Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2009 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-22974
Tsiviilasi
AS Tamsalu Veskid (pankrotis) hagi OÜ PAK vastu sõlmitud laenulepingute tagasivõitmiseks (kehtetuks tunnistamiseks)
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
1 500 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ PAK apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ PAK (registrikood: 10227696), esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel
esindajad
Viru Maakohtu 7. veebruari 2008 otsus
Vastustaja (hageja): AS Tamsalu Veskid (pankrotis), (registrikood; 10771193), esindaja pankrotihaldur vandeadvokaat Urmas Ustav Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Viru Maakohtu 7. veebruari 2008 otsus täielikult. Teha asjas uus otsus, millega jätta AS Tamsalu Veskid (pankrotis) hagi OÜ PAK vastu laenulepingute kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus AS Tamsalu Veskid (pankrotis) kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
laenuandja ees. Kuna laenude mahud, võrrelduna hankijatele võlgnetavate summade ja ostjatelt saada olevate summadega ning nende vahega, on väga väikesed, siis sai selliste väikesesummaliste ja lühikese tagasimaksmisperioodiga rahasüstide eesmärk olla üksnes konkreetsete võlausaldajate osaline rahuldamine. Teise ja kolmanda laenu puhul on oluline, et need laenud on võetud perioodil, mil AS Tamsalu Veskid (pankrotis) muutus püsivalt maksejõuetuks. Et AS Tamsalu Veskid (pankrotis) püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt ajavahemikus 2004. a veebruari keskpaigast kuni aprillini, näitab asjaolu, et enamik AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate poolt haldurile tunnustamiseks esitatud nõuetest, sh suuremad nõuded, muutusid sissenõutavaks ja jäid võlgniku poolt tasumata veebruaris, märtsis ja aprillis. AS Tamsalu Veskid (pankrotis) omakapital oli alates 2003. a algusest pidevas vähenemises. Äriühingu juhtorganite liikmetelt tavapäraselt oodatava hoolega tegutsev ja seadusest tulenevat hoolsuskohustust järgiv võlgniku juhatus (juhatuse ainuliige Aadu Jaansoo) ja nõukogu (kuhu kuulus ka OÜ PAK juhatuse liige Kalle Tull), aga ka võlgniku omanik (ainuaktsionär Aadu Jaansoo) pidid äriühingu majandusnäitajaid hinnates saama aru, et äriühing liigub kindlalt ja progresseeruvalt püsiva maksejõuetuse suunas ja täiendavate lühiajaliste laenude võtmine jooksvate võlgnevuste tasumiseks ei saa üldist olukorda parandada. Võlgniku juhtorganid teadsid, et täiendava laenukohustuse võtmine ühtesid võlausaldajaid teistele eelistavate väljamaksete tegemiseks on võlausaldajaid kogumis kahjustav. AS Tamsalu Veskid (pankrotis) ja OÜ PAK laenulepingud on sõlmitud olukorras, kus nii võlgnik kui võlausaldaja teadsid, et sõlmitavad lepingud kahjustavad AS Tamsalu Veskid (pankrotis) võlausaldajate huve. Seega on vastavad tehingud tagasivõidetavad ja tuleb tunnistada kehtetuks. Laenulepingutest tulenevad raha tagastamise ning intressi- ja viivisenõuded moodustavad osa OÜ PAK poolt AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud nõudest, mis saab nõude eduka kaitsmise korral tunnustatud teises rahuldamisjärgus. Samas nimetatud tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel saab võlausaldaja OÜ PAK esitada tehingute alusel võlgnikule üleantu tagastamise nõude AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamiseks, kuid eduka kaitsmise korral saaks vastav nõue tunnustatud kolmandas rahuldamisjärgus. Pankrotivõlausaldajate võrdse ja õiglase kohtlemise ja võlausaldajate huvide tagamise kindlustamiseks ongi laenulepingute tagasivõitmise küsimus oluline.
Veskid (pankrotis) pankrotimenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks AS Tamsalu Veskid ja OÜ PAK vahel 19.03.2004 sõlmitud laenuleping summale 200 000 krooni. Otsuse kohaselt on vaja tuvastada, kas laenu võtmisega kahjustati võlausaldajate huve ning kas laenu andja teadis või pidi teadma, et laenu võtmine võlgniku poolt kahjustab võlgniku võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 2 kohaselt kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve ja sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kaks laenulepingut on sõlmitud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. PankrS § 117 lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. Laenulepingud on sõlmitud AS Tamsalu Veskid (pankrotis) ja OÜ PAK vahel. OÜ PAK juhatuse üks liikmetest on Kalle Tull, kes oli samal ajal ka AS Tamsalu Veskid (pankrotis) nõukogu liige. Seega tuleb järeldada, et tehingud toimusid lähikondsete vahel ja pooled olid tehingu tegemise ajal teadlikud, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. K. Tull võlgniku juhtorgani liikmena teadis võlgniku majanduslikku seisu ja seda, et täiendavate laenude võtmine sellises olukorras üksnes suurendab võlgniku suutmatust oma kohustusi täita. Äriseadustik eeldab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks nõukogu nõusolekut. ÄS § 316 kohaselt nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Sama seaduse § 317 lg 1 p 6 järgi nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel ja annab nõusoleku laenude ja võlakohustuste võtmisel. Seega, olles ja tegutsedes kostja juhatuse liikmena, pidi K. Tull samal ajal omama samu teadmisi ka hageja kohta. K. Tulli teadmine laenutehingute AS Tamsalu Veskid (pankrotis) võlausaldajate huvisid kahjustavast iseloomust tuleb lugeda ka OÜ PAK teadmiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Hageja on tõendanud, et laenulepingud sõlmiti tingimustes, mis eeldavad PankrS § 110 kohaldamise ja hagi rahuldamise. Kostja vastuväited ei ole põhistatud ega tõendatud. Kostja viide mis tahes muus asjas tehtud kohtulahendile ei ole asjakohane, kuivõrd iga hagi põhineb iseseisval nõudel, asjaoludel ja tõenditel ega ole samastatavad käesoleva vaidluse asjaoludega. Hageja on hagis pearaamatust lähtuvalt esitanud arvulised näitajad selle kohta, et tegelikkuses oli hageja laenude võtmise ajal sisuliselt püsivalt maksejõuetu ja et äriühingu majanduslik seis seoses laenude võtmisega ja selle arvelt jooksvate võlgnevuste tasumisega ei paranenud. Tegemist oli väga lühiajaliste laenudega, millest kaeti teatud hankijate nõudeid, mistõttu ei saanudki need parandada äriühingu majanduslikku olukorda. Õige on hageja väide, et laenude läbi sisuliselt vahetus vaid võlgnevus teatud hankija ees laenulepingust tuleneva võlgnevusega kostja ees. Kostja pole neid põhistusi vääranud.
