Kostja MTÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht Xxxx, telefon xxxx, e-post: xxxx; Kostja seaduslik esindaja: Xxxx; 28.03.2017
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Tunnistada MTÜ Xxxx29.03.2016 üldkoosoleku otsus kehtetuks osas, millega otsustati välja arvata Xxxx.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista MTÜ-lt Xxxxriigilõiv 300 (kolmsada) eurot Xxxxkasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1 (6)
1.Hageja esitas 28.06.2016 kohtule hagi MTÜ Xxxxvastu paludes tühistada kostja 29.03.16 üldkosoleku otsus hageja väljaarvamise kohta.
MTÜ Xxxx13.01.2016 juhatuse koosoleku protokolli otsusega nr
arvati Xxxxmittetulundusühingu liikmete nimekirjast välja ning kohustati tagastama tema valduses oleva mittetulundusühingu varad. MTÜ Xxxxjuhatuse 13.01.2016 koosoleku protokolliline otsus nr 3 kohaselt otsustati arvata Xxxxseltsist välja põhikirja punkt 5.9.2 alusel. Protokolli lisas 1 on otsuse põhjustena nimetatud juhatusega kooskõlastamata kulutuste tegemist enda tarbeks, valves oleva päästja kohustuste täitmata jätmine, päästeauto arvelt maha võtmine, autodelt päästevarustuste oma-voliline mahavõtmine, seltsi pangakaardi kasutamine oma tarbeks (omastamine) jms. MTÜ Xxxx29.03.2016 üldkoosoleku otsusega arvati Xxxxvälja samadel põhjustel. Hageja leiab, et ta ei ole põhikirja korduvalt rikkunud ega ühingu huvisid olulisel määral kahjustanud ning seetõttu oli tema väljaarvamine vastuolus seaduse ja põhikirjaga ning tuleb vastavalt MTÜS § 24 lõikele 1 kehtetuks tunnistada. MTÜ Xxxx29.03.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt menetluskorda, sest sellel osalesid isikud, kes ei olnud nõuetekohaselt mittetulundusühingu liikmeteks vastu võetud ning selle korraldas juhatus, kes oli valitud selliste isikute poolt. Kostja seisukohad
3.Kostja hagi ei tunnista.
4.Hageja väljaarvamise alusek olid järgmised asjaolud: • Hageja poolt Seltsi rahade eest kulutuste tegemine Hageja enda tarbeks (sh korduvalt toidu ostmine), vastavad kulutused ei olnud eelnevalt juhatusega kooskõlastatud ; • valves oleva päästja kohustuste täitmata jätmine. Hageja ei kutsunud kaasa 25.07.2015 kell 15:58 häirekeskuselt saadud väljakutsele päästesündmusele Keila linnas Ohtu teelvalves olevat päästjat , kuigi see oli Hageja kohustus. • Seltsi omanduses oleva päästeauto (SCANIA P93ML,reg number xxxx) arvelt maha võtmine, seejuures Seltsi juhatust ja liikmeid (sh valves olevat autojuhti) sellest informeerimata ; • Seltsi käsutuses ja kasutuse olevatelt sõidukitelt päästevarustuste omavoliline mahavõtmine, mis päästeülesannete täitmisel võib kriitilisi olukordi põhjustada ning päästeoperatsioonil osalevate Seltsi liikmete elu ja tervise tõsisesse ohtu seada; • Seltsiga seotud dokumentide üleandmisest keeldumine uuele juhatusele. Hageja oli seltsi loomisest alates kuni 9.04.2016 juhatuse esimees ja juhatuse liige ning peale juhatusest tagasikutsumist keeldus Hageja Seltsi dokumentatsiooni üleandmisest. Ta pole seda tänaseni teinud. • Seltsi rahaliste vahendite kasutamine Hageja isiklike kulude katteks. Selts on selle kohta Hagejale esitanud eraldi nõude EUR 900 tagastamise kohta.
