Võlaõigus › Muud

võlgnevus AS Kesko Agro Eesti ees vähenenud ca 2,2 miljonile kroonile, sest OÜ-lt PAK laenatud 1 000 000 krooni kasutati AS Kesko Agro Eesti ees oleva võlgnevuse vähendamiseks. Pearaamatu väljavõttest seisuga 29.10.2003 (s.o. 30 päeva pärast laenu võtmist) nähtuvalt ei ole AS Tamsalu Veskid (pankrotis) majanduslik olukord seoses laenu võtmisega paranenud. Võlad hankijatele moodustavad endiselt ca 8,4 miljonit krooni ja ostjatelt laekumata arved ca 4,2 miljonit krooni. Lisaks on laenu võtmine suurendanud 1 000 000 krooni võrra laenukohustusi. Teise laenu võtmise ajal, nähtuvalt AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pearaamatu väljavõttest seisuga 19.02.2004 (s.o. üks päev enne teise laenu võtmist), moodustasid AS Tamsalu Veskid (pankrotis) võlad hankijatele ca 7,1 miljonit krooni. Ostjatelt laekumata arveid oli samal ajal ca 4,3 miljoni krooni ulatuses. Pearaamatu väljavõttest seisuga 20.02.2004 (s.o. laenu võtmise päeva seis) nähtuvalt on võlad hankijatele vähenenud kogumis ca 167 000 krooni võrra ning käibemaksuvõlg ca 152 000 krooni võrra, kuna OÜ-lt PAK laenatud 300 000 krooni kasutati erinevate jooksvate võlgnevuste vähendamiseks. Pearaamatu väljavõttest seisuga 21.03.2003 (s.o. 30 päeva pärast laenu võtmist) nähtuvalt ei ole AS Tamsalu Veskid (pankrotis) majanduslik olukord seoses laenu võtmisega paranenud. Võlad hankijatele moodustavad endiselt ca 5,7 miljonit krooni ja ostjatelt laekumata arved ca 2,4 miljonit krooni. Lisaks on laenu võtmine suurendanud 300 000 krooni võrra laenukohustusi. Kolmanda laenu võtmise ajal, nähtuvalt AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pearaamatu väljavõttest seisuga 18.03.2004 (s.o. üks päev enne kolmanda laenu võtmist), moodustasid AS Tamsalu Veskid (pankrotis) võlad hankijatele ca. 5,8 miljonit krooni, sh võlgnevus AS Eesti Viljasalv ees ca 186 tuhat krooni. Ostjatelt laekumata arveid oli samal ajal ca 4,7 miljonit krooni ulatuses. Pearaamatu väljavõttest seisuga 19.03.2004 (s.o. laenu võtmise päeva seis) nähtuvalt on võlgnevus AS Eesti Viljasalv ees asendunud ca 87 000 kroonise ettemaksuga, kuna OÜ-lt PAK laenatud 200 000 krooni kasutati AS Eesti Viljasalv ees oleva võlgnevuse likvideerimiseks. Pearaamatu väljavõttest seisuga 19.04.2004 (s.o. 30 päeva pärast laenu võtmist) nähtuvalt ei ole AS Tamsalu Veskid (pankrotis) majanduslik olukord seoses laenu võtmisega paranenud. Võlad hankijatele moodustavad juba ca 9,5 miljonit krooni ja ostjatelt laekumata arved ca 3,3 miljonit krooni. Lisaks on laenu võtmine suurendanud 200 000 krooni võrra laenukohustusi. Seega käsitlusaluste laenude võtmise ajal tootis äriühing selgelt ja progresseeruvalt kahjumit ning oluliselt ja pidevalt vähenes omakapital. Laenude võtmisega mingi võlgnevus konkreetse hankija ees muudetud võlgnevuseks laenuandja ees. Kuna laenude mahud, võrrelduna hankijatele võlgnetavate summade ja ostjatelt saada olevate summadega ning nende vahega, on väga väikesed, siis sai selliste väikesesummaliste ja lühikese tagasimaksmisperioodiga rahasüstide eesmärk olla üksnes konkreetsete võlausaldajate osaline rahuldamine. Arvestades äriühingu viletsat majanduslikku seisu ei saanud sellised laenud tekitada mõistlikku võimalust äriühingu üldise majandusliku olukorra parandamiseks. Teise ja kolmanda laenu puhul on oluline, et need laenud on võetud perioodil, hiljemalt millal AS Tamsalu Veskid (pankrotis) muutus kõige konservatiivsemate