Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(6)

2-09-6472

saata

menetlusosalistele,

usaldusisikule

ja

Harju

Maakohtu

Edasikaebe kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p-de 6-8 peale võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt pankrotiseaduse §-ile 171 lg 1. Asjaolud 30.04.2009 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja KE pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Urmas Tross’i. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 02.12.2010. Jaotusettepanek kinnitati kohtu poolt 12.12.2011. Pankrotimenetluses koostatud lõpparuandega tutvumise teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.12.2011. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihaldur on 30.12.2011 esitanud kohtule kinnitamiseks KE pankrotimenetluses koostatud lõpparuande, samuti taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest füüsilisest isikust võlgniku vabastamise otsustamiseks ning menetluse algatamisel usaldusisiku nimetamiseks. Võlgnik on 26.05.2009 esitanud kohtule kohustusest vabastamise avalduse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist toetab pankrotihaldur, kellele on KSS andnud nõusoleku enda nimetamiseks KE usaldusisikuks. 10.02.2011 esitas haldur kohtule täiendavad andmed lõpparuandega tutvumise 30.12.2011 teate avaldamisperioodi kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumääruse põhjendused

2(6)

2-09-6472

I Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. PankrS § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lõigete 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha, andmed pandieseme müügist saadu kohta Pandieseme - kinnistu registriosa nr XXX, katastritunnusega XXX, korteriomand reaalosana, üldpinnaga 39,3m2, asukohaga XXX Tallinnas, võlgnikule kuulunud ühisvara osa 1⁄2 eest on laekunud 11 184,53 eurot (175 000 krooni). Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta Pankrotihalduri poolt on välja makstud ajutise pankrotihalduri tasu kokku 2 023,06 eurot (31 654 krooni) ja kulud 164,41 eurot (2 572,40 krooni) 30.04.2009 Harju Maakohtu kohtumääruse alusel. Haldur ei ole taotlenud pankrotimenetluse kulude kinnitamist ja märgib, et need kaetakse taotletava halduri tasu arvelt. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotusettepaneku alusel on KE pankrotimenetluses pandipidajale AS-ile SEB Pank vastavalt 23.09.2011 ja 02.12.2011 kirjalikule nõusolekule makstud tunnustatud nõude eest välja 5 928,82 eurot, ülejäänud osas on nõue üle kantud II rahuldamisjärku. Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõuete rahuldamiseks väljamakseid tehtud ei ole. Tunnustatud nõuete osas jääb jaotamisele mineva raha vähesuse tõttu raha välja maksmata 89 645,63 eurot, s.h:

3(6)

2-09-6472

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Haldur on moodustanud pankrotivara, korraldanud vara müügi, samuti viinud läbi ja protokollinud võlausaldajate üldkoosolekud, esitanud jaotusettepaneku ja lõpparuande. Müümata ja teistelt isikutelt saadaolev pankrotivara puudub. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada KE pankrotimenetluses haldur hagisid ei ole esitanud ja ei kavatse esitada. Maksejõuetuse põhjus Pankrotihaldur on lõpparuandes seisukohal, et KE on võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma, nende kuhjumisel võttis uusi laene varasemate laenude tasumiseks, arvestamata, et kohustused kasvavad. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes ja seega ei ole haldur esitanud ka avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Pankrotihaldur leiab, et talle teadaolevalt puuduvad PankrS § 172 lõikes 2 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Haldur on taotlenud määrata KE usaldusisikuks KSS, kes on andnud nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. Lõpparuande andmetel töötas KE kondiitripoes , kaotas vahepeal töö ja alates 01. juunist 2011 töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Töötasuks on 2,24 eurot tund, sissetulek on ca 316330 eurot kuus. Võlausaldajate üldkoosolek otsustas nimetada KE usaldusisikuks KSS, tasuga 200 eurot aastas (lisandub sotsiaalmaks 66 eurot). Haldur märgib, et KE rahalised vahendid laekuvad kontole nr XXXXXXXXXXX SEB Pangas, mille kasutamise õigused tuleb ümber vormistada usaldusisikule. Usaldusisik peab kontrollima võlgniku sissetulekuid ja väljaminekuid ning esitama kohtule kohustustest vabastamise menetluse ajal aruande laekumistest kontole ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta kord aastas, samuti teostama muid PankrS-s sätestatud usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et KE pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne tuleb kinnitada. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nõuetele, sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. II Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Sama sätte 2. lõike kohaselt

4(6)

2-09-6472 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Vastavalt PankrS §-ile 651 lg 1 on pankrotivaralt suurusega 11 184,53 eurot halduri tasu alammäär 2 314,45 eurot, mis on võrdne Urmas Tross’i poolt taotletava halduri tasuga ning taotletava tasu suurusega on 23.09.2011 nõustunud võlausaldaja AS SEB Pank. Võttes arvesse pankrotihalduri töö tulemusena pankrotivara suurenemist, pankrotimenetluse keerukuse astet, pankrotihalduri poolt tehtud töö mahtu ja tema kutseoskusi, leiab kohus, et KE pankrotihalduri Urmas Tross’i töötasuks tuleb määrata 2 314,45 eurot, millelt arvestatakse sotsiaalmaks 763,77 eurot. Vastavalt Urmas Tross’i taotlusele tuleb pankrotihalduri tasu mõista välja pankrotivarast OÜ Konkurss (registrikood 10023775) kasuks. III Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KE pankrotihaldur Urmas Tross tuleb halduri kohustustest vabastada. IV Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on 26.05.2009 esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. KE pankrotihaldur Urmas Tross toetab võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist ning leiab, et talle teadaolevalt puuduvad PankrS § 172 lõikes 2 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Haldur on eelnevalt võlgnikku teavitanud, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 22.12.2011 toimunud võlausaldajate üldkoosolek on nõustunud sellega, et juhul kui kohus otsustab algatada KE kohustustest vabastamise menetluse, siis KE usaldusisikuks võib kohus nimetada KSS (isikukood XXX). Üldkoosolek on samuti nõustunud pankrotivara arvelt usaldusisikule KSS’le aastatasu maksmisega summas 200 eurot, millelt arvestatakse (lisandub pankrotivarast väljamaksmiseks) sotsiaalmaks 66 eurot.

5(6)

2-09-6472

Kohus leiab, et KE avaldus tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. KSS on andnud kirjaliku nõusoleku tema määramiseks KE usaldusisikuks. Kohus leiab, et KE kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada ja nimetada usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel KSS (isikukood XXX). Kuna võlausaldajate üldkoosolek on nõustunud pankrotivara arvelt usaldusisikule tasu maksmisega, leiab kohus, et usaldusisikule tasu määramisega ei ole võlausaldajate õigusi rikutud. Lõpparuandele ei ole vastuväiteid esitatud, seega tuleb lõpparuandes usaldusisikule väljamaksmiseks taotletud tasu määrata. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab KE’le, et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on ta kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Hannes Olev Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.