Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, avaldaja nõue Menetlusosalised ja nende esindajad
28.jaanuar 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Avaldaja nõue ja põhjendused
2-06-4235 XXXavaldus kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise tuvastamiseks Avaldaja: XXX(XXX), Avaldaja esindaja: Indrek Eelmets (Patendibüroo Lasvet OÜ, Suurtüki 4a, 10133 Tallinn; [email protected]) Asjast puudutatud isik: Eesti Vabariik Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu (Harju 11, 15072 Tallinn) Asjast puudutatud isiku esindaja: Rein Laaneots ([email protected]) Kirjalikus menetluses
1.Rahuldada XXX avaldus kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise tuvastamiseks.
2.Tuvastada, et sõnamärgi „XXX” osas ei esine KaMS § 7 lg 1 p 3 sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alust, st sõnamärk “XXX” ei koosne üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade ja teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest või andmetest või eespool nimetatud tähistest või andmetest, mida pole olulisel määral muudetud.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
4.Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
Kohtule esitatud avalduse kohaselt registreeriti 03.08.1979 avaldaja nimele Ülemaailmse Intellektuaalomandi Kaitse Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvahelise Büroo poolt rahvusvahelises kauba- ja teenindusmärkide registris sõnaline kaubamärk „XXX“ (reg nr XXX).
2.01.02.2001 esitas avaldaja taotluse nimetatud kaubamärgi kaitse laiendamiseks Eesti Vabariiki. 17.11.2003 otsusega keeldus Patendiamet kaubamärgile õiguskaitset andmast (otsus nr 7/R200103741) Eesti Vabariigis. Kaubamärgiekspertiisi seisukoha kohaselt ei ole sõnamärk „XXX“ kaubamärgina regitreeritav, kuna see on kaupade geograafilist päritolu näitav tähis ja eksisteerib kehtinud KaMS § 7 lg 1 p 3 sätestatud absoluutne registreerimisest keeldumise alus.
3.19.01.2004 esitas avaldaja Patendiameti otsusele kaebuse tööstusomandi apellatsioonikomisjonile, milline 30.11.2005 otsusega nr 744-o jättis kaebuse rahuldamata ja Patendiameti otsuse tühistamata. Avaldaja ei ole otsusega nõus, mistõttu esitas avalduse kohtule juhindudes TsMS § 476 lg 2, TÕAS § 63 lg 1.
4.Kaubamärgi „XXX“ osas ei esine kehtinud KaMS § 7 lg 1 p 3 sätestatud registreerimisest keeldumise alust. Kooskõlas kehtiva KaMS § 72 lg 5 kohaldatakse enne 01.05.2004 Patendiameti otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeludmise aluseid ja lähtutakse asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Patendiamet tegi otsuse 17.11.2003. Kaubamärkide registreerimisest keeldumise alused sisaldusid kehtinud KaMS §-des 7 ja 8.
5.Kubamärk „XXX“ ei näita tähistatavate toodete omadusi. Kehtinud KaMS § 7 lg 1 p 3 kehtestas sisuliselt piirangu selliste tähiste kaubamärkidena registreerimisele, mis toimivad tähistatavate kaupade ja/või teenuste omadusi kirjeldavatena ega võimalda seetõttu tarbijatel eristada ühe ettevõtja kaupu ja/või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest ja/või teenustest. Lähtuda tuleb just taotletavate kaupade ja teenuste mõistlikult informeeritud, tähelepanelikest ja hoolsatest tarbijatest.
6.Kaubamärki „XXX“ soovitakse registreerida kaupadele, mida kasutatakse toidukaupade tootjate poolt oma toodete valmistamiseks (toiduvärvid, toiduessentsid, toiduekstraktid jms). Seega on asjaomasteks tarbijateks isikud, kellele kaubamärk on suunatud – Eesti toiduainetööstusega seotud professionaalid.
7.Patendiamet ega Apellatsioonikomisjon ei ole põhjendanud, miks peaks asjaomane toiduainetööstuses töötav, mõistlikult informeeritud ja tähelepanelik professionaal ostuotsust langetades oluliseks pidama eelnimetatud kaupade geograafilist päritolu, s t selgitamata on jäetud, millised toiduainetetööstuses kasutatavate toiduvärvide, toiduessentside toiduekstraktide jne olulised omadused võiksid tuleneda konkreetsest geograafiisest piirkonnast. Põhjendamata jäeti, milliseid koheseid ja kaheldamatuid järeldusi võiksid tarbijad, nähes taotletavat kaubamärki „XXX“, tähistatavate kaupade omaduste osas teha.