hinnangute kohaselt püsivalt maksejõuetuks. Et AS Tamsalu Veskid (pankrotis) püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt ajavahemikus 2004.a. veebruari keskpaigast kuni aprillini, näitab asjaolu, et enamik AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate poolt haldurile tunnustamiseks esitatud nõuetest, sh. suuremad nõuded, muutusid sissenõutavaks ja jäid võlgniku poolt tasumata veebruaris, märtsis ja aprillis. On selge, et lühiajaliste laenude võtmine on majandustegevuses tavapärane ja normaalne toiming äriühingu rahavoogude planeerimiseks ja jooksvate kohustuste täitmise korraldamiseks, ning sellise laenu võtmine iseenesest ei ole ka võlausaldajate huve kahjustav, kuid võlausaldajate huvid on kahjustatud siis, kui täiendavate laenukohustuste võtmine jooksvate kohustuste täitmiseks toimub olukorras, kus selline laen leevendab üksnes hetkeks mõnd võlgnevust ega too äriühingule kasu pikemas perspektiivis. Sel juhul tähendab täiendava laenu võtmine sisuliselt äriühingu võimaliku maksejõuetusmenetluse formaalset edasilükkamist. Võlgnik oli teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Äriühingu majanduslikku seisu ja hankijatele tasumata

võlgnevuste mahtu arvestades pidi võlgniku juhtorganitele olema selge, et ettevõttel on majanduslikud raskused, millest väljatulek eeldab laiaulatuslikumate meetmete rakendamist kui seda on laenude võtmine teatud konkreetsete võlgnevuste vähendamise katteks. Nii oli AS Tamsalu Veskid (pankrotis) omakapital alates 2003.a. algusest pidevas vähenemises. AS Tamsalu Veskid (pankrotis) majanduslik olukord oli pika aja vältel progresseeruvalt halvenenud. Äriühingu juhtorganite liikmetelt tavapäraselt oodatava hoolega tegutsev ja seadusest tulenevat hoolsuskohustust järgiv võlgniku juhatus (juhatuse ainuliige Aadu Jaansoo) ja nõukogu (kuhu kuulus ka OÜ PAK juhatuse liige K T ), aga ka võlgniku omanik (ainuaktsionär A J ) pidid äriühingu majandusnäitajaid hinnates saama aru, et äriühing liigub kindlalt ja progresseeruvalt püsiva maksejõuetuse suunas ja täiendavate lühiajaliste laenude võtmine jooksvate võlgnevuste tasumiseks ei saa üldist olukorda parandada. Võlgniku juhtorganid teadsid, et täiendava laenukohustuse võtmine ühtesid võlausaldajaid teistele eelistavate väljamaksete tegemiseks, on võlausaldajaid kogumis kahjustav. Vara väljaminek võlgniku omandist toimus esimese laenuga 29.09.2003.a. ehk vana PankrS kehtivuse ajal. Vana PankrS nägi tagasivõitmise nõudes tõendamisesemena ette ka asjaolu, et tehingu alusel on võlgniku omandist vara välja läinud. Antud juhul ei ole võlgnik käsitlusaluste laenutehingute alusel tehingute teisele poolele ehk OÜ-le PAK ise tagasimakseid teinud, mistõttu esmapilgul võiks justkui väita, et võlgniku omandist polegi midagi välja läinud, mida tagasi nõuda. Õige on lähtuda vara võlgniku omandist väljaminemise sisustamisel mitte konkreetsest kaotusest asjas, rahas või õiguses koheselt tagasivõidetava tehingu tegemise järgselt, vaid sellest, kas tagasivõidetav tehing toob vara võlgniku omandist väljamineku kaasa lõppastmes. Juhul, kui OÜ PAK poolt esitatud laenulepingutest tulenevad nõuded saavad AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud, tekib pankrotivõlgnikul ka kohustus nõuete katteks väljamaksete tegemiseks. Seega laenulepingute kehtima jäämise korral vara pankrotivõlgniku omandist lõppastmes ikkagi ka välja läheb. Kehtiva PankrS järgi ei ole vara