5.Kostja ei nõustu Hageja väitega justkui oleks Selts võtnud vahetult enne üldkoosoleku toimumist vastu mitmeid uusi liikmeid ja seeläbi rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Pigem on tegemist olemasolevate liikmete liikmeavalduste uuendamisega, kuivõrd Hageja(kes oli juhatuse esimees seltsi loomisest alates kuni 9.04.2015) ei ole senini üle andnud seltsi liikmeid puudutavat dokumentatsiooni, kuigi seda on temalt korduvalt nõutud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. 2 (6)
7.Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kostjaks on vabatahtlike tuletõrjujate ühendus. Hageja oli üks kostja asutajatest ja pikemat aega põhiline kostja tegevuse korraldaja. Hageja käis Rootsis ning ostis oksjonilt seltsi raha eest kasutatud tuletõrjeauto ning tõi selle Eestisse. Peamine osa seltsi sissetulekust pärineb riiklikult päästeametilt, kes tasub seltsile osalemise eest päästesündmustel. Pääastesündmustel osalemiseks on registreerib selts auto riiklikku online-andmebaasi, mille kaudu saab infot ligikonnas olevatest häiretest ja saab sõita sündmuspaigale. Seltsi kasutuses on komandohoone, kus tuletõrjujad saavad nädalavahetusel valves olles ööbida, kuid tuletõrjujad võivad valves olla ka kodus saades häire korral telefonikõne.
8.MTÜ Xxxx13.01.2016 juhatuse koosoleku protokolli otsusega nr
arvati Xxxxmittetulundusühingu liikmete nimekirjast välja. Hageja taotles 03.02.2016 enda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Seltsi 29.03.2016 üldkoosoleku otsusega arvati hageja seltsi liikmete seast välja. Väljaarvamise aluseks olid samad asjaolud, mis juhatuse otsuse aluseks. Üldkoosoleku kokku kutsumise korra rikkumine
9.Kohus hindab esmalt hageja väiteid 29.03.16 otsuse tühisuse kohta. MTÜS § 24-1 lg 1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. MTÜS 12 lg 2 järgi juhatus korraldab mittetulundusühingu liikmete arvestuse. Kohus on eelnevalt selgitanud, et liikmeks saadakse isiku avalduse ja seltsi juhatuse otsuse alusel (MTÜS 13 lg 1). Seega isegi kui liige ei ole juhatuse korraldatud arvestuses seltsi liikmena arvestatud, ei tähenda, et liikmesus, kui see on õiguslikult korra tekkinud, peatuks või lõppeks. Liikmesust saab tõendada ka kaudsete tõenditega. Kui liikmeks astumise avaldust ega juhatuse otsust ei ole säilinud, võib liikmesust tõendada kaudsete tõenditega, näiteks asjaoludega, mis kinnitavad, et isik on pikemat aega liikme õigusi ja kohustusi kandnud.
10.Hageja väitel MTÜ Xxxxliikmed Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx võeti vastu 27.03.2016 juhatuse otsusega, s.o pärast üldkoo-soleku kutse kättetoimetamist päev enne üldkoosoleku toimumist. Samas võttis need liikmeks vastu juhatuse koosseis (Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxx), kelle needsamad liikmed olid oktoobris 2015.a üldkoosolekul valinud. 27.03.16 juhatuse koosoleku protokollist (tl 52) nähtub, et kuna paljude seltsi liikmete avaldused olid kadunud, oli juhatus teinud ettepaneku esitada uus avaldus liikmeks astumiseks. Kohus näeb, et juhatuse tegevus oli kantud soovist seltsi asjaajamist korrastada. Kostja on esitanud tõendina ka tabeli liikmemaksude tasumise kohta. Kohus loeb tõendatuks, et Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxxolid seltsi liikmed juba enne oktoobrit 2015. Hageja tuginemine otsuse tühisusele on seega põhjendamatu. Otsuse kehtetus
11.MTÜS § 16 lg 1 järgi võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestatud organ ühingu liikme põhikirjas toodud alustel välja arvata. Kostja põhikirja p 5.9.2. sätestab, et Seltsi liige võidakse seltsist välja arvata, kui ta: /---/ korduvalt rikub Seltsi põhikirja ja/või kahjustab Seltsi tegevust olulisel määral. Riigikohtu praktikas on leitud, et ühistust väljaarvamine peab olema põhjendatud ja sellega ei tohi diskrimineerida mõnda ühistu liiget teiste liikmetega võrreldes. (Riigikohtu 3.06.2003.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-03). MTÜS ei sätesta, mil määral peab seltsi organ siduma liikme välja arvamise faktiliste asjaoludega. Kuigi praktilistel kaalutlustel esitatakse välja 3 (6)
arvamist arutavale organile faktilised asjaolud ja need võidakse protokollis fikseerida, siis ei ole keelatud selliste asjaolude hilisem täpsustamine kohtumenetluses.