8.Kuna taotletava rahvusvahelise kaubamärgi kaupade loetelus nimetatud tooteid on võimalik valmistada ükskõik millises geograafilises piirkonnas, ei näita taotletava kaubamärgi „XXX“ võimalik gerograafiline tähendus Eesti toiduainetööstusega seotud professionaalide jaoks ostuotsuse tegemisel tähistatavate kaupade olulisi omadusi KaMS § 7 lg 1 p 3 sätestatud mõistes. Avaldajale ei ole teada ja vaidlustatud otsusest ei nähtu, et geograafiline piirkond Sileesia oleks tuntud kui maitseainete valmistamise või maitsetaimede kasvatamise piirkond või kuulus toiduvärvide, toiduessentside jms poolest.
9.Kaubamärgi omaniku ärinimi sisaldab tähist „XXX“. Seetõttu ei ole tõenäoline, et mõistlikult informeeritud, tähelepanelik ja hoolas Eesti toiduainetööstuse professionaal võiks arvata, et kaubamärgina taotletav tähis „XXX“ viitab avaldaja poolt toodetavate, spetsiifiliste kaupade geograafilisele päritolule.
10.Kaubamärk „XXX“ on asjaomases tarbijate sektoris üldtuntud. Kehtinud KaMS § 7 lg 2 järgi ei kohaldata § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alust taotluse esitamise kuupäevaks kasutamise tulemusena üldtuntuks muutunud kaubamärgi puhul. Enne 01.05.2004 lähtuti üldtuntuse määratlemisel WIPO soovitusliku iseloomuga rahvusvaheliselt aktseptereitud ühisresolutsioonist. Praegu kehtiv KaMS on resolutsiooniga kooskõlas.
11.Kaubamärgi üldtuntuks tunnistamisel piisab sellest, kui kaubamärk on üldtuntud Eesti asjaomaste tarbijate sektoris. Tooted ei ole suunatud nö tavatarbijatele, mistõttu otsustes lähtusid nii Patendiamet kui ka Apellatsioonikomisjon valest tarbijate sihtgrupist ja jõudsid seetõttu kaubamärgi „XXX“ üldtuntuse osas ebaõigetele järeldustele. Esitatud tõenditest nähtub, et avaldaja äripartneriteks on Eesti suurimad toiduainetööstused, kes on teadlikud seetõttu nii kaubamärgi taotleja ärinimest kui ka tarnitavate toodete markeeringutel, esitatud arvetel, tellimuste kinnituste, teistel ametlikel dokumentidel kasutatavast vastavast tähistusest.
12.Lisaks kasutab avaldaja taotletavat kaubamärki „XXX“ nii oma veebileheküljel kui ka muul kaubamärgitaotlejaga seonduval ärilisel materjalil. Seega tajub asjaomane ärisektor taotletavate kaupade suhtes sõnamärki „XXX“ koheselt ja ilma kahtluseta kaubamärgina, mitte kaupade geograafilist päritolu kirjeldava tähisena. 13.Avaldaja on kaubamärki „XXX“ kastutanud Eestis 1993.aastast. Kehtiva KaMS § 7 lg 4 järgi piisab kaubamärgi üldtuntuse tunnistamiseks, kui kaubamärki tunneb valdav enamus asjaomasest tarbijate sektorist. Esitatud tõenditest nähtuvalt on avaldaja otsestes ärisuhetes väga suure osaga asjaomasesse ärisektorisse kuuluvatest tootjatest ning sedalaadi tooteid edasi müüvatest ettevõtetest (nt AS Kalev, Tallinna Külmhoone AS, Saku Õlletehas, tartu Õlletehas, AS Onistar, AS Ösel Foods, AS Salvest, AS Liviko, Marmiton AS, Viru Joogid AS jne). Lisaks neile teavad avaldaja kaubamärki kliendid, kes ostavad avaldaja tooteid edasimüüjatelt. Avaldaja taotleb kaubamärgi „XXX“ üldtuntuse tunnistamist Eesti Toiduainetööstuse sektoris.
