Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.09.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-9955
Tsiviilasi
PM hagi MTÜ Saku Priitathlikud Pritsimehed vastu MTÜ Saku Priitathlikud Pritsimehed 29.03.2016 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.05.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MTÜ Saku Priitahtlikud Pritsimehed apellatsioonkaebus Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (vastustaja): PM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
ja
Kostja (apellant): MTÜ Saku Priitahtlikud Pritsimehed (registrikood 80318704, asukoht Päästekeskuse tee 1, Tammemäe küla, Saku vald, 75509 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jürgen Valter Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 03.05.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta MTÜ Saku Priitathlikud Pritsimehed kanda.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud kindlaks määramata hagejal kulude puudumise tõttu.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.PM (hageja) esitas 28.06.2016 Harju Maakohtule hagi MTÜ Saku Priitahtlikud Pritsimehed (kostja) vastu kostja 29.03.16 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt asutati MTÜ Saku Priitahtlikud Pritsimehed 09.11.2010 asutamislepinguga ning juhatuse liikmeks määrati hageja.
3.MTÜ 13.01.2016 juhatuse koosoleku protokollilise otsusega nr 3 arvati hageja MTÜ liikmete nimekirjast välja ning kohustati tagastama tema valduses olevad MTÜ varad. Väljaarvamise aluseks oli MTÜ põhikirja p 5.9.2, milles sätestatakse, et seltsi liige võidakse seltsist välja arvata, kui ta rikub korduvalt seltsi põhikirja ja/või kahjustab seltsi tegevust olulisel määral.
4.Hageja taotles 03.02.2016 enda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 4). MTÜ 29.03.2016 üldkoosoleku otsusega (p 4) arvati hageja MTÜ liikmete seast välja. Hagejale heideti ette järgmisi rikkumisi (üldkoosoleku protokolli p 3): a) juhatuse otsusega kinnitatud autokompensatsiooni kasutamine; b) ilma graafiku järgi valves oleva päästjata väljasõidule minek; c) juhatusele teatamata mootorpumba remonti ja õli vahetusse viimine; d) ei kasutanud enda tegevusest teavitamiseks komandos olevat tahvlit; e) päästeauto Saku 32 valvest mahavõtmine meeskonda teavitamata; f) vara (kiivri külge käiv lämb, jagaja jms) seltsile tagastamata jätmine.
5.Hageja ei ole põhikirja korduvalt rikkunud ega seltsi huvisid olulisel määral kahjustanud ning seetõttu oli tema väljaarvamine vastuolus seaduse ja põhikirjaga ning tuleb vastavalt MTÜS § 24 lg-le 1 kehtetuks tunnistada. Hageja ei tunnista temale esitatud süüdistusi ja vaidleb neile vastu. Ühtegi nimetatud tegevustest ega neid kogumis ei saa käsitleda ühingu huvide olulise rikkumisena ega põhikirja korduva rikkumisena. Juhatuse otsusega kinnitatud autokompensatsiooni kasutamisel on hageja lähtunud juhatuse otsusest ja käitunud seaduslikult. Graafikujärgse päästjata väljasõidule minek oli tingitud sellest, et selle päästjaga ei olnud võimalik telefoni teel ühendust saada ning ühingu liikmena ei olnud hagejal keelatud aidata ühingut tema ülesannete täitmisel. Mootorpumba remont ja õlivahetus oli seadme tavaline hooldamine, mis ei eeldanud juhatuse otsust ning vastas ühingu senisele praktikale.
Päästeauto valvest maha võtmine oli tingitud sellest, et antud päevadel oli päästeauto mehitamata ja ei oleks saanud osaleda päästesündmusel. Teadete tahvli kõrval kasutatakse ühingus ka mobiiltelefone, e-posti ja muid suhtlusvahendeid ning hageja oli kogu vajaliku teabe õigeaegselt asjaomastele isikutele edastanud, samuti vajadusel seda ka teadete tahvlil korranud. Hageja vaidleb vastu, et tema valduses oleks vara, mis kuulub seltsile. Osa varast oli hageja andnud üle juhatuse liikmele, kes seda ka koosolekul tunnistas. Osa nimetatud varast ei ole kunagi hagejale üle antud ning seetõttu ei saanud ta seda ka tagastada.