väljaminek võlgniku omandist tagasivõitmise eelduseks. Võlausaldaja oli teadlik võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest. Laenulepingud on sõlmitud AS Tamsalu Veskid (pankrotis) ja OÜ PAK vahel. OÜ PAK juhatuse üks liikmetest on K T , kes oli samal ajal ka AS Tamsalu Veskid (pankrotis) nõukogu liige. Järelikult K T teadis võlgniku juhtorganina võlgniku majanduslikku seisu ja seda, et täiendavate laenude võtmine sellises olukorras lõppkokkuvõttes üksnes suurendab võlgniku võimetust oma kohustusi täita. K T i teadmine laenutehingute AS Tamsalu Veskid (pankrotis) võlausaldajate huvisid kahjustavast iseloomust tuleb lugeda ka OÜ PAK teadmiseks. Kokkuvõtvalt on AS Tamsalu Veskid (pankrotis) ja OÜ PAK laenulepingud sõlmitud olukorras, kus nii võlgnik kui võlausaldaja teadsid, et sõlmitavad lepingud kahjustavad AS Tamsalu Veskid (pankrotis) võlausaldajate huve. Seega on vastavad tehingud tagasivõidetavad ja tuleb tunnistada kehtetuks. Käsitlusalustest laenulepingutest tulenevad raha tagastamise ning intressi- ja viivisenõuded moodustavad osa OÜ PAK poolt AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud nõudest, mis saab nõude eduka kaitsmise korral tunnustatud teises rahuldamisjärgus. Samas käsitlusaluste tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel saab võlausaldaja OÜ PAK esitada tehingute alusel võlgnikule üleantu tagastamise nõude AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamiseks, kuid eduka kaitsmise korral saaks vastav nõue tunnustatud kolmandas rahuldamisjärgus. Pankrotivõlausaldajate võrdse ja õiglase kohtlemise ja võlausaldajate huvide tagamise kindlustamiseks ongi laenulepingute tagasivõitmise küsimus oluline. Hageja esindaja palub AS Tamsalu Veskid (pankrotis) hagi OÜ PAK vastu laenulepingute tagasivõitmiseks rahuldada, tunnistada kehtetuks AS Tamsalu Veskid (pankrotis) ja OÜ PAK vahel 29.09.2003.a., 20.02.2004.a. ja 19.03.2004.a. sõlmitud laenulepingud ja jätta hageja menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kohtule saadetud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi täielikult rahuldamata järgmistel asjaoludel. 18.11.2004.a. toimus AS Tamsalu Veskid (pankrotis) võlausaldajate kolmas üldkoosolek (nõuete kaitsmise koosolek), kus OÜ PAK nõue AS Tamsalu Veskid (pankrotis) vastu oli vaidlustatud täies ulatuses AS Tamsalu Veskid (pankrotis) halduri ning võlausaldajate AS Tamsalu Terko (pankrotis) ja AS Kesko Agro Eesti poolt. 20.12.2004.a. esitas OÜ PAK hagiavalduse nõude summas 5 285 218 krooni tunnustamiseks. Menetlus on peatatud 17.11.2005.a. määrusega (ts.asi nr 2-1196/04.), kuna AS Tamsalu Veskid (pankrotis) esitas hagi A J vastu nõude loovutamise lepingu tagasivõitmiseks, tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes. 31.10.2006.a. tegi Viru Maakohus kohtuotsuse, millega jättis A J vastu esitatud hagi rahuldamata (ts.asi nr. 2-131/05). Tsiviilasjas nr. 2-1196/04 menetlust uuendatud ei ole. 15.06.2007.a. on AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotihalduri poolt esitatud järjekordne hagi AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) ja OÜ PAK vahel sõlmitud laenulepingute tagasivõitmiseks (kehtetuks tunnistamiseks) ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses. Kostja teatab, et ei vaidle laenu võtmise aja vastu, kuid kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et laenude võtmisega olid võlausaldajate huvid kahjustatud. Hagiavalduses