OÜ Thorsten hagi Vladimir Mištšenski vastu 15 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.02.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Mištšenski apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Thorsten (registrikood 10891023), esindaja Rauno Aaslaid Kostja Vladimir Mištšenski (ik xxxxxxxxxxx), esindaja Dmitry Melikhov 15 000 krooni
Hagi hind
RESOLUTSIOON
1.Muuta osaliselt Harju Maakohtu 04.02.2008 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad kostja Vladimir Mištšenski kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ Thorsten esitas 17.01.2006 kohtule hagi Vladimir Mištšenski vastu, paludes kostjalt välja mõista tühise tehingu alusel saadud 15 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ja OÜ VALI KINNISVARA (praegune ärinimi Cargosped Service OÜ) maaklerina 30. 09.2005 lihtkirjaliku broneerimislepingu (edaspidi leping). Lepingu järgi kohustus kostja müüma hagejale OÜ VALI KINNISVARA vahendusel hiljemalt 01.10.2005 korteri asukohaga Tallinn, Xxxxxxxxx xx-xx müügihinnaga 1 480 000 krooni. Hageja kohustus tasuma 15 000 krooni käsiraha OÜle VALI KINNISVARA. Ülejäänud müügisumma 1 465 000 krooni pidi hageja tasuma notariaalse müügilepingu sõlmimise päevaks notari deposiitkontole. 30.08.2005 tasus hageja käsiraha 15 000 krooni OÜ VALI KINNISVARA pangakontole.
2.Pooled ei sõlminud ettenähtud kuupäevaks müügilepingut. 03.11.2005 esitas kostja hagejale pretensiooni, nõudes leppetrahvi 15 000 krooni tasumist. Hageja esitas omakorda pretensiooni OÜ-le VALI KINNISVARA 15 000 krooni tagastamiseks, mida viimane ei rahuldanud. Võlaõigusseadus (VÕS) sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatise ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Kuivõrd leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, siis on tühised ka kõrvalkokkulepped käsiraha ja leppetrahvi kohta. OÜ VALI KINNISVARA on saanud tühise tehingu alusel hagejalt 15 000 krooni. See summa tuleb tagastada kostjal, sest lepingu kohaselt tuli nimetatud summa tasuda käsirahana OÜ-le VALI KINNISVARA. Kostja vastuväited
3.Kostja nõustus hagejaga selles, et leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, mistõttu on tühine ka kõrvalkokkulepe (nt käsiraha kohta). Kostja ei ole andnud hagejale korraldust raha ülekandmiseks OÜ-le VALI KINNISVARA. Hageja tegi seda ise vabatahtlikult kokkuleppe alusel OÜ-ga VALI KINNISVARA. Põhjendamatu ja tõendamata on hageja väide, et raha tegelikuks saajaks oli kostja. Hageja saab nõuda 15 000 krooni tagastamist OÜ-lt VALI KINNISVARA kui selle summa saajalt. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi. Kohus tuvastas, et 30.09.2005 leping oli kinnisasja omandamisele suunatud müügilepingu eelleping, mis on vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühine. Hageja on tasunud korteri müügihinnast 15 000 krooni OÜ VALI KINNISVARA pangakontole. Lepingu p 3.1.1 järgi tuli 15 000 krooni tasuda broneerimistasuna (käsirahana) müügihinna kohustuse katteks OÜ-ga VALI KINNISVARA sõlmitud maaklerilepingu alusel. Nimetatud summat arvestati ka leppetrahvina. Maaklerilepingut esitatud ei ole. Ühises lepingus tagati käsirahaga ja leppetrahviga hageja kohustust osta korteriomand.
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1029 sätestab, et kui üleandja on võlausaldaja korraldusel täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Kuigi hageja on
kohustuse täitnud kehtetu lepingu alusel kolmandale isikule, saab tagastamist nõuda üksnes kostjalt, kuna hageja täitis müügihinna tasumise kohustust, mitte vahendustasu maksmise kohustust maaklerilepingu alusel. Ka OÜ VALI KINNISVARA viitab vastuses hageja 24.11.2005 nõudekirjale makstud tagatisele, mitte vahendustasule maaklerilepingu alusel. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et maakohtu otsus on vastuoluline ja ebaselge. Broneerimislepingu tühisust vorminõuete täitmata jätmise tõttu on väitnud hageja hagiavalduses ja sellisele järeldusele tuli ka maakohus. Kohus luges ekslikult 15 000 krooni ostu-müügihinna osaks. Kohus jättis tähelepanuta, et broneerimislepingul ei ole sätteid, mis kohustaksid OÜ-t VALI KINNISVARA maksma saadud broneerimistasu kostjale. Broneerimistasu oli sisuliselt vahendustasu, mis oleks jäänud igal juhul OÜle VALI KINNISVARA. Kostja ei ole sõlminud OÜ-ga VALI KINNISVARA mingit maaklerlepingut, mistõttu on arusaamatu maakohtu märge, et maaklerlepingut ei ole esitatud. Hageja õigussuhted ostu-müügikohustuse tühisuse tingimusel ei puutu kostjasse.
