Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-07-30973

Otsuse kuupäev

06.veebruar 2008 ( tagaseljaotsus)

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

OÜ Abja Elamu hagi Aleksandr Višnjakov vastu kommunaalteenuste võlgnevuse 13043.50 krooni nõudes OÜ Abja Elamu ( registrikood 10531980, aadress Pärnu mnt 8 Abja-Paluoja Abja vald Viljandi maakond ) Peeter Mõttus (aadress Pärnu mnt 8 Abja-Paluoja Viljandi maakond) Aleksandr Višnjakov (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx xx xxxx-xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx)

Hageja Hageja esindaja Kostja

Resolutsioon Välja mõista Aleksandr Višnjakovilt OÜ Abja Elamu kasuks haldus-, hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus 13 043.50 krooni (kolmteist tuhat nelikümmend kolm krooni 50 senti). Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 18. jaanuaril 2008. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada KOS § 8, § 8 lg 3, § 13 lg 1, § 20, § 21, § 28 sätete alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 järgi võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid korteriomanike ühisusena. Korteriomanikud võivad sõlmida korteriomandiseadusest erinevaid kokkuleppeid juhul, kui seadusest erineva kokkuleppe sõlmimine ei ole seadusega välistatud. KOS § 8 lg 3 sätestab, et KOS-i või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või ei ole hääletamises osalenud. KOS § 20 järgi võivad korteriomanikud kaasomandi valitsemiseks nimetada valitseja. Valitseja õigused ja kohustused tulenevad KOS §-st 21 ja korteriomanike otsustest. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Eelpoolnimetatud korteriomandiseaduse sätteid kohaldatakse KOS § 28 alusel ka vallasasjana tsiviilkäibes olevale eluruumile ja mitteeluruumile. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.