xxx avaldus xxx OÜ sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks avalduse läbivaatamine
Menetlustoiming
-
Menetlusosalised ja nende
avaldaja: xxx (isikukood xxx; postiaadress xxx Rahvastikuregistris märgitud elukoht Ehitajate tee
esindajad
125-46, Tallinn 13517) -
avaldaja esindaja: advokaat Martin Tamme (Advokaadibüroo Paul Varul; asukoht Ahtri 6a, Tallinn 10151; e-post: [email protected])
-
puudutatud isik: xxx OÜ (registrikood xxx; asukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Sundlõpetada xxx OÜ (registrikood xxx; asukoht xxx).
3.Määrata xxx OÜ (registrikood xx; asukoht xxx) likvideerijaks osaühingu viimane juhatuse liige xx (isikukood xxx; postiaadress xxx; Rahvastikuregistris märgitud elukoht xxx).
4.Määrata likvideerijale xxx (isikukood xxx) tasu summas 10000 (kümme tuhat) krooni. Tasu kuulub määratud likvideerija taotluse alusel väljamaksmisele pärast likvideerimismenetluse lõpetamist.
5.Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
6.Määrus jõustub kättetoimetamisega xxx OÜ-le.
7.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte xxx OÜ likvideerijatele ning saata lõpetamiskande
ja
likvideerijakande
tegemiseks
Harju
Maakohtu
registriosakonnale.
Menetluslulude jaotus Jätta menetluskulud xxx OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võivad avaldaja ja xxx OÜ esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
Harju
Maakohtu
kaudu
päeva
jooksul
arvates
määruse
kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.11.06.2007.a Harju Maakohtule esitatud avalduses palub xxx otsustada xxx OÜ sundlõpetamise ja määrata ennast osaühingu likvideerijaks.
2.Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu registriosakonna poolt 26.01.2007.a saadetud xxx OÜle teade majandusaasta aruande puuduste kohta. Teates viidatakse asjaolule, et xxx OÜ majandusaasta aruande kohaselt on xxx OÜ-l netovara vähem kui pool osakapitalist ning vähem kui nõutav miinimumkapital, mistõttu on äriühing kohustatud võtma tarvitusele abinõud osakapitali suuruse vastavusse viimiseks äriseadustiku nõuetega. Teates antud puuduste kõrvaldamise tähtajaks (26.02.2007.a) esitas avaldaja registriosakonnale xxx OÜ poolse selgituse kujunenud olukorra kohta, asudes samas seisukohale, et põhjendatud oleks xxx OÜ sundlõpetamine. Avaldaja on xxx OÜ juhatuse liige alates 12.06.2006.a. xxx OÜ 2005.a majandusaasta aruande koostamise järgselt kutsus avaldaja enda väidete kohaselt kokku osaühingu üldkoosoleku, mille üheks päevakorrapunktiks oli muu hulgas äriseadustiku (ÄS) §-s 176 ettenähtud abinõude tarvitusele võtmine tulenevalt xxx OÜ 2005.a majandustulemustest. 20.10.2006.a planeeritud xxx OÜ üldkoosolek ei osutunud samas otsustusvõimeliseks, kuna koosolekust ei võtnud osa xxx OÜ osanik xxx. Nimetatud osanik keeldub avaldaja väitel osalemast xxx OÜ majandustegevuse korraldamises ning on muutnud xxx OÜ edasise tegevuse võimatuks, kuna äriühingu osalused jagunevad võrdselt xxx ja xxx vahel. Avaldaja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et xxx OÜ majanduslikud raskused on seotud osanik xxx poolt juhatuse liikmeks oleku perioodil tema kontrolli all olevale OÜ-le xxx (registrikood xxx) ebaseaduslikult antud laenudega, mille tagastamist võib pidada ebatõenäoliseks, kuna OÜ xxx on enam kui 5,8 miljoni krooni suuruses kahjumis. Seega tulenevad OÜ xxx majanduslikud raskused avaldaja hinnangul osanik xxx ebaseaduslikust tegevusest xxx OÜ juhatuse liikmena. See on leidnud kinnitust ka Audiitorbüroo Ernst&Young poolt koostatud kontrollaktis. Samuti ei ole osanik xxx soovinud osaleda xxx OÜ osanike koosolekul, kus päevakorras oli muu hulgas küsimus ÄS §-s 176 ettenähtud abinõude rakendamisest. Eeltoodu põhjal peab avaldaja vähetõenäoliseks, et ettenähtud abinõude rakendamist õnnestuks otsustada ka täiendaval üldkoosolekul. Avaldaja leiab, et kuivõrd üks äriühingu osanikest ei soovi selle tegevuse planeerimises osaleda ning juhatusel puudub iseseisev tegutsemispädevus, tuleb xxx OÜ ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetada. Lisaks puudub alates 12.06.2007.a osaühingul ka juhatus ning uue juhatuse valimine on osanike vahelisi suhteid arvestades välistatud.
