Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-138-07 Tartu, 4. veebruar 2008. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik AKTSIASELTSI TALLINNA VESI hagi OÜ BREM Kinnisvarabüroo vastu põhivõla 1 675 673 krooni 66 sendi ja viivise saamiseks ning OÜ BREM Kinnisvarabüroo vastuhagi AKTSIASELTSI TALLINNA VESI vastu 149 615 krooni 65 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-3291 OÜ BREM Kinnisvarabüroo määruskaebus Hageja AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Kostja OÜ BREM Kinnisvarabüroo (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik 7. jaanuar 2008. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2007. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid Osaühingule 28. septembril 2007. a OÜ BREM Kinnisvarabüroo määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AKTSIASELTS TALLINNA VESI esitas 15. veebruaril 2006. a Harju Maakohtule hagi, milles palus OÜ-lt BREM Kinnisvarabüroo välja mõista põhivõla 1 675 673 krooni 66 senti ja kuni põhivõla suuruse viivise. Kostja esitas 15. augustil 2006. a vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja 149 615 krooni 65 senti.
2.Harju Maakohus rahuldas 14. veebruari 2007. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1 675 673 krooni 66 senti ja viivise, mis ei ületa põhivõla suurust. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. mai 2007. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus toimetati pooltele kätte 29. mail 2007. a.
4.28. juunil 2007. a esitas hageja hagist loobumise avalduse, mille kohaselt leppisid pooled 27. juunil 2007. a kokku, et kostja tasub hagejale kohtuotsuse täitmiseks 2 000 000 krooni ja sellega on kostja kohustus täidetud. Lepingu p-s 2.3 leppisid pooled kokku, et pärast raha saamist loobub hageja hagist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tagastas 14. septembri 2007. a määrusega hagist loobumise ja menetluse
lõpetamise avalduse ning märkis, et määruse peale ei saa kassatsiooni korras määruskaebust esitada. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 järgi kuni kohtuotsuse jõustumiseni hagist loobuda, kuid sellest sättest ei tulene, milline kohtuaste otsustab loobumise vastuvõtmise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise. Osundatud sätte eesmärgiks on sätestada tähtaeg, milleni hageja saab hagist loobumisega menetluse lõpetada, st sätestada, et pärast kohtuotsuse jõustumist ei saa hagist loobumisega menetlust lõpetada. Kuna ringkonnakohus tegi selles tsiviilasjas otsuse, on apellatsioonimenetlus TsMS § 435 lg 2 kohaselt lõppenud. Pärast apellatsioonimenetluse lõppu ei saa ringkonnakohus TsMS § 447 lg 1 järgi asja sisu kohta lahendit teha, mh otsustada hagist loobumise küsimust ega lõpetada tsiviilasja menetlust. TsMS § 691 p-st 3 tuleneb, et tsiviilasjas menetluse lõpetamise eelduseks on ringkonnakohtu otsuse tühistamine. See on üksnes Riigikohtu pädevuses. TsMS § 655 lg 2 p 1 järgi jõustub ringkonnakohtu otsus muu hulgas siis, kui otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata. Sellest sättest ei ole tehtud erandit juhuks, mil pärast otsuse tegemist esitatakse hagist loobumise ja menetluse lõpetamise taotlus, nagu see TsMS § 418 lõikes 1 on sätestatud tagaseljaotsuse kohta juhuks, mil menetlus taastatakse. Osundatud sätetest tuleneb, et kui hageja soovib hagist loobuda pärast apellatsioonikohtu otsuse tegemist, saab selle vastuvõtmise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise üle otsustada Riigikohus eeldusel, et ringkonnakohtu otsuse peale esitatakse kassatsioonkaebus. Kuna määruse peale edasikaebamise õigust ei ole menetlusseadustikus ette nähtud ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust, siis kooskõlas TsMS § 696 lg-ga 1 ei saa määruse peale edasi kaevata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus vääralt, et tehtud määrus ei ole edasi kaevatav. Kuna määrus takistab asja edasist menetlust, saab selle peale TsMS § 696 lg 1 kohaselt esitada Riigikohtule määruskaebuse. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja esitas avalduse 28. juunil 2007. a. Hageja esitas avalduse 27. juunil 2007. a, mida tõendab e-kirjaga edastatud avalduse edastamise kinnitus ning ringkonnakohtu registreerimistempel hagist loobumise avaldusel. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist ei saa ringkonnakohus võtta vastu hagist loobumise avaldust ega lõpetada asjas menetlust. Hagist loobumise avaldust ei saa samastada sama kohtu tehtud kohtulahendi tühistamise menetlusega kõrgema astme kohtus. Hagist loobumise vastuvõtmiseks ja kohtuotsuse tühistamiseks on sätestatud eraldi menetlus, mis muu hulgas näeb ette võimaluse tühistada kohtuotsuse mitte kõrgema astme kohtu otsusega, vaid kohtumäärusega. Kuna TsMS § 429 lg 1 näeb ette võimaluse loobuda hagist kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis on kohus, kelle menetluses on tsiviilasi kuni otsuse jõustumiseni, pädev vastu võtma hagist loobumist ning lõpetama asjas menetluse.
