Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Xxxxusaldusisik Xxxxesitas 26.03.2017 tulenevalt PankrS § 174 lg-st 4 kohtule usaldusisiku aruande. Aruande kohaselt töötab Xxxxettevõttes Xxxxning tema sissetulek on varieeruv, sõltudes töötatud tundidest, lisatasudest jmt. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgniku Xxxxkohustustest vabastamise menetluse viiendal aastal kogunes võlgniku varasse 370,72 eurot, millest 103,28 euro ulatuses tehti väljamakseid võlausaldajatele ning ülejäänu jäi menetlusega seotud kulude katteks (usaldusisiku aastatasu kohtumääruse alusel summas 266 eurot ja ülekandetasud). Xxxxkohustustest vabastamise menetluse käigus on kokku tehtud võlausaldajatele väljamakseid kolmel korral. Kahel esimesel aastal puudusid selleks vahendid. Usaldusisik selgitab, et mõnedele usaldusisikutele ei ole väljamaksete tegemine õnnestunud, kuna nad ei ole esitanud andmeid arvelduskontode, viitenumbrite jms kohta. Usaldusisik leiab, et võlgnik on viie aasta jooksul oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Xxxxon tegelenud mõistlikult tulu toova tegevusega ehk teeninud sissetulekut, milles suurus vastab tema haridusele ja kvalifikatsioonile. Ajavahemikus 02.03.2012 – 02.03.2017 kogunes (peale menetluskulude mahaarvamist) rahalisi vahendeid väljamakseteks kokku 557,59 eurot. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel teinud usaldusisikuga koostööd, sh informeerinud usaldusisikut ettenähtud korras. Usaldusisik on seisukohal, et Xxxxtuleks vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kuna võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitas oma seisukoha viis võlausaldajat (kolmeteistkümnest). Võlausaldajad AS SEB Pank ja AS SEB Liising toovad välja, et on saanud menetluses 5 aasta jooksul oma nõudest tagasi alla 1% ning seda ei saa nimetada „arvestatavas ulatuses rahuldamiseks“. Võlausaldajad AS SEB Liising ja AS SEB Pank on seisukohal, et võlgnik Xxxxkohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada veel 2 aasta võrra, et võlgnikul oleks võimalik oma kohustust võlausaldajate ees edasi täita. Võlausaldaja AS Krediidikassa on avaldanud, et ei ole nõus sellega, et võlgnik tema kohustustest täielikult vabastatakse. XxxxOÜ on nõus Xxxxkohustustest vabastamisega. Võlausaldaja Bigbank AS on seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud enda PankrS § 173 lg 1 kohustust, millest tulenevalt tuleb jätta rahuldamata võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks või alternatiivselt pikendada Xxxxkohustustest vabastamise menetlust seitsmele aastale. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on Xxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas usaldusisiku ja võlgniku 07.09.2017. a kohtuistungil ära. Võlgnik Xxxxavaldas kohtule, et tal on keskeriharidus ning tema erialaks on klienditeeninud. Samuti avaldas Xxxxkohtule, et Xxxx töötas ta abilisena, tegeles puhastusteenindusega ja tegi ka muid töid. Varasemalt on Xxxxtöötanud trükitööstuses, kuid seal kadus ära see töö, mis ta tegi, sest arvutid tulid peale. Xxxxavaldab, et hetkel töötab

ta Xxxx sorteerimiskeskuses klienditeenindajana, on kaupluses müüja ning tema netosissetulek on 553 eurot. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Kohus on hinnanud ja analüüsinud käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumente ja tõendeid ning asub seisukohale, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teeninud regulaarset sissetulekut vastavalt oma haridusele ja kvalifikatsioonile. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et arvestades võlgniku haridustaset, suudaks ta leida kordades kõrgema palgaga töökohta. Võlgnik on kohtule 07.09.2017. a ärakuulamisel avaldanud, et tal on keskeriharidus ning tema erialaks on klienditeenindus. Seega on kohus seisukohal, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Menetluse kestel on võlausaldajate tehtud väljamakseid kokku summas 557,59 eurot. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka asjaoluga, et võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav. Vaatamata võlgniku sissetuleku suurust, enda ning oma alaealisele ülalpeetava igapäevavajaduste katmise vajadust ning Harju Maakohtu 13.02.2012. a kohtumääruses määratud usaldusisikule aastatasu maksmise kohustust summas 266 eurot, on võlgnik suutnud kohustustest vabastamise menetluse kestel vähendada võlausaldajate nõudeid 557,59 euro ulatuses. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Kohtu hinnangul on Xxxx majanduslik seisund raske, kuid kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võlgniku käitumine ei ole olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et Xxxx on isikuks, kellele tuleb anda võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Xxxx on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud, pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning Xxxx tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.