hageja ise väidab, et võetud laenude arvel olid kustutatud hageja võlgnevused, mille tulemusena AS-i Kesko Agro Eesti ees võlgnevus vähenes 1 000 000 krooni võrra, jooksvate võlgnevuste võlgnevus vähenes 167 000 krooni võrra ning käibemaksuvõlg vähenes 152 000 krooni võrra. AS Eesti Viljasalv ees võlgnevus summas 200 000 krooni kustutati. Vastavalt 18.11.2004.a. koostatud AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) tunnustatud nõuete nimekirjale ei ole AS Eesti Viljasalv esitanud pankrotimenetluses hageja vastu nõudeid. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsuses ts.asjas nr. 3-2-1-43-07 asus seisukohale, et „Kolleegium jääb 3. juunil 2003.a kohtuasjas nr 3-2-1-58-03 tehtud otsuse (RT III 2003, 21, 210) p-s 8 esitatud seisukoha juurde, et ka siis, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks. PankrS § 110 lg. 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on kindlaks tehtud. See on oluline nt. PankrS § 110 lg. 1 p-de 2-3 rakendamise seisukohalt." Hageja võlausaldajate kahjustamisega oleks tegemist siis, kui hageja oleks tasunud kostjale enne pankrotimenetluse algatamist 1 500 000 krooni, ehk et selle summa võrra oleks vähenenud hageja bilanss. Antud juhul ei toimunud hageja bilansi vähenemist, sest hageja ei tasunud tähtaegselt laenulepingutes ettenähtud tasusid, ei teinud seda vabatahtlikult kuni pankroti väljakuulutamiseni. Sellest tulenevalt ei ole kahju võlausaldajatele tekitatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oli teadlikult kahjustanud võlausaldajate huve. Hageja ei ole vaidlustanud tehinguid, mille alusel oli kostja laenude arvelt hageja tasunud võlgnevused teistele võlausaldajatele enne pankrotimenetluse algatamist. Seda on võimalik vastavate eelduste olemasolul teha kas tagasivõitmise korras või tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel. Hageja ise väidab hagiavalduses, et laenu võtmine iseenesest ei ole võlausaldajate huve kahjustav. Ühtlasi kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et antud hagiavaldus on esitatud üks nädal enne aegumistähtaja lõppemist. Kostja arvamusel AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotihaldur suunab oma tegevuse OÜ PAK hagiavalduse (nõuete tunnustamiseks) läbivaatamise venitamiseks, esitades põhjendamatuid taotlusi ja hagisid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning välja mõista hagejalt kostja poolt kantud menetlus- ja õigusabikulud. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja esindaja kohtuistungil seletab, et hageja jääb hagiavalduses toodud asjaolude ja nõude juurde. Laenulepingute tagasivõitmiseks on seadusega sätestatud alused olemas. Esiteks, laenud võeti 1 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist; teiseks, laenu

võtmisega kahjustati võlausaldajate huvi ja kolmandaks, laenuandja pidi teadma, et võlausaldajate huve kahjustatakse. Laenude võtmist sisuliselt hinnates selgus, et nende kolme tehingu tegemine halvendas hageja majanduslikku olukorda ja kahjustas selle kaudu teiste võlausaldajate huvi. Äriühing võtab laenu selleks, et parendada äritegevust ja äritegevusega saadakse kasu. Antud juhtumil ei kasutatud laenu äritegevuseks, vaid teiste laenude tagasimaksmiseks ja see on tõendatud hagiavaldusele lisatud väljavõtetega hageja pearaamatust. Laenu võtmise ajal oli hageja makseraskustes ja pärast laenude võtmist hageja pankrotistus. Seega, laenu võtmine nii laenu tagasi maksmise