15.Asjaolu, et sõna „XXX“ ei ole taotletavate kaupade suhtes geograafilist päritolu näitav, kinnitab kaubamärgi „XXX“ kaitsmise rahvusvaheline praktika. Kaubamärk „XXX“ on registreeritud WIPO rahvusvahelise registri andmetel enamikus taotletud riikides, sh Saksamaal, Tšehhis, Poolas, mille aladel asus ajalooline geograafiline piirkond Sileesia. See praktika näitab üksmeelset seisukohta kaubamärgi registreeritavuse osas. Ei ole põhjust arvata, et Eesti asjaomase tööstussektori professionaalid teaksid geograafilist piirkonda Sileesia paremini kui professionaalid analoogsetes tööstussektorites teistes taotletud riikides.
16.Kuna tähis XXX ei viita asjaomases tarbijate sektoris geograafilisele piirkonnale ega näita tähistatavate toodete olulisi omadusi ning kuna nimetatud tähis on avaldaja ärinime- ja kaubamärgina üldtuntud, puudub kaubamärgi „XXX“ osas KaMS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud kaubamärgile õiguskaitse andmist välistav asjaolu ja avaldaja taotleb: 1) tuvastada, et kaubamärgi „XXX“ osas ei esine enne 01.05.2007 kehtinud KaMS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alust või 2) tunnistada
kaubamärgi „XXX“ üldtuntust Eestis selle kaubamärgiga tähistatud kaupade tarbijate sektoris.
17.Avaldaja taotleb kohtukulude jätmist puudutatud isiku kanda.
18.Pärast kohtule avalduse esitamist esitas avaldaja täiendavad tõendid tõendamaks avaldaja toodete suunatust toiduainetetööstusele ja seda, et iga toode kannab kaubamärki „XXX“ ning kaubamärgi Eestis kasutamise märkimisväärset ulatust – kaubamärgi „XXX“ laiaulatuslikku kasutamist ja tähise üldtuntust asjaomases ärisektoris Eestis.
19.Avaldaja ei vaidlustanud apellatsioonikomisjoni otsust. Avaldaja taotleb kohtule esitatud avalduses juriidilise fakti tuvastamist selle kohta, et tähise „XXX“ osas ei esine kaubamärgina registreerimisest keeldumise alust või alternatiivina, et kaubamärk „XXX“ on saavutanud üldtuntuse asjaomases tarbijate sektoris.
20.Hagita menetluses ei ole kohus seotud kohtueelses menetluses esitatud tõenditega. Seega on asjakohatu puudutatud isiku taotlus lükata avaldaja poolt esitatud täiendavad tõendid tagasi.
21.Puudutatud isiku seisukoht, et esitatud toodete nimekirjad tõendavad „mingi firma“ äripartnereid Eestis on vastuolus 30.11.2005 Apellatsioonikomisjoni otsusega, kus kinnitatakse, et vaadeldavatest dokumentidest nähtuvalt on just avaldajal äripartnereid mitemete Eesti suurettevõtete seas.
22.Asjast puudutatud isiku nõue, et avaldajal tulnuks tõendada oma turuosa Eestis, ei ole põhjendatud ega mõistlik. Avaldajal puuduvad dokumentaalselt tõestatavad andmed konkureerivate ettevõtete turuosade kohta, mistõttu ei ole ka võimalik hinnata seda, kui suur on täpselt avaldaja enese turuosa. Nõustuda tuleb Patendiameti ja Apellatsioonikomisjoni otsustes märgituga, et asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on avaldaja äritegevus Eestis laiaulatuslik.
23.Clemens Hanke kinnituskiri on TsMS § 229 lg 1 ja § 272 lg 1 vastav tõend. See on konkreetne, antud asja tundva kolmanda isiku poolt ning puudutab nii avaldaja tegevuse ulatust kui ka kaubamärgi „XXX“ senise kasutamise praktikat Eestis. Puudutatud isiku seisukoht
24.Patendiamet võttis 19.01.2004 vastu otsuse sõnalise tähise „XXX“ registreerimisest keeldumise kohta KaMS § 7 lg 1 p 3 alusel. Tähis „XXX“ (eesti keeles Sileesia) on otseselt kaupade geograafilist päritolu näitav tähis, mida pole oluliselt muudetud. Kohanimi Sileesia ei ole eestlastele tundmatu. Kuigi kohanimi Sileesia erineb taotleja poolt esitatud märgist ühe tähe võrra, on hääldus eesti keeles identne ja ei takista Eesti tarbijal tähisest arusaamist ja seda tähist nähes arvab, et selle märgiga kaup on pärit Sileesiast (omaduseks on geograafiline päritolu).
