Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

summas 930 00,00 krooni koos kõrvalnõuetega kuulusid täitmisele TN kasuks. TN tasus nõude loovutamise eest 17.05.2004.a maksekorraldustega summas 200 000,00 krooni ja 346 000,00 krooni ning ülejäänud summa 03.09.2004.a. 01.06.2004.a loovutas TN eelkirjeldatult saadud nõude osaliselt edasi OÜ-le W. OÜ-le W läks üle nõue suuruses 409 649,11 krooni, millest põhiosa loovutus moodustas 367 129,11 krooni, intressi nõude loovutus 13 000,00 krooni ja viivise nõude loovutus 29 520,00 krooni. Tulenevalt eelnevast jäi peale 01.06.2004.a toimunud loovutust TN AS-i MI(pankrotis) vastu täissummani ümardatud nõue suuruses 532 870,00 krooni, mis vastavalt laenulepingu punktile 2.1. kuulus AS-i MI(pankrotis) poolt tasumisele 13.06.2004.a. AS MI(pankrotis) ei ole TN võlgnevust tasunud. Vastavalt nõude loovutamise lepingule läks TN üle varaline nõue koos kõrvalnõuetega. Laenulepingu punkti 2.4. alusel on AS MI(pankrotis) kohustatud tasuma lepingujärgset viivist 0,2% päevas tasumata summalt. Peale MT poolt nõude osalist loovutamist kohustus AS MI(pankrotis) tasuma MT13.06.2004.a 400 000,00 krooni. TN tasus käendajana MT nimetatud AS-i MI(pankrotis) kohustuse summas 400 000,00 krooni 11.10.2004.a. Tulenevalt käendaja tagasinõudeõigusest võlgneb AS MI(pankrotis) TN viimase poolt MT tasutud 400 000,00 krooni. TN nõuab lisaks tasutud summale seadusjärgset viivist, mis on 53 396,55 krooni. AS MI(pankrotis) pankroti väljakuulutamise seisuga võlgneb AS MI(pankrotis) TN: nõude loovutamise lepingu alusel põhisumma 532 870,00 krooni ja viivise 702 322,66 krooni. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma 532 870,00 korda viivitatud päevade arv (13.06.2004 kuni 03.04.2006) 659 korda 0,2%. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab AS-ilt MI(pankrotis) viivise tasumist summas 532 870,00 krooni; käenduslepingu alusel põhisumma 400 000,00 krooni ja viivise 53 396,55 krooni. Hageja palub tunnustada nõudeavalduses esitatud nõuet summas 1 519 136,55 krooni, millest põhiosa on 932 870,00 krooni ja viivised 586 266,55. TNja MLvahel sõlmiti 03. juunil 2003.a käendusleping, mille alusel oli TN kohustatud vastutama ML ees AS-i MI(pankrotis) kohustuste täitmise eest, mis tulenesid 02. juuni 2003. a laenulepingust (edaspidi leping II). Lepingu II alusel andis ML AS-ile MI(pankrotis) laenu summas 200 000,00 krooni, intressimääraga 2% kuus, tagasimakse tähtajaga 03.10.2003.a. AS MI (pankrotis) ei täitnud endale lepinguga võetud kohustust ning sellest tulenevalt tasus TN käendajana ML’le 02.juunil 2003.a laenulepingust tuleneva AS-i M Ikohustuse 17.05.2004.a summas 200 000,00 krooni. Tulenevalt käendaja tagasinõudeõigusest on TNl AS-i MI(pankrotis) vastu nõue summas 200 000,00 krooni. TN nõuab lisaks tasutud summale seadusjärgset intressi, mis on 33 876,00 krooni. Hageja palub tunnustada nõudeavalduses esitatud nõuet summas 233 876,00 krooni, millest põhiosa on 200 000,00 krooni ja seadusjärgne viivis 33 876,00 krooni ja jätta kõik menetluskulud, sh tasutud riigilõiv summas 80,00 krooni ja hageja poolt kantud lepingulise esindaja kulud AS-i HLE kanda. 