kohustuse kui ka intresside tagasi maksmise kaudu muutis hageja majanduslikku olukorda ainult halvemaks ja kahjustas sedasi võlausaldajate huvi. Lisaks kahjustas laenu võtmine võlausaldajate huve selle kaudu, et laenuraha kasutati muude laenude tagasi maksmiseks ja selle kaudu oli osa võlausaldajatest soodsamas olukorras kui ülejäänud. Hagi esitati sellepärast, et laenu andis sisuliselt seotud isik ja laenu andmine kahjustas võlausaldajate huve. Äriühingu juhtorgani liikme puhul eeldatakse informeeritust. Seega pidi kostja teadlik olema hageja majanduslikust seisust ja selle tehingu tagajärgedest. K.T , olles kostja juhatuse liige, aga samas ka hageja nõukogu liige, oli kohustatud ja ka pädev kontrollima hageja ja ka A.J tegevust. K.T , ÄS § 316, 317 lg. 1 p. 6 kohaselt, pidi teadma, et AS Tamsalu Veskid (pankrotis) on maksejõuetu, sest esiteks on nõukogu ülesanne korraldada äriühingu juhtimist ja teiseks teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Seega kostja pidi teadma, et laenu ei kasutatud väidetava sihtotstarbe kohaselt, vaid laenu kasutati sisuliselt pankroti edasilükkamiseks. Laenu sihtotstarve vilja ostmiseks on kostja poolt tõendamata. Hagi rahuldamise korral ei kaota kostja võimalust laenu tagasi nõuda, vaid muutub sisuliselt rahuldamise järk. Kui praegu on kostja nõue rahuldamisel pankrotimenetluses teises järgus, siis hagi rahuldamise korral kuulub see rahuldamisele kolmanda järgu nõudena. Lisaks juba täiendavalt esitatud kirjalikule seisukohale kostja vastuse suhtes hageja esindaja selgitab, et pankroti eesmärk pole kaitsta ainult võlausaldaja, vaid ka võlgniku huve. Kostja seisukoht, et hagejale oleks kahjulik laenu võtmine olnud ainult siis, kui selle laenu tagasimaksmise kohustus oleks täidetud, on asjale formaalne lähenemine. Kostja väide, et pankrotihaldur oleks pidanud esitama ka teisi tagasivõitmise nõudeid, on asjakohatu, sest pankrotiseaduse järgi ei ole ükski tagasivõitmise nõue seotud teise tagasivõitmise nõudega. Hageja esindaja palub hagi rahuldada. Kostja Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige A.T selgitab, et laenu taheti vilja ostmiseks. Laenu anti, sest polnud põhjust mitteandmiseks, kuna seda oli ka varem tehtud ja AS Tamsalu Veskid (pankrotis) oli laenu ka alati tagasi maksnud. Aadu Jaansoo tuli ja küsis ning juhatuse liikmed ühiselt otsustasid laenu anda. See otsus vormistati laenulepinguna. Laen võeti vilja ostmiseks, aga kuhu raha tegelikult läks, polnud teada. Võõrast raamatupidamist kontrollida ei saa. Heauskselt sai laenu antud. Kostja esindaja S.T kohtuistungil selgitab, et kostja jääb oma 04.09.2007.a. kirjalikus vastuses esitatu juurde. Kostja hagi täielikult ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata, sest hagis toodud põhjendused on absurdsed. Laenuandja õigused on piisavalt kaitstud seadusandlusega, kostja huvi on kaitsta võlausaldajat. On ka teisi sarnaseid lepinguid, mida on kohtu poolt tunnistatud õigeks. Näiteks tsiviilasi nr. 2-494/05. OÜ PAK poolt esitatud sarnane hagi tsiviilasjas nr. 2-1196/04 on peatatud, kuna AS Tamsalu Veskid (pankrotis) esitas hagi A.J vastu nõude loovutamise lepingu tagasivõitmiseks, mis jäeti rahuldamata, tsiviilasi nr. 2-131/05. OÜ PAK ei võinud teada, et 2,5 kuu pärast läheb AS Tamsalu Veskid pankrotti. Majandusaasta aruanne peab olema kinnitatud järgmise aasta 1.juuniks. Seega laenu andmise ajal K T ja A J pidid arvestama 2002.a majandusaasta tulemustega. Mingit kahtlust, et AS Tamsalu Veskid (pankrotis) oleks makseraskustes, siis polnud alust seda ka arvata. Laenud olid võetud vilja hankimiseks ja see, kas AS Tamsalu Veskid kulutas selle mitte sihtotstarbel, pole küsimus laenuandjale. On arusaamatu, miks ei ole vaidlustatud väljamakseid, sest just sellega kahjustati võlausaldajate huve. Pankrotihaldur oleks pidanud

