Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-09-6472 Teadaanded.

ASJAOLUD

17.02.2009 esitas KE Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnikul ei jätku vara võlgade maksmiseks. KE pankrotiavalduse kohaselt on tal rahalisi kohustusi paljudele võlausaldajatele, neist enamik tarbimislaenu- ja liisingukohustused. KE kinnitab, et ei suuda võlgnevusi tasuda ning palub kohtul välja kuulutada tema pankrot. 18.03.2009 määrusega algatas kohus K Epankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks U Tross’i. 23.04.2009 kohtuistungil võlgnik nõustus ajutise pankrotihalduri järeldustega ja ajutise halduri tasu ning kuludega ega vaielnud pankroti väljakuulutamisele vastu.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei suuda võlgnik oma sissetuleku arvelt tasuda olemasolevaid kohustusi. Maksejõuetuse põhjuseks nimetab võlgnik elukaaslase kasiinosõltuvusse sattumist ja töökoha kaotust 2008. aastal. Võlgnikul on korter kaasomandis elukaaslase RK’iga ja kohustusi ca 1,4 miljoni krooni eest. Võlgnik elab aadressil XXX Tallinnas, töötab osaühingus Pagaripoisid, kuupalgaga ca 6 000 krooni kuus. Elukaaslane RK (isikukood XXX) on käesoleval ajal töötu. Neil on üks ühine laps. Äriregistri andmete kohaselt puuduvad võlgnikul seosed nii äriregistrisse kantud ettevõtetega kui ka andmed FIE-na registreerimise kohta. 02.04.2009 on Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas algatatud RKi (isikukood XXX) pankrotimenetlus (tsiviilasi nr 2-09-6462, kohtuistung toimub 05.05.2009). Võlgniku varad

2(5)

Tsiviilasi nr 2-09-6472 - arvelduskonto Swedbank AS’is nr 221039051540 jääk seisuga 2.04.09 puudub; - Harju Maakohtu e-kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt on võlgnikul 1⁄2 kaasomandis RK’iga (XXX) äri-ja elamumaa, registriosa nr XXX, katastritunnusega XXX, korteriomand reaalosana, üldpinnaga 39,3m2, asukohaga XXX Tallinnas. Korteriomand on koormatud hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks summas 1 430 000.00 krooni; kinnisvara interneti lehe KV.ee andmete kohaselt sarnase korteri hind ca 660 000 krooni, 1⁄2 sellest 330 000 krooni. Korteri müümisel läheb kogu raha hüpoteegipidajale. - töötasu OÜ-s Pagaripoisid summas ca 6 000 krooni kuus, sellist sissetulekut ei saa arestida, raha kulub võlgnikule ja tema alaealise lapse ülalpidamiseks. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku vara väärtus ca 330 000 krooni. Võlgniku kohustused Võlgnikul on järgmised teadaolevad kohustused: - Kagu Invest, , nõue summas 32 444.13 krooni, - BigBank AS, , nõue summas 9 748.20 krooni; - AS SEB Pank, , eluasemelaen leping summas 1 100 633.50 krooni (70 346 EUROx15,646), krediitkaart (leping ) summas 13 000 krooni, arvelduslaen (leping ) summas 18 000 krooni, maksehäire seisuga 12.01.09 summas 1 714.00 krooni, kokku summas 1 133 347.50 krooni; - AS SEB Elu-ja Pensionikindlustus, , summa 1 270.00 krooni; - Krediidikassa AS , nõue summas 37 078.41 krooni; - Monetti AS, nõue summas 8 796.00 krooni; - MCB Finance Estonia OÜ, nõue summas 9 694.51 krooni; - Raha24, 12 426.72 krooni; - Creditmarket OÜ, nõue summas 7 774,.5 krooni; - Halens Finans AB, nõue summas 21 018.34 krooni; - Credit Invest OÜ, nõue summas 5 005.00 krooni; - Koduliising OÜ, nõue summas 30 533.00 krooni; - SMS Laen OÜ, nõue summas 9 682.00 krooni; - KÜ summa 18 763.16 krooni; - UAB „IMP Baltic“, leping , nõue summas 254.80 krooni. Võimalikud tulevikus tekkivad kohustused, mida võlgnik on nimetanud: - BigBank AS, RK’i tarbijakrediidi käendus, nõue summas 91 635.18 krooni; - AS SEB Ühisliising, RK’i liisingleping , käendus 242 000 krooni. Seisuga 6.04.2009 on võlgnikul kohustusi ca 1 337 832 krooni, koos antud käendustega võib küündida kuni 1 671 467 kroonini. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Tuginedes eeltoodule ja võttes arvesse, et võlgnikul on kuusissetulek summas ca 6 000 krooni, mis peab jääma võlgnikule ja 1⁄2 korteromandist summas 330 000 krooni, võib hinnata vara väärtuseks ca 330 krooni ja kohustusi ca 1 337 832 krooni. Võlgnik on tunnistanud oma maksejõuetust. Võlgnik on selgitanud, et uusi laene võeti vanade kustutamiseks, abikaasa oli kasiinosõltlane ja vahepealne töökaotus tekitas selle olukorra. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Menetluse käigus on eeldus kaaluda võlgnikul kohustustest 3(5)

Tsiviilasi nr 2-09-6472 vabastamise menetluse algatamise taotlemist. Kompromissi pakkumiseks ilmselt puuduvad vahendid. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku poolt üle oma finantsvõimekuse isikliku elu korraldamiseks võetud laene ja laenude kustutamist laenude abil. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning reaalsed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused võivad selguda laenude sihtotstarbel kasutamise kontrollimisel, samuti elukaaslase RK’i pankrotimenetluses nõude esitamisega, leiab ajutine haldur, et KEpankrot oleks vaja välja kuulutada. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 23 800 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud maksud ning millele lisandub sotsiaalmaks, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: - pankadest kontoväljatrüki saamine – 1 tund; - pankadele, registritele, võlausaldajatele, järelpäringute esitamine jm teabe hankimine 4 tundi; - kogutud dokumentide ja andmete läbitöötamine, ajutise halduri aruande koostamine ja kohtuistungil viibimine – 12 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 23 800 krooni (17 tundi, tunnitasuga 1 400 krooni). Ajutise halduri kuluna palub U Tross välja mõista OÜ Konkurss kasuks 2 572.40 krooni (kulud koos käibemaksuga, bürookulud, transport, telefon, paljundus, äriregister, side, paber).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et KE majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku ainsaks varaks on 1⁄2 kaasomandist Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX kantud korteriomandist, võlgnikule kuuluva kaasomandiosa väärtuseks on ajutise halduri aruande kohaselt 330 000 krooni. Võlgniku praegusele töötasule sissenõudeid pöörata ei saa. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 1 337 832 krooni eest.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-09-6472 Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku poolt üle oma finantsvõimekuse isikliku elu korraldamiseks võetud laene ja laenude kustutamist laenude abil. Pankrotimenetluse käigus, kui selgub laenude mittesihipärase kasutamise fakte, võib tekkida tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi laenude abil soetatud vara osas, samuti võib kõne alla tulla nõude esitamine RK’i pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja puuduvad PankrS § 15 lg 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise ning võlgnik tunnistab oma maksejõuetust, tuleb KE pankrot välja kuulutada. U Tross on andnud nõusoleku enda nimetamiseks KE pankrotihalduriks. U Tross tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Kohus määrab KE võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 26. mail 2009 algusega kell 15.00, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85, Tallinn) saalis nr 1. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgnikku KE’d ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 26. mail 2009, kell 14.45 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.