16.oktoobril 2007 haginõude täpsustuse kohaselt on TN nõue AS-i MI(pankrotis) pankrotimenetluses kokku 1 751 572,55 krooni, millest 17. mai 2004. a nõude loovutamise lepingu alusel palub TN tunnustada AS-i MI(pankrotis) pankrotimenetluses TN nõuet summas 1 064 300,00 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 532 150,00 ning viivisenõue 532 150,00 krooni, MT j a TN vahel 13. veebruari 2004. a sõlmitud käenduslepingust (tagasinõudeõiguse alusel) tulenev TN nõue AS-i MI(pankrotis) vastu on 453 396,55 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 400 000,00 krooni ja seadusjärgne viivis 53 396,55 krooni ning TN ja ML vahel 03. juunil 2003. a sõlmitud käenduslepingust (tagasinõudeõiguse alusel) tulenev TN nõue AS-i MI(pankrotis) vastu on 233 876,00 krooni, millest põhiosa on 200 000,00 krooni ja seadusjärgne viivis 33 876,00 krooni. Kostja vastuväited Kostja AS HLE hagi ei tunnistanud, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja TN kanda jätta. Vastuväidete kohaselt on TN võlgniku AS-i MI(pankrotis) lähikondne pankrotiseaduse mõttes; nõude aluseks olevad dokumendid võivad olla vormistatud tagantjärele või võltsitud; hageja TN ei ole täies ulatuses tõendanud oma nõuet, seega ei ole võimalik tuvastada nõude loovutamist; hagejal TNl ei olnud käenduslepingute alusel tasumise kohustust, kuna ei olnud esitatud lepingus kokkulepitud kirjalikku nõuet käendaja TN vastu. Kohtuotsuse põhjendused

PankrS § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõudele on vastu vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaidles. Vaidlust ei ole, et hageja TNnõudele vaidles vastu kostja AS HLE. Hagiavalduse asjaolude kohaselt põhineb hageja nõue summas 1 517 696,55 krooni 13. veebruaril 2004. a MT ja AS-i M I(pankrotis) vahel sõlmitud ja TN käendatud laenulepingul ja nõue summas 233 876,00 krooni põhineb 03. juunil 2003. a ML ja AS-i MI(pankrotis) vahel sõlmitud ja TN käendatud laenulepingul. TN omandas nõude summas 1 064 300,00 krooni AS-i MI(pankrotis) vastu 17. mail 2004.a MT ja TN vahel sõlmitud nõude loovutamise lepinguga, mis on tõendatud kohtule esitatud nõude loovutamise lepinguga (tlk 109) ja millest nähtub, et MT loovutas TN osaliselt MT ja AS-i MI(pankrotis) vahel 13. veebruaril 2004. a sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude summas 930 000,00 krooni koos kõrvalnõuetega. Laenulepinguga (tlk 11-14) on tõendatud, et 13. veebruaril 2004.a sõlmisid MT ja AS MI(pankrotis) laenulepingu, mille kohaselt andis MTASile MI(pankrotis) laenu 1 300 000,00 krooni, intressimääraga 4% aastas, tagasimakse tähtajaga 13. aprill 2004. a 300 000,00 krooni ja 13. juunil 2004. a 1 000 000,00 krooni. Esitatud tõendite kohaselt anti laenulepingu järgne summa AS-ile MI(pankrotis) üle järgmiselt: 1 300 000,00 kroonisest laenusummast 750 000,00 krooni oli AS MI(pankrotis) saanud juba 02. juunil 2003.a, MT ja AS-i MI(pankrotis) vahel 02. juunil 2003.a sõlmitud laenulepingu alusel. Vastavalt 13. veebruari 2004. a laenulepingu (tlk 11) punktile 1.2. lugesid pooled laenusummast 750 000,00 krooni üleantuks MT ja AS MI(pankrotis) vahel 02.06.2003 sõlmitud laenulepingu järgse laenusumma 750 000,00 krooni üleandmisega. 02.06.2003. a laenulepingu (tlk 16-19) punktide 1.1. ja 1.2. kohaselt pidi laenusumma 750 000,00 krooni üleandmine AS-ile MI(pankrotis) toimuma järgmiselt: 3 tööpäeva jooksul pangakontole 600 000,00 krooni ja sularahas 150 000,00 krooni. Konto väljavõttega (tlk 20) on tõendatud, et 02.juunil 2003.a kandis MTAS-i MI(pankrotis) arveldusarvele 600 000,00 krooni selgitusega ”laenuleping 02.06.2003. a”. Order kviitungiga nr. 52 02.06.2003 (tlk 108) on tõendatud, et MT tasus laenusummast 150 000,00 krooni AS-ile MI(pankrotis) sularahas. Summad on tasutud AS-ile MI(pankrotis) viitega 02.06.2003.a laenulepingule. 13. veebruari 2004. a laenulepingut allkirjastades võttis AS MI(pankrotis) omaks, et MT on üle andnud AS-ile MI(pankrotis) 02. juuni 2003. a laenulepingu järgse laenusumma 750 000,00 krooni. Panga konto väljavõtetega (tlk 22 ja 131) 09. veebruarist 2004.a on tõendatud, et MT tasus AS-i MI(pankrotis) arvele 250 000,00 krooni selgitusega ”laen”, mis on kooskõlas 13. veebruari 2004. a laenulepingu punktiga 1.2. (tlk 11).