3.14.08.2007.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse.
4.16.10.2007.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas teatab xxx OÜ osanik xxx, et ei nõustu xxx poolt kohtule esitatud avaldusega ning leiab, et xxx OÜ ei kuulu sundlõpetamisele. Enda seisukohta põhjendab xxx esmalt asjaoluga, et xxx OÜ 2005.a majandusaasta aruanne sisaldab endas ebaõigeid andmeid. Olukord, kus xxx OÜ netovara ei vasta 2005.a majandusaasta aruande põhjal äriseadustikust tulenevatele nõuetele, on xxx väitel üheselt tingitud asjaolust, et OÜ-le xx antud laen summas 850000 krooni on kantud kuludesse. Samas ei ole laenu kuludesse kandmine põhjendatud, kuna laenu tagasimakse tähtajaks on 31.12.2008.a ning puudusid igasugused alused pidada antud laenu mittelaekuvaks. Kuluna on näidatud laenu, mille tagasimaksmise tähtaeg ei olnud veel saabunudki. Liiatigi ei ole tehtud ühtegi sammu laenu tagasisaamiseks. Samas on OÜ xxx ennetähtaegselt (14.03.2005.a) laenust tagastanud 127000 krooni. xxx märgib seejuures, et xxx osanikeks on 40% ulatuses xxx, 40% ulatuses xx ja 20% ulatuses xxx. xxx kirjalikust seisukohast tulenevalt on ebaõige avaldaja väide, et xxx ei võtnud osa 20.10.2006.a toimunud osanike üldkoosolekust. Probleemiks olevat saanud hoopis asjaolu, et ühtegi dokumenti (s.h koosoleku protokolli) koosolekul osanikele ei esitatud, samuti ei võetud vastu ühtegi otsust. 20.10.2006.a üldkoosoleku esimeseks päevakorrapunktiks oli xxx OÜ majandusaasta aruande kinnitamine. Samas ei võimaldatud xxx kui xxx OÜ osanikule tutvuda xxx OÜ 2005.a majandusaasta aruandega. Seda ei esitatud osanikele enne koosolekut, samuti ei olnud sellega võimalik tutvuda üldkoosolekul. Hiljem selgus, et xxx oli xxx OÜ 2005.a majandusaasta aruande esitanud juba 15.08.2006.a, seega enne üldkoosoleku toimumist, Harju Maakohtu registriosakonnale. Seega on xxx hinnangul avaldaja ise loonud olukorra, kus osanikel ei ole olnud võimalik enda osaniku õigusi realiseerida. Kokku tuleb kutsuda xxx OÜ osanike erakorraline koosolek, et võtta vastu üks ÄS §-s 176 nimetatud otsustest. Seega, isegi kui kohus leiab, et eksisteerivad alused xxx OÜ sundlõpetamiseks, oleks xxx hinnangul põhjendatud ning õiglane anda xxx OÜ osanikele täiendav tähtaeg sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks (ÄS § 203 lg 3).