6.Kostja 29.03.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt menetluskorda, sest sellel osalesid isikud, kes ei olnud nõuetekohaselt MTÜ liikmeteks vastu võetud ning selle korraldas juhatus, kes oli valitud selliste isikute poolt. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja arvati MTÜ-st välja õiguspäraselt. Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohtu 03.05.2017 otsusega hagi rahuldati ning tunnistati kostja 29.03.2016 üldkoosoleku otsus kehtetuks osas, millega otsustati hageja MTÜ-st välja arvata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 300 eurot.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle. Kostjaks on vabatahtlike tuletõrjujate ühendus. Hageja oli üks seltsi asutajatest ja pikemat aega põhiline seltsi tegevuse korraldaja. Hageja käis Rootsis ning ostis oksjonilt seltsi raha eest kasutatud tuletõrjeauto ning tõi selle Eestisse. Peamine osa seltsi sissetulekust pärineb Päästeametilt, kes tasub seltsile osalemise eest päästesündmustel. Päästesündmustel osalemiseks registreerib selts auto riiklikku online-andmebaasi, mille kaudu saab infot ligikonnas olevatest häiretest ja saab sõita sündmuspaigale. Seltsi kasutuses on komandohoone, kus tuletõrjujad saavad nädalavahetusel valves olles ööbida, kuid tuletõrjujad võivad valves olla ka kodus, saades häire korral telefonikõne. Seltsi 29.03.2016 üldkoosoleku otsusega arvati hageja seltsi liikmete seast välja.
10.Hageja tuginemine otsuse tühisusele koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on põhjendamatu (MTÜS § 24 lg 1). Hageja poolt välja toodud isikud olid seltsi liikmed juba enne oktoobrit 2015. 27.03.2016 juhatuse koosoleku protokollist (tl 52) nähtub, et kuna paljude seltsi liikmete avaldused olid kadunud, oli juhatus teinud ettepaneku esitada uus avaldus liikmeks astumiseks. Juhatuse tegevus oli kantud soovist seltsi asjaajamist korrastada. Kostja on esitanud tõendina ka tabeli liikmemaksude tasumise kohta.
11.Kohus on pooltele selgitanud, et iga minetus või vastuolu seadusega, mis on esinenud hageja juhatuse liikmeks oleku ajal, ei ole automaatselt aluseks seltsi liikme välja arvamisele. Kohus peab iga rikkumist hindama ja kaaluma, kas põhikirja ja seaduse rikkumine on sedavõrd raske, et liikmesuhe hagejaga katkestada. Seejuures arvestab kohus, et selts on ellu kutsutud kohaliku kogukonna huvides, parandamaks tuleohutust ning võitlemaks tulekahjudega. Sellisena ei tegutse selts eelkõige mitte oma liikmete huvides, vaid kohaliku kogukonna huvides ning seetõttu on oluline, et iga kogukonna liige saaks soovi korral seltsiga liituda. Seltsi juhatuse liikme minetustele ja edasiste minetuste ära hoidmiseks on võimalik see isik juhatusest vabastada ning lihtliikmena isik edasisi sarnaseid rikkumisi enam toime panna ei saa. Seltsist välja arvamine peab olema viimane abinõu ja seda võib kasutada siis, kui mõistlikule isikule on selge, et
seltsi liige võib tulevikus seltsi lihtliikmena seltsi tegevust oluliselt häirida või kahjustada.
