Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-1051
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.02.2008.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
OÜ T hagi VM vastu 15 000,- krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise kuupäev
31.01.2008.a.
Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
istungisekretär Kadri Lember hageja esindaja R Aaslaid kostja esindaja D Melikhov
Hagi rahuldada. Välja mõista VM(isikukood xxx elukoht : xxx) OÜ T (registrikood xxx, asukoht: xxx) kasuks 15 000 krooni.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.
30.septembril 2005 sõlmisid VM ja OÜ T lepingu, mille p.1 kohaselt määrati lepingu objektiks xxx, Tallinnas asuv 3-toaline korter. Lepinguga kohustusid VM müüjana ja OÜ T ostjana sõlmima korteri notariaalse ostumüügilepingu hiljemalt 1.oktoobril 2005 müügihinnaga 1 480 000 krooni. Lepingu järgi kohustus ostja müügihinna tasuma järgmiselt: 15 000 krooni tuli käsirahana tasuda OÜ-le V K ning ülejäänud müügisumma 1 465 000 krooni tuli tasuda notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise päevaks notari deposiitkontole. 30.augustil 2005 tasus hageja käsiraha 15 000 krooni OÜ VK pangakontole. Pooled ei sõlminud lepingus ettenähtud kuupäevaks müügilepingut. 03.novembril 2005 esitas VM OÜ-le T pretensiooni leppetrahvi summas 15 000 krooni tasumiseks. Soovimaks kohtuvälist lahendit, esitas OÜ T omakorda pretensiooni OÜ-le VK15 000 krooni tagastamiseks. OÜ VK vastuses teatas, et Pakkumuses nõutud tagatis või muu pakkumusega otseses seoses olev tingimus ei muutu kehtetuks notariaalse vormi eiramise tõttu, mistõttu nõue ei kuulu rahuldamisele OÜ VK poolt. Hageja palub kostjalt välja mõista 15 000 krooni.
Kirjalikes vastuväidetes kostja leiab, et 30.septembril 2005.a. sõlmisid pooled broneerimislepingu. Lähtudes lepingu sisust kujutab poolte vahel sõlmitud leping üheaegselt pooltevahelise protokolli kavatsuste kohta ja maaklerilepingut. Raha summas 15 000 krooni tasus hageja OÜ-le VK maakleritasuna ja see summa jäigi kfirma kätte. Kostja taotleb kolmanda isikuna OÜ VK kaasamist, millest kohtuistungil loobub. Täiendavas kirjalikus vastuses kostja on nõus hageja väitega, et Broneerimisleping kui komandamisele suunatud leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja ei ole andnud hagejale korraldust raha ülekandmiseks VKOÜ-le. Hageja tegi seda ise, vabatahtlikult, VKOÜ-ga kokkuleppe alusel. Hageja väide, et raha tegelikuks saajaks on kostja, on täiesti põhjendamata ning kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud. Kuna 15 000 krooni saajaks on VKOÜ, võib hageja nõuda tasutu tagastamist just temalt.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.septembril 2005.a. sõlmitud Broneerimisleping oli kinnisasja omandamisele suunatud ostu-müügilepingu eelleping, mis on vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg.1 sätete kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on tasunud korteri müügihinnast, kokkuleppe kohaselt 1 465 000 krooni , 15 000 krooni VK pangakontole. VÕS § 156 lg.1 sätete kohaselt on käsirahaks ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. VÕS § 156 lg.2 kohaselt käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 3.1.1 tulenevalt tuli 15 000 krooni tasuda broneerimistasuna (käsirahana) müügihinna kohustuse katteks OÜ-le VKMaaklerilepingu alusel. Vastavalt lepingu p-le 5.1 arvestati nimetatud summat ka leppetrahvina. Maaklerilepingut kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et lepingus tagati käsirahaga ja leppetrahviga OÜ-le T kuuluvat korteriomandi ostmiskohustust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg.1 sätestab, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1029 sätestab, et kui üleandja on võlausaldaja korraldusel täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Kohus asub seisukohale, kuigi hageja on kohustuse täitnud kehtetu lepingu alusel kolmandale isikule, saab tagastamist nõuda üksnes kostjalt , kuna hageja täitis ostu-müügi kohustust, mitte vahendustasu maksmise kohustust Maaklerilepingu alusel. Ka OÜ VKoma vastuses hageja 24.11.2005.a. nõudekirjale viitab makstud tagatisele, mitte vahendamistasule Maaklerilepingu alusel (toimiku lk. 17). Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.