12.Kohus on pooltele selgitanud, et iga minetus või vastuolu seadusega, mis on esinenud hageja juhatuse liikmeks oleku ajal, ei ole automaatselt aluseks seltsi liikme välja arvamisele. Kohus peab iga rikkumist hindama ja kaaluma, kas põhikirja ja seaduse rikkumine on sedavõrd raske, et liikmesuhe hagejaga katkestada. Seejuures arvestab kohus, et selts on ellu kutsutud kohaliku kogukonna huvides parandamaks tuleohutust ning võitlemaks tulekahjudega. Sellisena ei tegutse selts eelkõige mitte oma liikmete huvides, vaid kohaliku kogukonna huvides ning seetõttu on oluline, et iga kogukonna liige saaks soovi korral seltsiga liituda. Seltsi juhatuse liikme minetustele ja edasiste minetuste ära hoidmiseks on võimalik see isik juhatusest vabastada ning lihtliikmena isik edasisi sarnaseid rikkumisi enam toime panna ei saa. Seltsist välja arvamine peab olema viimane abinõu ja seda võib kasutada siis, kui mõistlikule isikule on selge, et seltsi liige võib tulevikus seltsi lihtliikmena tegevust oluliselt häirida või kahjustada.
13.Järgnevalt hindab kohus, kas on tuvastamist leidnud asjaolud, mida kostja hagejale ette heidab ning seejärel annab asjaoludele kogumina hinnangu, kas seltsist välja arvamine oli proportsionaalne hageja käitumise suhtes.
14.Tõendamiskoormust selgitas kohus eelistungil. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Hea usu põhimõttest tulenevalt on aga võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui hageja on sellise asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 17). (p 25) Käesoleval juhul on ei ole hageajal võimalik tõendada, et ta ei ole talle ette heidetavaid tegusid toime pannud, kuid hageja on andnud asjakohased selgitused ja sellega on tõendamiskoormus eelistungil selgitatud ulatuses üle läinud kostjale.
15.Hageja on kostjale ette heitnud, et hageja tasus endale juhatuse liikmena autokompensatsiooni ning tegi seltsi pangakaardiga kulutusi enda tarbeks.
16.Vaidlust ei ole selles, et hageja juhatuse liikmena maksis endale autokompensatsiooni 900 eurot novembri ja detsembri 2014 eest ja jaanuari 2015 eest, ülekande tegi hageja endale 27.03.15 (vt tl 97).
17.Juhatuse protokollis 02.11.14 on juhatuse otsus sõnastatud järgmiselt: “Maksta Xxxxile autokompensatsiooni sõidupäeviku alusel eurot kuus.” 29.08.16 on seltsi juhatus esitanud hagejale nõudeavalduse autokompensatsiooni 900 eurot tagastamiseks tähtajaga 31.10.16.
18.Kohus on seisukohal, et autokompensatsiooni maksmine ei toimunud seaduse nõudeid järgides. MTÜS § 19 lg 1 p 4 sätestab, et üldkoosoleku pädevusse kuulub: /---/ juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine /---/. MÜS § 27 lg 5 sätestab, et mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. MTÜS § 28-1 lg 1 järgi kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Seega tuleneb, et MTÜS-i nõuetest, et juhatuse liikme hüvitised, sh autokompensatsioon, tuleb määrata üldkoosoleku otsusega, millest peab nähtuma ka hüvitise suurus või suurust kindlaks 4 (6)
määrata võimaldavad parameetrid. Sellise info puudumisel on hüvitise tasumine juhatuse liikmele tühinge toiming MTÜS § 27 lg 5 mõttes.