12.Hageja on kostjale ette heitnud, et hageja tasus endale juhatuse liikmena autokompensatsiooni. Vaidlust ei ole selles, et hageja juhatuse liikmena maksis endale autokompensatsiooni 900 eurot novembri ja detsembri 2014 eest ja jaanuari 2015 eest, ülekande tegi hageja endale 27.03.2015 (tl 97). Juhatuse protokollis 02.11.2014 on juhatuse otsus sõnastatud järgmiselt: “Maksta PM-le autokompensatsiooni sõidupäeviku alusel ... eurot kuus.” 29.08.2016 on seltsi juhatus esitanud hagejale nõudeavalduse autokompensatsiooni 900 euro tagastamiseks tähtajaga 31.10.2016. Autokompensatsiooni maksmine ei toimunud seaduse nõudeid järgides, kuna puudus üldkoosoleku otsus, millest oleks nähtunud hüvitise suurus või suurust kindlaks määrata võimaldavad parameetrid (MTÜS § 19 lg 1 p 4, § 281 lg 1). Sellise info puudumisel on hüvitise tasumine juhatuse liikmele tühine toiming MTÜS § 27 lg 5 mõttes. Juhatuse 02.11.2014 otsus MTÜS nõuetele ei vasta, sest hüvitise suurus on jäetud otsuses tühjaks. See ei andnud kohtu arvates hagejale õigust asuda ise otsust laiendavalt tõlgendama ja sisustama seda välja makstava numbriga. Siiski on juhatuse 02.11.2014 otsus kohtu arvates hagejat objektiivselt õigustav asjaolu, mis muudab hageja rikkumise vähem taunitavaks MTÜS § 16 lg 1 seisukohast.
13.Kostja on hagejale ette heitnud seltsi pangakaardi kasutamist isiklikul otstarbel. Hageja on tunnistanud, et seltsi pangakaart oli aastatel 2014-2015 enamasti hageja käes. Hageja on tunnistanud, et ta on sööki ostnud, kuid mitte endale, vaid komandos ülesandeid täitvate isikute toitlustamiseks. Toimiku lehekülgedelt 142 jj nähtub, et Swedbanki kaardiga (lõpp 7762) on ostetud erinevaid mittealkohoolseid jooke ja toidukaupu. On usutav – vaadates seda, milliseid toiduaineid on ostetud – et toiduained ja karastusjoogid olid mõeldud komandos valves olevatele meestele. Seltsi liikmed töötavad vabatahtlikkuse alusel seltsilt tasu saamata ja on mõistlik, et selts panustab nädalavahetusel öösiti valves olevate tuletõrjujate toitlustamisse. Sellised tehingud on erandid MTÜS § 27 lg 5 ls 2 mõttes ega kujuta endast seaduse rikkumist. Asjas kogutud tõenditest ei järeldu, et hageja oleks seltsi pangakaardiga teinud tehinguid isiklikes huvides.
14.Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja on jätnud päästesündmusele valves oleva päästja kutsumata. Kostja esitatud helisalvestisest (fail 21190192, mälupulgal) nähtub, et hageja möönab, et ei helistanud LM-le päästesündmusele minnes ja ütleb, et „kui keegi kobiseb, siis ütleb, et tal oli telefon väljas“ (salvestise asukohas 21:21:55). Kostja on lisanud ka komando telefoni väljavõtte, millest nähtub, et LM-le sel päeval helistatud ei ole. Seega jättis hageja teadlikult päästesündmusele sõites LM-le helistamata.
15.Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja võttis autodelt päästevarustust maha ja vahetas autol rehve seltsi juhatust informeerimata. Tõendamata on kostja väide, et 06.10.2015 üldkoosolekul lubas hageja jagajad tunnistajate juuresolekul tagasi tuua. 29.03.2016 üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja selgitas koosolekul, et tema käes ei ole jagajaid (tl 15). Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et sõiduki Saku 32 komplektsus hageja käest ostmisel oli koos redeli ja esirehvidega, mis on nähtav fotol (kostja 21.02.17 seisukoha tõend nr 9). Hageja selgitas, et pildilt on näha, et jätkuredel puudus. Sõidukil 93M (mis lõpuks müüdi seltsile) on värvitud kilbid ratastel, sõidukil 92M on mustvalge rehv. Hageja selgitas, et tõi Rootsist 2 autot, millest üks jäi talle ja ühe müüs seltsile. Ta vahetas autode vahel rehve seltsi huvides (92M rehvid olid oluliselt talvesõbralikumad kui 93M-l). Jagajad tulid hageja väitel tema autolt. Hageja väiteid kinnitab MS e-kiri (tl 200). Kostja etteheited on tõendamata. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja tegevuse tõttu oleks seltsi auto kaotanud tuletõrjevalmiduse ja ei
oleks saanud väljakutsel osaleda. Hageja on usutavalt selgitanud, et ta paigaldas seltsi autodele seltsi huvides enda varustust ja on seda ka ühel hetkel eemaldanud. Seega puudub hageja tegevuses seltsi kahjustav külg.