juhul, kui ka tunnistada kehtetuks laenuleping, kuuluks raha kohesele tagasimaksmisele alusetult saaduna VÕS § 1028 lg 1 alusel. Isegi juhul, kui laenuleping olekski kehtetu, tuleks nõuet eelnimetatud alusel tunnustada; 2) ei ole tuvastatud võlausaldajate huvide kahjustamist. Maakohtu põhjendus, et PankrS § 110 lg 2 kohaselt kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et laenulepinguga kahjustati võlausaldajate huve, on vastuolus Riigikohtu seisukohaga analoogsetes kaasustes (vt lahendid 3-2-1-43-07 ja 3-2-1-115-07). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-43-07 leidnud, et PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on asjaoluna kindlaks tehtud. Seni, kuni pole tuvastatud võlausaldajate huvide kahjustamist, ei ole põhjust analüüsida ka K. Tulli teadmiste kaudu kostja teadmist või mitteteadmist kahjustamisest, nagu seda tegi maakohus. Pankrotiseaduse tähenduses oli kohtul oluline tuvastada, kas saadud laen halvendas võlausaldajate seisu; mitte aga seda, kas hageja majanduslik seis paranes. Sellist tehingu kehtetuks tunnistamise tingimust pankrotiseadus ette ei näe.
Pankrotihaldur palub tunnistada nimetatud laenulepingud kehtetuks kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 43 lg 1 p 2 ja kehtiva PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel. Maakohus on õigesti märkinud, et tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine ning seda nii varasema PankrS § 43 lg 1 p 2 kui kehtiva PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi, samuti seda, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on 09.05.2007 otsuses nr 3-2-1-43-07 leidnud, et PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate kahjustamine on kindlaks tehtud. See on oluline ka PankrS § 110 lg 1 p-de 2-3 rakendamise seisukohalt. Seega sisaldab PankrS § 110 lg 1 p 2 (samuti varasem PankrS § 43 lg 1 p 2) teadmise eeldust, mitte aga kahjustamise eeldust. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusaluste laenulepingutega ei kahjustanud võlgnik võlausaldajate huve ning maakohus ei ole võlausaldajate huvide kahjustamist ka kindlaks teinud. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja hageja nõue laenulepingute kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Maakohtu viide kinkelepingu regulatsioonile („eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustatakse võlausaldajate huve) ei ole asjakohane, kuna hageja vaidlustas konkreetseid laenulepinguid. Kuivõrd võlausaldajate kahjustamist ei ole kindlaks tehtud, siis iseenesest ei ole tähendust asjaolul, et kostja üks juhatuse liikmetest oli samal ajal võlgniku nõukogu liige. Kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt kinnitab võlausaldajate huvide kahjustamist see, et võetud laenud ei parandanud äriühingu majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldajate huvide kahjustamist ei saa põhjendada sellega, et vaidlustatud lepingud ei toonud võlgnikule kasu. Riigikohus on 03.06.2003 otsuses nr 3-2-1-58-03 leidnud, et pankrotiseaduse eesmärk ei ole soodustada pankrotiohus oleva isikuga tehingute tegemisest hoidumist. Hagejaga nõustudes saaks tagasi võita kõik tehingud, mis on tehtud PankrS § 110 lg 1 p-st 2 tulenevalt ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ning võlausaldajate huvide kahjustamist polekski vaja tuvastada. Maakohus on samuti leidnud, et laenude läbi sisuliselt vaid vahetus võlgnevus teatud hankijate ees laenulepingutest tuleneva võlgnevusega kostja ees. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et võlgniku poolt rahaliste kohustuste täitmist ei ole hageja vaidlustanud ning asjaoludest tulenevalt võlgniku rahaliste kohustuste maht vaidlusaluste laenulepingute tõttu ei suurenenud (pooltel ei ole vaidlust, et saadud laenusumma võrra vähendas võlgnik kohustusi hankijate ees). Kuivõrd hageja ei ole võlgniku poolt rahaliste kohustuste täitmist vaidlustanud, siis ei ole põhjendatud hageja väide, et laen võeti ühtede võlausaldajate teistele eelistatavate väljamaksete tegemiseks. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et iseenesest ei saa ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks.
Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kui ta oli esitanud tähtaegselt haldurile nõudeavalduse, siis on tal PankrS §-st 107 tulenevalt õigus taotleda kohtult nõude tunnustamist üksnes samal alusel kui ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekule. Põhjendatud on siinjuures apellandi viide Riigikohtu 27.03.2008 otsusele nr 3-2-1-11-08.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.