546 000,00 krooni selgitusega ”vastavalt lepingule”. Ülejäänud summa 384 000,00 krooni kohustus TN tasuma hiljemalt 18. mail 2004. a. TN’ga sõlmitud laenulepinguga (tlk 114) on tõendatud, et MT pikendas lepingus ette nähtud maksetähtaega sõlmides nimetatud summa peale 18.05.2004 laenulepingu, mille alusel TNtasus MT03. september 2004.a nõude loovutamise lepingust puuduoleva laenuosa 384 000,00 krooni ning selleks ajaks kogunenud intressid kokku 430 000,00 krooni (tlk 28 ja 115). Sama laenulepingu punktis 3 MT ja TN kinnitavad, et nõude loovutamise lepinguga loovutatud nõue on TN’le üle läinud. Seega on tõendatud nii nõude loovutamine kui ka nõude eest täies ulatuses tasumine. Peale nõude osalist loovutamist TN’le jäi MT’le 13. veebruari 2004.a laenulepingust AS-i MI(pankrotis) vastu nõue 400 000,00 krooni tähtajaga 13. juuni 2004. a. Tulenevalt 17. mail 2004. a MT ja TN vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust omandas TN13. veebruari 2004. a laenulepingust tuleneva nõude AS-i MI(pankrotis) vastu summas 930 000,00 krooni koos kõrvalnõuetega. 01. juunil 2004.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu ja sellekohase teatega (tlk 76 ja 117-119) on tõendatud, et TN loovutas 13. veebruari 2004. a laenulepingust tuleneva nõude AS-i MI(pankrotis) vastu osaliselt summas 409 649,11 krooni edasi OÜ-le W. Lepingu kohaselt läks OÜ-le W üle nõue summas 409 649,11 krooni, millest laenu põhiosa loovutus moodustab 367 849,11 krooni, intressi nõude loovutus summas 13 000,00 krooni (tlk 33 p 3) ja viivise nõude loovutus summa 28 800,00 krooni (tlk 33 p 4). Hageja on loobunud viivisenõudest summas 720,00 krooni. Tulenevalt eelnevast jäi peale 01.06.2004. a toimunud loovutust TN AS-i MI(pankrotis) vastu täissummani ümardatud nõue suuruses 532 150,00 krooni, mis vastavalt laenulepingu punktile 2.1. (tlk 11-14) kuulus AS-i MI(pankrotis) poolt tasumisele 13.06.2004.a. AS MI(pankrotis) ei ole TN võlgnevust tasunud. Vastavalt nõude loovutamise lepingule läks TN üle varaline nõue koos kõrvalnõuetega. Laenulepingu punkti 2.4. alusel on AS MI(pankrotis) kohustatud tasuma lepingujärgset viivist 0,2% päevas tasumata summalt. VÕS §-i 164 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg-de 1 ja 3 järgi lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale kõrvalkohustustest tulenevad õigused ning õigused intressile ja leppetrahvile. Seega on TN nõue 13. veebruari 2004. a laenulepingust, mille ta omandas 17. mai 2004.a nõude loovutamise lepingu alusel, on 1 064 300,00 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 532 150,00 (MT’lt saadud põhivõlgnevuse nõue summas 900 000,00 krooni miinus TN poolt OÜ-le W loovutatud põhivõlgnevuse nõue 367 849,11 krooni) ning viivisenõue 532 150,00 krooni (tlk 29, tlk 100). TN nõue summas 453 396,55 krooni tuleneb MT ja AS-i MI(pankrotis) vahel 13. veebruaril 2004.a sõlmitud laenulepingust, mille täitmise eest TN vastutas 13. veebruaril 2004. a MTja TN vahel sõlmitud käenduslepingu alusel, mis on tõendatud TN ja MT vahel sõlmitud käenduslepinguga (tlk 14A-15). Peale MT poolt nõude osalist loovutamist TN’le kohustus AS MI(pankrotis) tasuma MT13.06.2004.a 400 000,00 krooni (13. veebruari 2004.a laenulepingu punkt 2.1.) (tlk 11-14). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, järgides hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna AS MI(pankrotis) oma kohustust ei täinud, saatis MT TN’le kui käendajale teatise võlgnevuse tasumiseks (tlk 122). Vastavalt VÕS §-le 142 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna AS MI(pankrotis) ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi, siis kohustus TN käendajana vastutama AS MI(pankrotis) kohustuste täitmise eest. TN tasus käendajana MTAS-i MI kohustuse summas 400 000,00 krooni 11. oktoobril 2004. a (tlk 25). Tunnistaja MT ütlustega on tõendatud, et ta andis AS-ile MI(pankrotis) laenu 2003.a suvel 750 000, 00 krooni ja 2004.a kevadel 550 000,00 krooni, kokku 1,3 miljonit, et 2004 aastal lepiti

kolmepoolselt kokku, et tunnistaja poolt AS-ile MI(pankrotis) üle kantud 1,3 miljonit krooni loeti tasutuks MT laenulepingu summana, et käendusleping oli TNga, et laenusumma tagastaja oli TN käendajana ning et teisi laenulepinguid AS-iga MI(pankrotis) sõlmitud ei ole. VÕS § 152 lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Seega tulenevalt käendaja tagasinõudeõigusest võlgneb AS MI(pankrotis) TN tema poolt MT tasutud 400 000,00 krooni. VÕS § 113 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist kuni sama seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Vastavalt seadusele oli 2004. ja 2005. aastal intressimäär 9% aastas ning 2006. aastal 9,25% aastas, seega on TN nõue viivisele summas 53 396,55 krooni (tlk 34) põhjendatud. TNnõue summas 233 876,00 krooni tuleneb ML ja AS-i MI(pankrotis) vahel 02. juunil 2003. a sõlmitud laenulepingust, mille kohustuste täitmise eest TN vastutas tulenevalt 03. juuni 2003. a ML ja TN vahel sõlmitud käenduslepingust. TN ja ML vahel 03. juunil 2003. a sõlmitud käenduslepinguga (tlk 37-38) on tõendatud, et TN oli kohustatud vastutama ML ees AS-i MI(pankrotis) kohustuste täitmise eest, mis tulenesid 02. juuni 2003. a laenulepingust (tlk 39-42). Lepingu alusel andis MLAS-ile MI(pankrotis) laenu summas 200 000,00 krooni, intressimääraga 2% kuus, tagasimakse tähtajaga 03.10.2003.a. Pangakonto maksekorraldusega (tlk 165) on tõendatud, et ML kandis laenulepingu järgse laenusumma 200 000,00 krooni 02. juunil 2003.a AS-i MI(pankrotis) arveldusarvele selgitusega ”laen vastavalt lepingule”. TN ja ML vahel 03.06.2003. a sõlmitud käenduslepingu (tlk 37-38) punkt 3.1. kohaselt kohustub käendaja täitma laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused laenuandja ees juhul, kui laenusaaja ei täida oma kohustusi õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Käenduslepingu punkti 3.2. kohaselt käendaja kohustub täitma laenusaaja kohustuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates laenuandja sellekohase kirjaliku teate kättesaamist ning punkti 3.3. kohaselt loetakse teade kätteantuks, kui teade on üleantud allkirja vastu või saadetud käendaja poolt näidatud aadressil. Panga maksekorraldusega (tlk 44) on tõendatud, et TN tasus käendajana ML’le 02. juunil 2003. a laenulepingust tuleneva AS-i MI(pankrotis) kohustuse 17.05.2004. a summas 200 000,00 krooni. Tunnistaja