16.Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja võttis 18.08.2015, kui valves olid JP ja LM (tl 135), auto arvelt maha ilma päästemeeskonda teavitamata. Kostja on esitanud tõendina PÄVISE väljavõtte (tl 133). Väljavõttest selgub, et hageja võttis 18.08 kl 19.31 Saku PP valvest maha 18.08.2015. Samas on hageja esitanud kirjavahetuse, mille järgi Saku 32 oli Pävise süsteemis arvel kuni 20.08.2015. Kostja on küll selgitanud kellaaegade erinevust, kuid siinkohal on kostja tõendamiskoormus täitmata.
17.Kostja on hagejale ette heitnud seltsi vara ära viimist. Kostja väitel on hagejal tagastamata kompressor, Honda mootorpump, käsijaam, voolikud-üleminekud. Kostja on esitanud tõendina fotod jagajatest, kuid esitatud fotod ei tõenda kohtu arvates, et hageja on jagajad ära viinud ega ole tagasi toonud. Tuletõrjeauto ostmisega seotud tõendid ei ole kohtu arvates asjakohased (TsMS § 236 lg 5), sest need ei tõenda auto varustust ega seda, et hageja oleks selle ära viinud. Tõele ei vasta kostja väide, et üldkoosoleku salvestuselt (06.10.2015) nähtub, et hageja lubas jagajad tagasi tuua. Hageja selgitas kohtuistungil, et osa jagajaid kuulus talle ja tulid tema autolt. MS kirjast nähtub, et hageja on seltsile üle andnud käsijaama (tl 208). Kostja ei ole täitnud oma tõendamiskoormust (vt selgitused eelistungil) ega tõendanud, et hageja oleks ära viinud seltsile kuuluvaid asju.
18.Kostja on ette heitnud hagejale ka dokumentide üle andmata jätmist ja esitanud selle kohta seltsi kirja palvega dokumendid tagastada. Tõendamata on, et dokumendid on hageja valduses ja seega ei saa hagejale ette heita, et ta jättis dokumendid tagastamata.
19.Kokkuvõttes on hagejale ette heidetavatest tegudest tõendatud alusetu autokompensatsiooni maksmine ning valves olnud LM päästesündmusele kutsumata jätmine. Esimese rikkumises osas leidis kohus, et esinesid objektiivselt kergendavad asjaolud (juhatuse otsus) ning kuna hageja on juhatusest kõrvale astunud, siis ei saa ta enam sarnaseid rikkumisi toime panna. Kohus arvestas ka, et hageja tegu ei olnud kantud omakasust, vaid ta on tõepoolest seltsi heaks sõite teinud ja kulutusi kandnud ja võis moraalselt eeldada, et sellega seotud kulutused kannab selts. Teise etteheite osas möönis kohus, et tegemist oli taunimisväärse juhtumiga ja see omas mõju ka päästevõimekusele. Kohus saab aru, et kutsumata jätmine toimus teravnenud isiklike suhete pinnal. Päästetöödel tuleb isiklik solvumine kõrvale asetada, kuid hageja on juhtunut adekvaatselt selgitanud ja väljendanud kahetust, et solvavaid väljendeid kasutas. Seega leidis kohus, et hageja rikkumiste suhtes ei ole proportsionaalne tema seltsist välja arvamine. Üldkoosoleku otsus tuleb tunnistada vastavas osas kehtetuks. Sellega taastuvad hageja liikme õigused ja kohustused seltsis algusest peale ning hagejat tuleb automaatselt lugeda seltsi liikmeks nii nagu otsust tema välja arvamise kohta ei oleks kunagi tehtud. Apellatsioonkaebus
20.Kostja palub 01.06.2017 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud kostja põhikirja p-i 5.9.2. ning sellega seonduvalt MTÜS § 16 lg-t 1. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja üldkoosoleku otsus ei ole õiguspärane. Maakohus oleks pidanud lugema kohtu poolt tuvastatud hageja rikkumised (maakohus luges tuvastatuks kaks rikkumist) piisavaks, et lugeda väljaarvamise otsus MTÜS § 16 lg-ga 1 ja kostja põhikirja p-ga 5.9.2 kooskõlas olevaks. Lisaks oleks maakohus pidanud esitatud tõendite pinnalt lugema täiendavad rikkumised tõendatuks.
