2-07-31852
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. veebruar 2008. a, Kentmanni 13, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-31852
Tsiviilasi
BIGPAS hagiavaldus EP’a vastu 110 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGPAS (reg kood XXX asuk XXX); hageja esindaja volik alusel Liisa Saamot; Kostja: EP (IK XXX elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 30.08.2007. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.09.2006. a tarbijakrediidilepingu nr 0604264/95st, millega hageja andis EP’ale laenu summas 58 700.58
krooni. Raha kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressidena 31.95% krediidisummast aastas. Kostja jättis nõuetekohaselt tasumata lepingujärgsed maksed. Hageja ütles 19.01.2007. a lepingu üles. Kostja vastus Kohtule 12.11.2007. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 158 lg 1 alusel. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h hageja poolt tasutud riigilõiv 4 517 krooni) täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.