vaidlustama AS Tamsalu Veskid (pankrotis) väljamakse AS Kesko Agro ́le. See on selge eelis näiteks kostja ees. AS-l Tamsalu Veskid (pankrotis) olid ka muud kohustused, mis on praeguseks täielikult välja makstud. Pankrotihaldur ei ole vaidlustatud Hansapanga lepingut, aga vaidlustas kostja oma, mis näitab pankrotihalduri pahatahtlikkust. Võla võtmine ei suurendanud vaid hoopiski vähendas maksukoormust ja parandas majanduslikku seisu maksukoormuse vähenemise võrra. Laenu võtmisega polnud kahjustatud teiste võlausaldajate huve. Laenud läksid teiste võlgnevuste katmiseks. Probleem on hoopis selles, et haldur ei taha midagi tagasi maksta. Kostja nihkumisel kolmandasse järku ei saa kostja midagi tagasi. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja esindaja D.K lisab, et kostja on pankrotimenetluses oma nõude esitanud, see on peatatud, kuna käivad vaidlused. 18.11.2004.a. toimus AS Tamsalu Veskid (pankrotis) kolmas võlausaldajate koosolek. Nõuet oli vähendatud laenude tasumisega, mida AS Tamsalu Veskid (pankrotis) tegi AS-le Kesko Agrole, Maksuametile ja AS-le Eesti Viljasalv. III. Maakohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon. Kohus, hinnates ajas esitatud dokumentaalseid tõendeid, poolte selgitusi ja lähtudes pankrotiseaduse sätteist, leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada järgmistel hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel ja alustel. PankrS § 55 kohaselt on halduri ülesanne muuhulgas pankrotivara moodustamine ja valitsemine ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine. Asjas on oluline, et tagasivõitmine mõjutab pankrotivara väärtust ja seeläbi võimalikku nõuete rahuldamise ulatust ehk võlausaldajate huve. PankrS § 109 sätestab tagasivõitmise mõiste. Sama paragrahvi lg.1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Laenuleping on tehing. Pankrotimenetlus algatati 01.06.2004.a. Vaidlusalused tehingud on tehtud enne pankroti väljakuulutamist, kusjuures poolte esimene laenuleping sõlmiti 29.09.2003.a. ehk 8 kuud enne pankrotimenetluse algatamist, teine laen võeti 20.02.2004.a. ehk 3,5 kuud ning kolmas laen 19.03.2004.a. ehk 2,5 kuud enne pankrotimenetluse algatamist. Seega on tehingud tehtud aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja selle asjaolu suhtes pooltel ka vaidlus puudub. PankrS § 110 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Seega on vaja tuvastada, kas laenu võtmisega kahjustati võlausaldajate huve ning kas laenu andja teadis või pidi teadma, et laenu võtmine võlgniku poolt kahjustab võlgniku võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg. 2 kohaselt kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve ja sama paragrahvi lg. 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kaks laenulepingut on sõlmitud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. PankrS § 117 lg. 2 p. 