22.Kostja ei nõustu, et autokompensatsiooni maksmine on hageja suhtes vähem taunitav, kuna eksisteeris 02.11.2014 juhatuse otsus. 02.11.2014 juhatuse otsuse protokolli mustand-tekst on allkirjastamata, kuna tegemist oli mustandiga, mida arutati, kuid otsuseni ei jõutud – s.t. otsust vastu ei võetud (ei saavutatud üksmeelt). Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus, et tühine otsus, kus ei ole summasid kindlaks määratud, õigustab kuidagi hageja tegu. Hageja rikkumise suhtes õigustav või kergendav asjaolu ei saa tuleneda otsusest, mida ei ole olemas.
23.Maakohus tuvastas rikkumisena asjaolu, et hageja jättis teadlikult päästesündmusele sõites LM-le helistamata. Vastav rikkumine on piisav, et hageja seltsist välja arvata.
24.Maakohus on jaganud tõendamiskoormise ebaõigesti. Maakohus leidis, et kostja etteheide hagejale, et hageja võttis autodelt päästevarustust maha ja vahetas autol rehve seltsi juhatust informeerimata, on tõendamata. Kuna kostja etteheide hagejale seisnes selles, et hageja on seltsi käsutuses ja kasutuse olevatelt sõidukitelt päästevarustust maha võtnud ilma juhatust teavitamata, siis tuli hagejal tõendada, et ta on sellistest toimingutest juhatust teavitanud. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Seega oleks maakohus pidanud kostja etteheite lugema tõendatuks.
25.Samuti on maakohus jaganud tõendamiskoormise ebaõigesti küsimuse osas, kas hagejalt kostjale müüdud päästeautol olid üleandmise hetkel all hagejale kuuluvad rehvid või mitte. Hageja on menetluses ka ise selgitanud (otsus p 23), et ta tõi Rootsist 2 autot, millest üks jäi talle ja ühe müüs ta seltsile ning et ta vahetas autode vahel rehve ning jagajad tulid hageja väitel tema autolt. Seega on vaidluse alt väljas see, et hageja oli seltsile auto üle andnud ning pärast seda vahetas hageja autol rehvid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kui hageja väidab, et üleantud autol olid küljes mingid osad, mis ei kuulunud auto juurde, vaid kuulusid hagejale, siis pidi seda tõendama hageja, mitte kostja. Hageja väide, et ta vahetas rehve seltsi huvides (92M rehvid olid oluliselt talvesõbralikumad kui 93M-l), on paljasõnaline ning tõendamata. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et hageja on omavoliliselt juhatust teavitamata vahetanud autodel rehve, kuna vastupidist tuli tõendada hagejal.
26.Mis puudutab muid rikkumisi (auto arvelt maha võtmine ilma päästemeeskonda teavitamata; seltsi vara ära viimine; dokumentide üle andmata jätmine), siis nende osas jääb kostja maakohtus esitatud väidete juurde. Kostja möönab, et nende etteheidete tõendamine on keeruline. Näiteks, mis puudutab auto arvelt maha võtmist, siis kostja on esitanud tõendina PÄVISE väljavõte (tl 133). Sellest selgub et hageja võttis 18.08 kl 19.31 Saku PP valvest maha 18.08.2015. Hageja on esitanud tõendi, mis tõendab vastupidist, mistõttu taandub kohtu järeldus kohtu siseveendumusele. Väljatoodud asjaolud on igal juhul olulised, isegi kui nad on tõendamise kohapealt küsitavad.