25.Patendiametile ja TOAK-le ning kohtule esitatud 2 väljaspool Eesti kasutatud kaubamarkeeringut ning 3 kommivabrik Kalevile esitatud arvet, millele on kantud sõna „XXX“ koos kahe värvilise tilgakujutisega, ei ole piisav sõnalise tähise „XXX“ üldtuntuse tõestamiseks Eesti Vabariigis klassi 2, 3, 5, 29, 30, 32 ja 33 kuuluvate kaupade osas. Täiendavalt Patendiametile lisatud materjalid 336 kinnituse, 336 arve ja 205 pakkumise osas annavad kinnitust äripartnerite arvu kohta, nendel ei kohta sõnalist tähist „XXX“. Nende dokumentide alusel ei olnud võimalik lugeda tõendatuks sõnalise kaubamärgi „XXX“ üldtuntud Eesti Vabariigis KaMS § 7 lg 2 mõistes taotluse esitamise ajal.
26.Puudutatud isik peab teatud otsuseid õigeks ning palub jätta jõusse otsus, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus Patendiameti otsusele kaubamärgi „XXX“ registreerimisest keeldumise kohta klassides 2, 3, 5, 29, 30, 32 ja 33.
27.Pärast avaldaja poolt täiendavate tõendite esitamist esitas puudutatud isik täiendava vastuse. Asjast puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja poolt esitatud täiendavad tõendid laiendavad kohtuasja esialgset sisu. TOAK tegi otsuse avaldaja poolt esitatud kaebuse materjalide põhjal, kusjuures kaebuse juurde ei olnud lisatud tõenditena kohtule täiendavalt esitatud materjale. Täiendavate materjalide esitamise taotlus tuleb tagasi lükata. Kui kohus täiendavad materjalid asja juurde võtab, ei saa neid puudutatud isiku seisukoha kohaselt arvestada, kuna need on hilisemad, kui Patendiameti poolt sõnalise tähise „XXX“ registreerimisest keeldumise otsus.
28.Ka ei tõenda täiendavad materjalid sõnalise kaubamärgi „XXX“ üldtuntust Eestis, sest neile on märgitud mitmesugused numbrilised koodid, kaubanimetused, pikad nimekirjad firmanimedest koos kaubahulga ja hindadega, mitte aga sõnalist kaubamärki „XXX“. Esitatud materjal ei tõenda sõnalise kaubamärgi „XXX“ üldtuntust Eestis.
29.Kohtule täiendavalt esitatud tõend (nr 1) ei anna infot turuosa kohta ega tõenda üheselt ja veenvalt, et firma XXX iga toode kannab kaubamärki „XXX“. Materjalides, mille alusel TOAK otsuse tegi, ei olnud tõendeid selle kohta.
30.Esitatud täiendav materjal ei anna üldse infot tähisega „XXX“ markeeritud toodete tuntusest tarbijate sihtgrupis, mis oleks vajalik üldtuntuse tõendamiseks. Sõnalise tähise „XXX“ üldtuntus Eesti Vabariigis KaMS § 7 lg 2 mõistes on tõendamata. Tähisel „XXX“ puuduvad täielikult eristustunnused ja see tähis võib olla kaubanduskäibes toodete päritolukoha märkimiseks.
31.Puudutatud isik taotleb TOAK otsuse jõusse jätmist. Juhul, kui kohus avalduse rahuldab, ei oleks õige kohtukulusid panna puudutatud isiku kanda, kuna täiendavalt esitatud materjale TOAK-ile enne otsuse tegemist ei esitatud. Kohtumääruse põhjendused
32.Kooskõlas TsMS § 476 lg 1 esitas kohtule hagita menetluse avalduse huvitatud isikuna XXX XXX. Hagita asjad on TsMS § 475 märgitud asjad ning selle paragrahvi lg 1 p 17 järgi muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. Tulenevalt kaubamärgiseadusest on tegemist hagita asjaga. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
33.Kooskõlas TsMS § 477 lg 2 vaatab kohus asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata, kuna seadus ei sätesta antud liiki asja puhul kohtuistungi korraldamise kohustust.
34.Avaldaja palub kohtul tuvastada, et kaubamärgi „XXX” osas ei esine KaMS § 7 lg 1 p 3 sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alust. Asjast puudutatud isik leiab, et tähis „XXX” on otseselt kaupade geograafilist päritolu näitav tähis, mida pole oluliselt muudetud. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud, mistõttu tuleb rahuldada.
35.01.05.2004 jõustunud kaubamärgiseaduse § 72 lg 5 kohaselt kohaldatakse enne 01.05.2004 Patendiameti tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega tuleb
avalduse lahendamisel kohaldada kuni 30.04.2004 kehtinud kaubamärgiseadust (KaMS).