Ringkonnakohtu käsitlus, mille kohaselt saab pärast kohtuotsuse tegemist loobuda hagist üksnes siis, kui hageja esitab kassatsioonkaebuse, on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ja piirab menetlusosaliste õigusi.
7.Hageja pidas kirjalikus vastuses määruskaebust õigeks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada ja asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata samale ringkonnakohtule hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise otsustamiseks.
9.Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna määruse peale edasikaebamise õigust ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud ja määrus ei takista asja edasist menetlust, ei saa määrust TsMS § 696 lg 1 järgi edasi kaevata. TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Praeguses asjas esitas hageja ringkonnakohtule hagist loobumise ja asjas menetluse lõpetamise avalduse pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist. Ringkonnakohus keeldus hageja avaldust vastu võtmast ja tagastas selle määrusega. Kolleegiumi arvates ei takista ringkonnakohtu määrus, millega tagastati hagist loobumise avaldus, iseenesest asja edasist menetlust. Siiski on seadusega lubatud sellise määruse peale esitada määruskaebus. TsMS § 433 lg 2 järgi võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määrust, millega tagastati hagist loobumise avaldus, saab pidada TsMS § 433 lg-s 2 nimetatud määruseks, sest ringkonnakohus tegi sisuliselt määruse, millega ei võtnud hagist loobumist vastu ja jättis menetluse lõpetamata. Seega on hagejal TsMS § 433 lg 2 järgi õigus esitada Riigikohtule määruskaebus.
10.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et pärast hagi lahendava otsuse tegemist ei saa ringkonnakohus hagist loobumise üle otsustada ega tsiviilasja menetlust lõpetada. Õige ei ole ka ringkonnakohtu käsitlus, mille kohaselt saab hageja pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist loobuda hagist üksnes siis, kui ta esitab otsuse peale kassatsioonkaebuse, sest hagist loobumise vastuvõtmise ja asja menetluse lõpetamise üle saab otsustada üksnes Riigikohus.
