Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2008, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-31809
Tsiviilasi
NL pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks.
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: NL(isikukood XXX, aadress XXX), Ajutine pankrotihaldur: Monica Pihlak.
esindajad Istungil osalenud isikud Istungi toimumise aeg
Võlgnik: NL Ajutine pankrotihaldur: Monica Pihlak 17. jaanuar 2008. a
Jätta NL pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Jätta menetluskulud NL kanda: Ajutise pankrotihalduri Monica Pihlak tasu ja tehtud kulutuste katteks 20 625 (kakskümmend tuhat kuussada kakskümmend viis) krooni ning 3961 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend üks) krooni tehtud kulutuste hüvitamiseks. Väljamõistetud kulutused summas 3961 krooni kanda advokaadibüroo arvele nr XXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas, ajutise halduri tasu summas 20 625 krooni kanda Monica Pihlak arveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas.
Edasikaebamise kord Pankrotiotsuse peale võib võlgnik edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Haldur ei või võlgniku nimel kaebust esitada ega võlgnikku kaebuse läbivaatamisel esindada. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 29.08.2007 esitas NL pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus algatas 23.11.2007 NL pankrotimenetluse ning määras ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Monica Pihlak’u. 23.11.2007 kohtumäärusega kohus kohustas ajutist pankrotihaldurit välja selgitada võlgniku kogu kinnis- ja vallasvara koosseis, hinnata see, selgitada välja võlad. Lisaks kohustas kohus ajutist pankrotihaldurit, et nõutaks pankadelt ja teistelt asutustelt andmeid ja selgitusi Võlgniku majandusliku olukorra kohta. Võlgniku kinnis- ja vallasvara kohustas kohus pankrotihalduril viivitamata arestida, mille kohta teha keelumärked registritesse ja pankadesse.
Ülaltoodust tulenevalt ning juhindudes pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 22 lg 2, 3, 5, on ajutine pankrotihaldur koostanud käesoleva aruande ning arvamuse Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur on jõudnud alltoodud järeldustele.
põhjalikke selgitusi ega dokumente mitmete asjaolude kohta, s.h. põhjendust varade kuuluvuse, asukoha ja maksumuse kohta ega väidetava hüpoteegilepingu asjaolude kohta. Lisatud kohtuotsuse kohaselt on NL’le kuulunud kinnistu XXX. Kinnistule on seatud hüpoteek Majanduskaitse Büroo kasuks summas 1 125 351 krooni. Seetõttu pole välistatud, et Majanduskaitse Büroo väidetav nõue summas 737 387 krooni on tagatud hüpoteegiga või leidnud rahuldamist hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamise teel. Eeltoodut arvestavalt ei saa ajutine haldur olemasoleva info alusel ilma Võlgnikult teavet saamata väita, et Võlgnikul olemasolevad varad ületavad võimalikke kohustusi, millised tulenevad lisatud kohtuotsusest. Samuti ei saa ajutine haldur kogutud info alusel väita, et välja on kujunenud Võlgniku alaline maksejõuetus. Ajutine pankrotihaldur ei ole käesolevaks hetkeks avastanud, et Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi pole haldur tuvastanud. Maakohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused, tutvunud esitatud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-04-394 tuleneb, et võlgniku vastu on jõustunud kohtuotsuse alusel välja mõistetud 971 351 krooni, millele lisanduvad välja mõistetud menetluskulud kogusummas 44 090 krooni. Võlgniku kinnitusel on nimetatud summast tänaseks tasumata 737 387 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole saanud ajutine pankrotihaldur võlgniku esindajalt põhjalikke selgitusi ega dokumente mitmete asjaolude kohta, s.h. põhjendust varade kuuluvuse, asukoha ja maksumuse kohta ega väidetava hüpoteegilepingu asjaolude kohta. Kohtuotsuse kohaselt on NL’le kuulunud kinnistu XXX. Kinnistule on seatud hüpoteek Majanduskaitse Büroo kasuks summas 1 125 351 krooni. Seetõttu on haldur seisukohal, et pole välistatud, et Majanduskaitse Büroo väidetav nõue summas 737 387 krooni on tagatud hüpoteegiga või leidnud rahuldamist hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamise teel. Eeltoodut arvestavalt ei saa ajutine haldur olemasoleva info alusel ilma võlgnikult teavet saamata väita, et võlgnikul olemasolevad varad ületavad võimalikke kohustusi, millised tulenevad lisatud kohtuotsusest. Samuti ei saa ajutine haldur kogutud info alusel väita, et välja on kujunenud võlgniku alaline maksejõuetus. Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 1 alusel pankrotimenetlus lõpeb PankrS § 27 lg 5 alusel pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Seega tuleb pankrotiavaldus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Analoogia korras kuulub kohaldamisele PankrS § 15 lg 4, mille kohaselt kui kohus ei algata pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. PankrS § 3 lg 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus käesolevas lahendis ära vaid menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
Juhindudes justiitsministri määruse nr 71, 18.12.2003 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” ning Eesti Pankrotihaldurite Koja seisukohast ja väljakujunenud kohtupraktikast, on haldur taotlenud kohtul otsuse tegemise korral välja mõista ajutise pankrotihalduri Monica Pihlak tasu ja tehtud kulutuste katteks arvestusega 1500 krooni tunni kohta, kokku 13,75 kulutatud tunni eest 20 625 (kakskümmend tuhat kuussada kakskümmend viis) krooni ning 3961 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend üks) krooni tehtud kulutuste hüvitamiseks. Väljamõistetud kulutused summas 3961 krooni kanda advokaadibüroo arvele nr XXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas, ajutise halduri tasu summas 20 625 krooni kanda Monica Pihlak arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.