19.Hagejale autokompensatsiooni maksmisel puudus üldkoosoleku otsus, millest oleks nähtunud hüvitise suurus või suurust kindlaks määrata võimaldavad parameetrid. Juhatuse 02.11.14 otsus MTÜS nõuetele ei vasta, sest hüvitse suurus on jäetud otsuses tühjaks. See ei andnud kohtu arvates hagejale õigust asuda ise otsust laiendavalt tõlgendama ja sisustama seda välja makstava numbriga. Siiski on juhatuse 02.11.14 otsus kohtu arvates hagejat objektiivselt õigustav asjaolu, mis muudab hageja rikkumise vähem taunitavaks MTÜS § 16 lg 1 seisukohast.
20.Kostja on hagejale ette heitnud seltsi pangakaardi kasutamist isiklikul otstarbel. Hageja on tunnistanud, et seltsi pangakaart oli 2014-2015 enamasti hageja käes. Hageja on tunnistanud, et on sööki ostnud, kuid mitte endale, vaid komandos ülesandeid täitvate isikute toitlustamiseks. Tl 142 jj nähtub, et Swedbanki kaardiga (lõpp 7762) on ostetud erinevaid mittealkohoolseid jooke ja toidukaupu. Kohtu arvates on usutav – vaadates seda, milliseid toiduaineid on ostetud – et toiduained ja karastusjoogid olid mõeldud komandos valves olevatele meestele. Seltsi liikmed töötavad vabatahtlikkuse alusel seltsilt tasu saamata ja on mõistlik, et selts panustab nädalavahetusel öösiti valves olevate tuletõrjujate toitlustamisse. Sellised tehingud on erandid MTÜS § 27 lg 5 ls 2 mõttes ega kujuta endast seaduse rikkumist. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest ei järeldu, et hageja oleks seltsi pangakaardiga teinud tehinguid isiklikes huvides.
21.Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja on jätnud päästesündmusele valves oleva päästja kutsumata. Kostja esitatud helisalvestisest (fail 21190192, mälupulgal) nähtub, et hageja möönab, et ei helistanud Xxxxpäästesündmusele minnes ja ütleb, et „kui keegi kobiseb, siis ütleb, et tal oli telefon väljas“ (salvestise asukohas 21:21:55). Kostja on lisanud ka komando telefoni väljavõtte, millest nähtub, et Xxxxsel päeval helistatud ei ole. Kohus tuvastab, et hageja jättis teadlikult päästesündmusele sõites Xxxxhelistamata
22.Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja võttis autodelt päästevarustust maha ja vahetas autol rehve seltsi juhatust informeerimata. Kohus leiab, et tõendamata on väide, et 06.10.2015 üldkoosolekul ta lubab jagajad tunnistajate juuresolekul tagasi tuua. 29.03.16 üldkoosoleku protokollist nähtub,et juba koosolekul selgitas hageja, et tema käes ei ole jagajaid (tl 15).
23.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et Xxxxauto kompleksus ostmisel Xxxxkäest seltsile oli koos redeli ja esirehvidega mis on nähtav fotol (kostja 21.02.17 seisukoha tõend nr 9). Hageja selgitas, et on näha pildil, et ei ole jätkuredelit. 93M (mis lõpuks müüdi seltsile) on värvitud kilbid ratastel, 92M on mustvalge rehv. Hageja selgitas, et tõi Rootsist 2 autot, millest üks jäi talle ja ühe müüs seltsile. Ta vahetas autode vahel rehve seltsi huvides (92M rehvid olid oluliselt talvesõbralikumad kui 93M-l). Jagajad tulid hageja väitel tema autolt. Hageja väiteid kinnitab xxxx e-kiri (tl 200).