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. Laenulepingud on sõlmitud AS Tamsalu Veskid (pankrotis) ja OÜ PAK vahel. OÜ PAK juhatuse üks liikmetest on K T , kes oli samal ajal ka AS Tamsalu Veskid (pankrotis) nõukogu liige. Seega tuleb järeldada, et tehingud toimusid lähikondsete vahel ja pooled olid tehingu tegemise ajal teadlikud, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. K T võlgniku juhtorgani liikmena teadis võlgniku majanduslikku seisu ja seda, et täiendavate laenude võtmine sellises olukorras üksnes suurendab võlgniku suutmatust oma kohustusi täita. Äriseadustik eeldab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks nõukogu nõusolekut. ÄS § 316 kohaselt nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Sama seaduse § 317 lg. 1

p. 6 järgi nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel ja annab nõusoleku laenude ja võlakohustuste võtmisel. Seega, olles ja tegutsedes kostja juhatuse liikmena, pidi K T samal ajal omama samu teadmisi ka hageja kohta. K T ’i teadmine laenutehingute AS Tamsalu Veskid (pankrotis) võlausaldajate huvisid kahjustavast iseloomust tuleb lugeda ka OÜ PAK teadmiseks. TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Hageja on tõendanud, et laenulepingud sõlmiti tingimustes, mis eeldavad PankrS § 110 kohaldamise ja hagi rahuldamise. Kostja vastuväited ei ole põhistatud ega ka tõendatud. Kostja viide mis tahes muus asjas tehtud kohtulahendile ei ole asjakohane, kuivõrd iga hagi põhineb iseseisval nõudel, asjaoludel ja tõenditel ega ole samastatavad käesoleva vaidluse asjaoludega. Hageja on hagis pearaamatust lähtuvalt esitanud arvulised näitajad selle kohta, et tegelikkuses oli hageja laenude võtmise ajal sisuliselt püsivalt maksejõuetu ja et äriühingu majanduslik seis seoses laenude võtmisega ja selle arvelt jooksvate võlgnevuste tasumisega ei paranenud. Tegemist oli väga lühiajaliste laenudega, millest kaeti teatud hankijate nõudeid, mistõttu ei saanudki need parandada äriühingu majanduslikku olukorda. Õige on hageja väide, et laenude läbi sisuliselt vahetus vaid võlgnevus teatud hankija ees laenulepingust tuleneva võlgnevusega kostja ees. Kostja pole neid põhistusi vääranud. Asjakohatud on kostja vastuväitena esitatud küsimused pankrotihalduri tegevuse kohta, kuna tegemist pole pankrotihalduri tegevuse arutamisega, vaid ühe, halduri esitatud hagi läbivaatamisega. Tähelepanuta jätab kohus kostja viite hagi esitamise ajale, kuivõrd sellest kostja asjakohast väidet või nõuet ei tulene. PankrS § 118 kohaselt tagasivõitmise nõude võib esitada kolme aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest ja sellise nõude esitab pankrotihaldur võlgniku nimel. Seda aega ja korda on järgitud. Kohus toetab ka hageja poolt kostja kirjalikule vastusele esitatud kirjalikus arvamuses (toimikuleht 189-191) täiendavalt antud selgitusi ega korda neid siinkohal üle. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud kohtumäärusega. Hagi rahuldamisel kohus kohaldas PankrS §-de 55, 109, 110, 117, 118 sätteid ning juhindus TsMS § 230, § 441 - § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

S.Tooming I.Golubev

Tartu Ringkonnakohus 20.02.2009.a o t s u s t a s:

Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Viru Maakohtu 7. veebruari 2008 otsus täielikult. Teha asjas uus otsus, millega jätta AS Tamsalu Veskid (pankrotis) hagi OÜ PAK vastu laenulepingute kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus AS Tamsalu Veskid (pankrotis) kanda.

Kohtuotsus jõustus 18. mail 2009.a Riigkohtu Tsiviilkolleegiumi määrusega Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.