ML ütlustega on tõendatud, et AS MI(pankrotis) ei täitnud endale lepinguga võetud kohustust, mistõttu ta pöördus kohustuse täitmiseks TN kui käendaja poole. Tunnistaja ütluste kohaselt eelistas ta seda teha suuliselt omavaheliste läbirääkimiste teel arvates, et kiri võib jääda vajaliku tähelepanuta. Tunnistaja ML ütluste kohaselt võttis ta TN ga korduvalt ühendust telefoni teel, kuni käendaja TN tasus AS-i MI(pankrotis) poolt tasumata võlgnevuse summas 200 000,00 krooni pluss kogunenud intressid. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tema ja TN vahel ei ole muid võlaõiguslikke suhteid, et ta luges TN tasutud summa MI (pankrotis) poolt tasutud summaks ega ole hiljem nõudnud nimetatud summat MI (pankrotis). Vastavalt VÕS § 144 lg 3 kehtib käendusleping ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. TN tasus ML’le 17.05.2004. a põhivõlgniku kohustuse summas 200 000,00 krooni laenuandja suulise teatise ning laenusaajalt vastavasisulise kinnituse saamise peale ning tulenevalt eelnimetatud VÕS-i sättest ei saa lugeda TN poolt põhivõlgniku kohustuse täitmist laenuandjale alusetuks. Käendusleping on eelkõige laenuandja ja käendaja vaheline leping ning võlausaldaja poolt käendajale nõudeteatise vorminõude täitmata jätmine ei saa tuua kaasa olukorda, kus poolte käitumisega väljendatud kokkulepe suulise teatamise näol jätab käendaja ilma tagasinõudeõigusest laenusaaja vastu ning toob kaasa käendaja õiguste rikkumise. Kuna AS MI(pankrotis) ei ole lepingutest tulenevaid võlgnevusi tasunud on TN tulenevalt käendaja tagasinõudeõigusest AS-i MI(pankrotis) vastu nõue summas 200 000,00 krooni. Vastavalt seadusele oli 2004. ja 2005. aastal intressimäär 9% aastas ning 2006. aastal 9,25% aastas, seega on TNnõue viivisele summas 53 396,55 krooni (tlk 34) põhjendatud. TN intressi 33 876,00 krooni nõue (tlk 34) on VÕS § 113 lg 1 tulenevalt põhjendatud. Kostja seisukoht, et AS MI(pankrotis) võis MT’le, ML’le või TN’le võlgnevuse tasuda või et tegemist on tagantjärele sõlmitud või võltsitud dokumentidega on oletuslik ja tõenditega tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vastuväide, et TN on võlgniku AS-i MI(pankrotis) lähikondne pankrotiseaduse mõttes ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Seega ei anna kostja AS-i HLE vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et TN hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses, seega tuleb tunnustada TN nõuet AS-i MI(pankrotis) pankrotimenetluses 17. mai 2004. a nõude loovutamise lepingu alusel summas 1 064 300,00 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 532 150,00 ning viivisenõue 532 150,00 krooni, MT ja TN vahel 13. veebruari 2004. a sõlmitud käenduslepingust summas 453 396,55 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 400 000,00 krooni ja seadusjärgne viivis 53 396,55 krooni ning TN ja ML vahel 03. juunil 2003. a sõlmitud käenduslepingust summas 233 876,00 krooni, millest põhiosa on 200 000,00 krooni ja seadusjärgne viivis 33 876,00 krooni, kokku summas 1 751 572,55 krooni. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulu - riigilõivu kostja. Kohtunik: /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.