36.KaMS § 7 lg 1 p 3 kohaselt ei registreerita kaubamärke, mis koosnevad üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade ja teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest või andmetest või eespool nimetatud tähistest või andmetest, mida pole olulisel määral muudetud. Eesmärgilt ja sõnastuselt sarnane säte sisaldub Nõukogu 20.12.1993 määruses nr 40/94/EÜ ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7(1) alapunktis c, seega saab antud asjas tugineda ka Euroopa Esimese Astme Kohtu ja Euroopa Kohtu asjakohasele praktikale.
37.KaMS § 4 lg 1 tulenevalt saab kaubamärgiks pidada tähist, millel on võime eristada ühe isiku kaupu teise isiku kaupadest. KaMS § 7 lg 1 p 3 tulenevalt on kaubamärgi registreerimine muuhulgas välistatud juhul, kui kaubamärk koosneb üksnes kauba geograafilist päritolu kirjeldavast informatsioonist (kauba omaduseks on geograafiline päritolu) ja kaubamärk ei saa seetõttu kanda eristumisvõimet.
38.Kaubamärgi registreerimisest keeldumise absoluutsete aluste korral tuleb kaubamärgi kirjeldatavust hinnata teenuste ja kaupade suhtes, mille suhtes kaubamärgi registreerimist taotletakse, ja lähtudes selles, kuidas tajub kaubamärki asjaomane tarbijate grupp (Euroopa Esimese Astme Kohtu lahendid T-359/99, p 23 ja T-334/03, p 26).
39.Kaubamärki „XXX” soovitakse registreerida kaupadele, mida kasutavad Eesti toidukaupade tootjad erinevate toodete valmistamiseks (toiduvärvid, toiduessentsid, toiduekstraktid jms). Vaidlus puudub selles, et avaldaja tooted on suunatud üksnes toiduainetööstusele, mitte laiemale tarbijaskonnale. Seega asjaomase tarbijate sektori moodustavad antud juhul Eesti toiduainetööstusega seotud isikud. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega (Euroopa Kohtu kohtuasi T-359/99, p 25-27).
40.Kohus nõustub puudutatud isikuga selles, et Sileesia kui geograafiline piirkond ei ole Eestis tundmatu, kuid Eesti Entsüklopeedia 8.köitele toetudes on ka Patendiamet leidnud, et Sileesia on eelkõige tuntud kui tööstuspiirkond seoses mäetööstuse, metallurgia, keemia-, tekstiili-, masina-, klaasi- ja portselanitööstusega (tl 22). Puudub mõistlik alus eeldada, et Sileesia on asjakohaste tarbijate hulgas lisaks tuntud kui toiduvärvide, toiduessentside vms kaupade tootmise või maitsetaimede kasvatamise piirkond. Puudutatud isik on keskendunud oma otsuses peamiselt sõna Sileesia semantikale. Andmed puuduvad aga selle kohta, et kõne all oleval kaubal oleks mingi oluline omadus, mida saaks seostada just Sileesia kui geograafilise piirkonnaga (Euroopa Kohtu lahend C-383/99 P, p 39; Euroopa Esimese Astme Kohtu lahend T334/03, p 24 ja 35). Avaldaja väitel toodetakse toiduvärve jms kaupa paljudes erinevates geograafilistes piirkondades ja seda väidet ei ole puudutatud isik kahtluse alla seadnud. Seetõttu ei pea kohus usutavaks, et Eesti toiduainetööstusega seotud ja seda valdkonda tundvad isikud kasutavad kaupu, mille puhul avaldaja soovis kaubamärgi „XXX” registreerimist, üksnes või peamiselt seetõttu, et seostavad nimetatud kaupade olulisi omadusi (nt kvaliteet, maitse) Sileesia kui geograafilise piirkonnaga. Seega ei saa kõnealuse kauba omaduseks pidada üksnes tema geograafilist päritolu.
41.Eelöeldust tulenevalt kohus loeb tuvastatuks, et sõnamärgi „XXX” puhul puuduvad KaMS § 7 lg 1 p 3 nimetatud kaubamärgina registreerimist välistavad asjaolud. Kuna kohus rahuldab avaldaja esimese alternatiivse nõude, puudub TsMS § 442 lg 8 kohaselt vajadus teise alternatiivse nõude käsitlemiseks.
42.Seoses avalduse rahuldamisega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldajal on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.