11.TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta TsMS § 429 lg 5 kohaselt selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Viidatud sätetest tuleneb, et hagejal on õigus loobuda hagist kuni hagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Kohtuotsus jõustub TsMS § 456 lg 1 järgi siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Ringkonnakohtu otsus jõustub TsMS § 655 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi eelkõige siis, kui otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei
esitata või kui otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kassatsioonimenetlus lõpetatakse. Kassatsioonkaebuse võib TsMS § 670 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui ringkonnakohtu otsust ei kaevata kassatsiooni korras edasi, jõustub see 30 päeva pärast otsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Vähemalt selle ajani on ka hagejal TsMS § 429 lg 1 järgi õigus hagist loobuda.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole täpsustatud, kas pärast hagi lahendava kohtuotsuse tegemist on hagist loobumise vastuvõtmise üle pädev otsustama lahendi teinud kohus või kõrgema astme kohus. Seega puudub kehtivas õiguses otsene regulatsioon selle kohta, millise kohtu poole peab hageja pöörduma, kui ta soovib pärast lahendi tegemist hagist loobuda. Asja menetlemisel peab kohus TsMS § 8 lg 1 kohaselt lähtuma Eesti tsiviilmenetlusseadusest. Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kui vaieldavale suhtele lähedast suhet reguleeriv seadusesäte samuti puudub, lähtub kohus TsMS § 8 lg 3 kohaselt õiguse üldisest mõttest. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi võib seejuures piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud, milline kohus on pärast hagi lahendava otsuse tegemist pädev hagist loobumise vastuvõtmise üle otsustama, ja puudub ka sellele õigussuhtele lähedast suhet reguleeriv menetlusseaduse säte, tuleb kolleegiumi arvates lähtuda selle küsimuse lahendamisel TsMS § 8 lg 3 kohaselt õiguse üldisest mõttest. Muu hulgas saab lähtuda TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandest, milleks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, et tagada asja õiglane lahendamine. Ringkonnakohtu käsitlus, et hagist saab pärast hagi lahendava otsuse tegemist loobuda üksnes siis, kui hageja esitab kassatsioonkaebuse, ei vasta TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandele. Kolleegiumi arvates piirab selline käsitlus hageja õigust loobuda hagist pärast kohtuotsuse tegemist juhul, kui hagejal puudub TsMS §-s 668 sätestatud kassatsiooni korras edasikaebamise õigus. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse üksnes TsMS § 678 lg 3 pdes 1�3 sätestatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise aluste olemasolul. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et Riigikohus saab võtta kassatsioonkaebuse menetlusse põhjusel, et hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Samuti ei taga ringkonnakohtu käsitlus seda, et hagist loobumine saaks otsustatud mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, sest lisaks hagist loobumise vastuvõtmise otsustamisele tuleks Riigikohtul lahendada esmalt kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimus ning hagist loobumine ei oleks võimalik ilma täiendavate, hagist loobumiseks mittevajalike kohtukuludeta.
13.Kolleegiumi arvates ei takista hagi lahendanud kohtul hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamist ka asjaolu, et kohus on hagi lahendava otsuse juba teinud ja menetlus selles kohtuastmes lõppenud.
TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata muu hulgas juhul, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 431 lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse määrusega. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta TsMS § 431 lg 2 järgi määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et ringkonnakohtu menetlus lõpeb TsMS § 435 lg 2 kohaselt otsuse tegemisega. Õige on ka see, et TsMS § 447 lg 1 kohaselt ei saa otsuse teinud kohus pärast otsuse avalikult teatavakstegemist seda tühistada ega muuta. Ringkonnakohtul on aga tähelepanuta jäänud, et TsMS § 447 pealkirjast tulenevalt käib eelnimetatud keeld kohtuotsuses vigade parandamise kohta. Ringkonnakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust saab TsMS § 668 mõttest tulenevalt kontrollida üksnes Riigikohus kassatsioonkaebuse esitamise korral ning Riigikohtul on TsMS § 691 kohaselt õigus alama astme kohtu(te) otsus(ed) tühistada. Hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud lahendi tühistamine ei ole ringkonnakohtu otsuse kontrollimine ega kohtuotsuses vigade parandamine. Hagist loobumise vastuvõtmisel lõpetab kohus menetluse ja tühistab asjas varem tehtud lahendid hagi sisuliselt lahendamata. Seega ei ole hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud kohtulahendi tühistamine lahendi teinud kohtu poolt vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete, eesmärgi ega mõttega. Eeltoodud põhjusel leiab kolleegium, et pärast asja sisulist lahendamist saab asja lahendanud kohus ise otsustada hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle ning vajadusel hagi lahendava(d) otsuse(d) tühistada.
14.Kuna kolleegium rahuldab määruskaebuse, tuleb TsMS § 149 lg 4 alusel tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.