24.Kohus leiab, et kostja etteheited on tõendamata. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja tegevuse tõttu oleks seltsi auto kaotanud tuletõrjevalmiduse ja poleks saanud väljakutsel osaleda. Hageja on usutavalt selgitanud, et ta paigaldas seltsi autodele seltsi huvides enda varustust ja on seda ka ühel hetkel eemaldanud. Seega puudub hageja tegevuses seltsi kahjustav külg.
25.Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja võttis 18.08.15, kui valves olid Xxxxja Xxxx (tl 135), auto arvelt maha ilma päästemeeskonda teavitamata. Kostja on esitanud tõendina XXXX väljavõte tl 133. Sellest selgub et Xxxxvõttis 18.08 kl 19.31 algatusel Xxxxvalvest maha 18.08.15. Samas on hageja esitanud kirjavahetuse, mille järgi Xxxxoli Xxxx süsteemis arves kuni 20.08.15. Kostja on küll selgitanud kellaaegade erinevust, kuid kohus leiab, et siinkohal on kostja tõendamiskoormus täitmata. 5 (6)
26.Kostja on hagejale ette heitnud seltsi vara ära viimist. Kostja väitel on hagejal tagastamata kompressor, honda mootorpump, käsijaa, voolikud-üleminekud. Kostja on esitanud tõendina fotod jagajatest, kuid esitatud fotod ei tõenda kohtu arvates, et hageja on jagajad ära viinud ega ole tagasi toonud. Tuletõrjeauto ostmisega seotud tõendid ei ole kohtu arvates asjakohased (TsMS § 236 lg 5), sest need ei tõenda auto varustust ega seda, et hageja oleks selle ära viinud. Tõele ei vasta kostja väide, et üldkoosoleku salvestuselt (06.10.15) nähtub, et hageja lubas jagajad tagasi tuua. Hageja selgitas kohtuistungil, et osa jagajaid kuulus talle ja tulid tema autolt. Xxxxi kirjast nähtub, et hageja on seltsile üle andnud käsijaama (tl 208). Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole täitnud oma tõendamiskoormust (vt selgitused eelistungil) ega tõendanud, et hageja oleks ära viinud seltsile kuuluvaid asju.
27.Kostja on ette heitnud hagejale ka dokumentide üle andmata jätmist ja esitanud selle kohta seltsi kirja palvega dokumendid tagastada. Kohus on seisukohal, et tõendamata on, et dokumendid on hageja valduses ja seega ei saa hagejale ette heita, et ta jättis dokumendid tagastamata.
28.Kokkuvõttes on hagejale ette heidetavatest tegudest tõendatud alusetu autokompensatsiooni maksmine ning valves olnud L.Matzeni päästesündmusele kutsumata jätmine. Esimise rikkumises osas leiab kohs, et esinesid objektiivselt kergendavad asjaolud (juhatuse otsus) ning et hageja on juhatusest kõrvale astunud, ei saa ta enam sarnaseid rikkumisi toime panna. Kohus arvestab ka, et hageja tegu ei olnud kantud omakasust, vaid ta on tõepooest seltsi heaks sõite teinud ja kulutusi kandnud ja võis moraalselt eeldada, et sellega seotud kulutused kannab selts. Teise etteheite osas möönab kohus, et tegemist oli taunimisväärse juhtumiga ja see omas mõju ka päästevõimekusele. Kohus saab aru, et kutsumata jätmine toimus teravnenud isiklike suhete pinnal. Eriti päästetöödel tuleb isiklik solvumine kõrvale asetada, kuid hageaja on juhtunut adekvaatselt selgitanud ja väljendanud kahetust, et solvavaid väljendeid kasutas. Seega leiab kohus, et hageja rikkumiste suhtes ei ole proportsionaalne tema seltsist välja arvamine. Kohus tunnistab üldkoosoleku otsuse vastavas osas kehtetuks. Sellega taastuvad hageja liikme õigused ja kohustused seltsis algusest peale ning hagejat tuleb automaatselt lugeda seltsi liikmeks nii nagu otsust tema välja arvamise kohta ei oleks kunagi tehtud. Menetluskulude jaotus
29.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.