5.xxx OÜ osanik xx on 19.10.2007.a kohtule esitatud kirjalikus avalduses teatanud, et nõustub xx poolt kohtule esitatud sundlõpetamise avaldusega ning palub selle rahuldada. Likvideerijaks palub xxx nimetada xxx.
6.14.11.2007.a on avaldaja ja huvitatud isik xxx esitanud vastuse xxx poolt 16.10.2007.a esitatud seisukohale. 28.12.2007.a on huvitatud isik xxx esitanud täiendava kirjaliku seisukoha.
7.22.10.2007.a ja 05.12.2007.a on kohus kuulanud ära avaldaja, tema esindaja ja huvitatud isiku xxx. Ärakuulatud isikud jäid kohtule esitatud kirjalike seisukohtade juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
8.Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. xxxOÜ tuleb sundlõpetada ning sellega seoses määrata osaühingule likvideerija.
9.Vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muu hulgas juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS §-s 176 ettenähtud otsust või kui nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. ÄS § 203 lg-st 2 tulenevalt võib osaühingu sundlõpetamise avalduse esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 629 lg-ga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed.
10.Juhul kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus peavad osaniku kooskõlas ÄS §-ga 176 otsustama osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus vastaks eelnimetatud nõuetele, otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Asja materjalidest nähtuvalt on xxx OÜ osakapitali suurus 40000 krooni, mis on ÄS § 136 järgi osaühingu osakapitali miinimumsuurus. Kohtule esitatud xxx OÜ 2005.a ja 2006.a majandusaasta aruannete põhjal otsustades xxx OÜ netovara suurus ÄS §-s 176 sisalduvatele nõuetele ei vasta. Aruannete kohaselt on osaühingu omakapital olnud negatiivne (2005.a majandusaasta aruande kohaselt – 202351 kr ning 2006.a majandusaasta aruande kohaselt – 392134 kr). Mõlemad majandusaasta aruanded on osanike poolt kinnitamata (ÄS § 179 lg-d 1 ja 2), kuid samas puudub asja materjalide põhjal alus väita, et majandusaasta aruannete osaks olevates raamatupidamise aastaaruannetes on finantsseisundit kajastatud ebaõigesti. ÄS §-st 183 tulenevalt vastutab osaühingu juhatus raamatupidamise korraldamise eest ning vastavalt ÄS § 179 lg-tele 1 ja 4 on raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine ning majandusaasta aruande äriregistrile esitamine juhatuse kohustus. Nii 2005.a kui 2006.a majandusaasta aruandes on xxx OÜ juhatuse liige xxx deklareerinud vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsuse eest ning kinnitanud, et raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga ning et aruanne kajastab õigesti Lumela OÜ finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. Majandusaasta aruannetele ei ole lisatud audiitori järeldusotsustusi. Samas ei tulene xxx OÜ põhikirjast, et osaühingul on audiitor ning asja materjalidest ei nähtu ka audiitori valimist osanike poolt. Samuti ei ole audiitori olemasolu xxx OÜ puhul kohustuslik ÄS § 190 lg-st 1 tulenevalt. Asja materjalide hulgas olevast Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna teatisest nähtuvalt on xxx OÜ osaniku xx avalduse alusel alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 281 lg 1 tunnustel seonduvalt registriosakonnale esitatud 2005.a majandusaasta aruandes väidetavalt sisalduvate ebaõigete andmetega (vt toimik, lk 237). Nimetatud asjaolu ei anna kohtu hinnangul veel alust pidada xxx OÜ 2005.a raamatupidamise aastaaruandes sisalduvaid andmeid ebaõigeks. Kohtule ei ole ka teada, et eelnimetatud kriminaalmenetluse raames oleks mõnele isikule esitatud kahtlustus või süüdistus.