27.Kuna mitmed rikkumised (autokompensatsiooni maksmine, valvesoleva isiku väljasõidule kaasamata ja informeerimata jätmine ning sõiduki rehvide omavoliline vahetus ilma juhatust teavitamata) on tõendatud, koos asjaoludega, et hageja suhtub teistesse seltsi liikmetesse üleolevalt ja mitteaustavalt (helisalvestisega on tõendatud, et hageja kasutas solvavaid väljendeid: kui keegi kobiseb) ning hageja on selgelt andnud mõista, et ta on valmis vajadusel enda huvides valetama (helisalvestisega tõendatud hageja ütlus: siis ütleb, et tal oli telefon väljas), siis oleks maakohus antud juhul pidanud arvestama, et ka puudulikult tõendatud etteheited pigem toetavad hageja seltsist väljaarvamise otsust. Vastustaja seisukoht
28.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
29.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
30.MTÜS § 24 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Maakohus tuvastas, et hagejale ette heidetavatest tegudest on tõendatud alusetu autokompensatsiooni maksmine ning valves olnud LM päästesündmusele kutsumata jätmine, mida ei saa aga käsitleda korduvalt seltsi põhikirja rikkumisena või tegevusena, mis olulisel määral kahjustab seltsi tegevust, mis ühingu põhikirja p 5.9.2 ja MTÜS § 16 lg 1 kohaselt saab olla aluseks hageja seltsist väljaarvamisele.
31.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud esitatud tõendite pinnalt lugema ka muud rikkumised tõendatuks. Esitatud ja kohtu poolt uuritud tõendid selleks alust ei anna. Maakohus ei jaganud ebaõigesti tõendamiskoormist. Kui hageja heidab kostjale ette, et kostja hoiab enda käes seltsi vara, siis on kostja kohustus tõendada, et tegemist on üldse seltsi varaga ja et kostja hoiab seda enda käes. Kostja selliseid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Ringkonnakohus ei jaga kostja arusaama, et ka puudulikult tõendatud etteheited toetavad hageja seltsist väljaarvamise otsust. Hageja seltsist väljaarvamise otsus saab tugineda üksnes tõendatud rikkumistel.
32.Kolleegium ei nõustu ka kostja seisukohaga, et kohtu poolt tuvastatud hageja rikkumised on oluliselt seltsi tegevust kahjustavad.
33.Maakohus leidis põhjendatult, et autokompensatsiooni maksmine on hageja suhtes vähem taunitav, kuna eksisteeris 02.11.2014 juhatuse otsus autokompensatsiooni maksmise kohta. Kostja väide, et tegemist on juhatuse otsuse mustandiga, millega ei saa arvestada, ei ole asjakohane. Kostja on ise 02.11.2014 juhatuse koosoleku protokolli sellisel kujul kohtule esitanud, nagu maakohus otsuses tsiteeris. Protokollist tuleneb, et hagejale otsustati maksta autokompensatsiooni, ehkki kompensatsiooni suurust kindlaks ei määratud. Samuti arvestas maakohus põhjendatult asjaoluga, et hageja on tõepoolest seltsi heaks sõite teinud ja kulutusi kandnud ja võis eeldada, et sellega seotud kulutused kannab selts.
34.Teise rikkumise puhul, kus hageja jättis päästesündmusele valves oleva päästja kutsumata, arvestas kohus kutsumata jätmise asjaolusid teravnenud isiklike suhete pinnal ja seda, et hageja on juhtunut adekvaatselt selgitanud ja väljendanud kahetust, et solvavaid väljendeid kasutas.
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et selts on ellu kutsutud kohaliku kogukonna huvides, parandamaks tuleohutust ning võitlemaks tulekahjudega. Sellisena ei tegutse selts eelkõige mitte oma liikmete huvides, vaid kohaliku kogukonna huvides ning seetõttu on oluline, et iga kogukonna liige saaks soovi korral seltsiga liituda. Samuti nõustub kolleegium sellega, et seltsi lihtliikmena ei saa hageja enam sarnaseid rikkumisi toime panna. Maakohus on kõiki tõendeid hinnanud ega ole tuvastanud asjaolusid, millest saab järeldada, et hageja seltsi liikmeks olek kahjustaks oluliselt seltsi tegevust. Ringkonnakohtul pole alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 300 eurot. Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta.
37.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
38.Hagejal hüvitatavaid menetluskulusid apellatsiooniastmes ei ole, mistõttu ringkonnakohus kulusid kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.