7.Maakohtu järeldus, et raha tegelikuks saajaks on kostja, on põhjendamata ja tõendamata. Saadu kostjale kuuluvuse põhjendamine tühiste kohustustega on lubamatu, kuna sellisel juhul käsitletakse broneerimislepingut kehtiva lepinguna. Seega on nõue kostja vastu VÕS § 1029 alusel põhjendamatu. Vastus apellatsioonkaebusele
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Menetluse edasine käik
9.Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2008 otsusega tühistati maakohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti hagi rahuldamata. Riigikohtu 22.02.2009 otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus ja asi saadeti samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
10.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
11.Hageja tugines oma nõuet esitades sellele, et ta on kostjaga sõlmitud tühise lepingu täitnud, tasudes lepingust tulenevalt 15 000 krooni kolmandale isikule, OÜ-le VALI KINNISVARA. Raha maksmine oli suunatud kostjale ja tema kasuks, sest müügihinna tasumise kohustus tuli täita tal ostjana kostjale kui müüjale. Vaidlus on selle üle, kas kostja on kohustatud hageja poolt tühise lepingu alusel OÜ-le VALI KINNISVARA makstud raha tagastama.
12.Maakohus tuvastas õigesti asja lahendamiseks olulised asjaolud: 30.09.2005 leping oli kinnisasja omandamisele suunatud müügilepingu eelleping, mis on vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühine; hageja on tasunud enne lepingu sõlmimist, so 30.08.2005 korteri müügihinnast 15 000 krooni OÜ VALI KINNISVARA pangakontole; lepingu p 3.1.1 järgi tuli nimetatud summa tasuda maaklerile (OÜ VALI KINNISVARA) broneerimistasuna (käsirahana) lepingu sõlmimise hetkel või enne lepingu sõlmimist
maaklerilepingu alusel, kusjuures lepingu p 5.1 järgi arvestati nimetatud summat ka leppetrahvina.
13.Kuivõrd TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, leidis maakohus õigesti, et kohaldada tuleb VÕS-s kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmist reguleerivaid sätteid. Nii analüüsis maakohus õigesti VÕS § 1028, mis sätestab kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused. Samas kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 1029, sest puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kandnud 15 000 krooni üle kolmandale isikule kostja korraldusel.
14.Maakohtu otsust tuleb õigusliku põhjenduse osas muuta. Ringkonnakohtu hinnangul annavad hageja väited alust kohaldada VÕS § 1030. Viidatud säte on VÕS § 1029 kõrval VÕS § 1028 suhtes erinormiks, sätestades erandi üldreeglist, mille kohaselt võib üleantu tagasi nõuda isikult, kes on soorituse saajaks. Nii sätestab VÕS § 1030 lg 1, et kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. Riigikohus on 08.05.2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 tehtud otsuse ps 19 väljendanud seisukohta, mille kohaselt saab VÕS § 1028 järgi üleandja nõuda üleantu tagasi soorituse saajalt, kuid erandina võimaldab seadus lisaks soorituse saajale nõuda raha tagasi ka kolmandalt isikult VÕS § 1030 lg 1 järgi kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul (VÕS § 80). Seega on soorituse tegijal VÕS § 1030 lg-s 1 nimetatud eelduste esinemisel õigus valida, kas ta nõuab VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneval alusel saadu tagastamist lepingu poolelt või lepinguga soodustatud kolmandalt isikult. Ringkonnakohtu hinnangul saab 30.09.2005 sõlmitud tühises lepingus 15 000 krooni maaklerile maksmise kohta kokkulepitut tõlgendada tühise lepinguna kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 1 tähenduses, sest nimetatud summa oli osa kokkulepitud müügihinnast, mis tuli kokkuleppe kohaselt tasuda maaklerile (ülejäänud müügihind tuli lepingu p 3.1.2 järgi tasuda müüjale). Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda üleantu tagastamist ka kostjalt.
15.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.