11.Kohtule teadaolevalt ei ole xxx OÜ osanikud vastu võtnud ühtegi ÄS §-s 176 nimetatud otsustest, samuti ei ole alates 2006.a oktoobrist kokku kutsutud koosolekut taoliste otsuste vastuvõtmiseks. Seega esinevad alused xxx OÜ sundlõpetamiseks. xxx oli sundlõpetamise avalduse esitamise hetkel xxx OÜ juhatuse liige ning seega õigustatud ÄS § 203 lg 2 kohaselt avaldust esitama. Lisaks on kohtul nii viitmatinimetatud sättest kui TsMS 629 lg-st 1 tulenevalt õigus sundlõpetamise menetluse algatamiseks ja sundlõpetamise otsustamiseks omal algatusel. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud käesoleval juhul täiendava tähtaja määramine sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks. Tsiviilasja menetluse käigus tuvastatu põhjal on xxx OÜ osanike xxx ja xxx vahel olulised erimeelsused osaühingu juhtimise ja majandustegevuse jätkamise osas. xxx on menetluse käigus avaldanud, et ei soovi koos xxx mistahes majandustegevust mistahes vormis enam edaspidi ellu viia (vt toimik, lk 91). Kuivõrd kummagi osaniku osa moodustab 50% osaühingu osakapitalist, on eeltoodut arvestades ebatõenäoline, et osanikud suudaksid täiendava tähtaja määramise korral mõne ÄS §-s 176 nimetatud otsustest vastu võtta ning seeläbi sundlõpetamise aluseks oleva asjaolu kõrvaldada. Kohus nõustub ka avaldaja seisukohaga, et juhul kui xxx soovinuks xxx OÜ omakapitali täiendava rahalise sissemaksega suurendada, oleks ta saanud kasutada ÄS § 171 lg-st 3 tulenevat võimalust vastav koosolek ise kokku kutsuda. Seda xxx aga teinud ei ole.
Lähtudes eeltoodust, tuleb xxxOÜ sundlõpetada.
12.Seonduvalt huvitatud isiku xxx väidetega märgib kohus täiendavalt järgmist. Huvitatud isik xxx on kohtule esitatud seisukohtades väitnud, et xxx OÜ juhatuse liikme xxx poolt registripidajale esitatud majandusaasta aruanded kajastavad xxx OÜ majanduslikku olukorda ebaõigesti. xxx OÜ netovara suurus ei vasta ÄS §-s 176 nimetatud nõuetele seetõttu, et bilansis on kantud kuludesse OÜ-le xxx antud laen summas 850000 krooni. xxx hinnangul on põhjendamatu pidada nimetatud laenu ebatõenäoliselt laekuvaks, kuivõrd laenu tagasimakse tähtajaks on 31.12.2008.a ning OÜ xxx on saadud laenu osaliselt ennetähtaegselt tagastanud. Kohtu hinnangul võib iseenesest nõustuda väitega, et kui kõnealust laenu lugeda laekuvaks, vastaks xxx OÜ omakapitali suurus seadusest tulenevatele nõuetele. Samas on ÄS § 176 regulatsiooni eesmärk eelkõige osaühingu võlausaldajate huvide kaitse. Olukorras, kus osanikel on erimeelsus osaühingu finantsseisundi kajastamise küsimustes, võivad võlausaldajate huvid saada kahjustada. Seejuures tuleb arvestada, et avaldaja väitel puudub xxx OÜ-l käesoleval hetkel majandustegevus, millest saaks tekkida rahavood võimalike võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Lisaks võib olemasolevate dokumentaalsete tõendite põhjal väita, et 07.07.2004.a sõlmitud laenulepingu (vt toimik, lk 52-53) ja 21.07.2005.a sõlmitud laenulepingu muutmise kokkuleppe (vt toimik, lk 54) näol on suure tõenäosusega tegemist õiguslikult tühiste tehingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 tähenduses. Tühiste tehingute alusel saadu tuleks tehingu pooltel teineteisele koheselt tagastada. Laenulepingule kui ka eelnimetatud kokkuleppele on xxx OÜ ja OÜ xxx nimel all kirjutanud xxx. xxx volitusedxxx OÜ juhatuse liikmena olid aga lõppenud 31.01.2004.a, kuigi äriregistrisse oli xxx xxxOÜ juhatuse liikmena kantud kuni 12.06.2006.a. Asja materjalide juures olevast äritoimikust nähtuvalt oli xxx juhatuse liikmeks määratud 31.01.2003.a ainuosaniku otsusega. Samal kuupäeval osaniku poolt kinnitatud xxx OÜ põhikirja punkti 22 kohaselt valitakse juhatus üheks aastaks. Kohtule teadaolevalt ei ole xxx volitusi xxx OÜ juhatuse liikmena pikendatud. Seega puudus xxx õigus xxx OÜ nimel laenulepingut ja selle muutmise kokkulepet sõlmida. xxx oli või vähemalt pidi olema volituste puudumisest teadlik, mistõttu ei saa tulla kohaldamisele ka ÄS § 34 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes eelduslikult õigena. Eeldusel et tegemist on tühiste tehingutega, tuleks TsÜS § 84 lg 1 järgi OÜ-l xxx tehingute alusel saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele (s.t, et laenulepingu muutmise kokkuleppes fikseeritud tähtpäev (31.12.2008.a) ei oma õiguslikult tähtsust).
13.Vastavalt ÄS §-le 205 toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võttes aluseks ÄS § 206 lg-s 3 ja TsMS § 629 lg-s 3 sätestatu, tuleb kohtul määrata sundlõpetatud osaühingule likvideerija(d). Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis.
14.Käesoleval juhul on nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks avaldanud xxxOÜ viimane juhatuse liige xxx, samuti on likvideerija ülesandeid vajadusel nõustunud täitma xxx. Osanik xxx on palunud nimetada likvideerijaks xxx ning mitte nimetada likvideerijaks xxx. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatum määrata likvideerijaks xxx. Nimetatud isik on xxx OÜ viimane juhatuse liige ning seetõttu eeldatavalt paremini kursis osaühingu finantsseisundi ja igapäevase majandustegevusega seonduvaga. xxx vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja
§ 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus xxx OÜ likvideerijateks xxx.
15.xxx likvideerijaks nimetamist kohus otstarbekaks ei pea. Arvestades xxx OÜ likvideerimismenetluses tehtava töö eeldatavat mahtu, ei ole otstarbekas rohkem kui ühe likvideerija määramine. Lisaks võivad xxx huvid olla asjas esitatud tõendeid arvestades vastuolus xxx OÜ huvidega.
16.Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); • koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); • avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); • rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); • koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); • esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); • esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); • andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).
17.Kooskõlas TsMS § 605 lg-ga 1 võib sama seadustiku §-s 602 nimetatud isik nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega. Avaldaja on hinnanud likvideerija põhjendatud tasuks 10000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa on likvideerija töö eeldatavat mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Avaldaja on 12.12.2007.a tasunud vastavalt TsMS § 605 lg-le 2 kohtu nõudel kohtu kontole likvideerija tasu katteks ettemaksuna 10000 krooni (vt toimik, lk 243). Eeltoodut arvestades määrab kohus likvideerijale xxx tasu summas 10000 krooni. Tasu kuulub väljamaksmisele likvideerija taotluse alusel pärast likvideerimismenetluse lõpetamist.
18.Vastavalt TsMS § 478 lg-le 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega xxx OÜ-le (TsMS § 606 lg 1 ja § 629 lg 4).
19.Juhindudes ÄS § 204 lg-st 2 ning § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile lõpetamiskande ja likvideerijakande tegemiseks.
20.TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta xxx OÜ kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.