Tsiviilasi nr 2-07-10148
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
OÜ X (endise ärinimega OÜ S. ) hagi K.A. vastu 20 000 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja OÜ X (endise ärinimega OÜ S. ), hageja esindaja J.A., kostja K.A. ,
Kohtuistungi aeg Protokollija
22. jaanuar 2008 istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 410, 413 lg 1, kohus o t s u s t a s:
Hagiavalduse sisu J.A. OÜ X (kuni 24.01.2008 ärinimega OÜ S. ) juhatuse liikmena sõlmis 19.06.2006 kostja K.A. ga suulise kokkuleppe müüri ladumiseks Pärnu linnas. Kirjaliku lepingu pidi järgmiseks päevaks koostama kostja, kes seda 20.06.2006 hageja esindajale ei esitanud, küll aga teatas, et vajalik on ettemaks 20 000 krooni. Hageja esindaja kandis hageja pangakontolt kostja teatatud pangakontole 20 000 krooni 21.06.2006. Töölised pidid saabuma 26.06.2006. Töid ei alustatud, raha ei ole hagejale käesoleva ajani tagastatud. Hageja nõudekirjadele 07.08.2006 ja 04.09.2006 on kostja vastanud, et hageja nõuded on alusetud, kuid omapoolseid tõendeid esitanud ei ole. Hageja palub mõista kostjalt välja 20 000 krooni ning hageja kohtukulud. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule teatas, et kostja ei ole hagejale esitanud arvet. Raha ülekandmise kokkulepe oli kostjal J. A, mitte hagejaga. Kostja ei ole saanud hagejalt mingit raha. Kostjale laekunud raha tuli kostja jaoks tundmatu firma arvelt. Kokkulepet hageja poolt väidetud töö tegemiseks ei ole olnud. J. A pidi maksma kostjale töömeeste kontaktide eest 20 000 krooni. Töömehed on kostjale kinnitanud, et kokkulepitud töö on J. A täies mahus tehtud. Hagi oli esitatud Jõgeva kohtumajja. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega, sest ta elab Tartus ning Jõgeval kohtus käia on tülikas. Jõgeva kohtumaja kohtuniku määrusega saadeti asi arutamiseks Tartu kohtumajja. Kohtumäärus on kätte toimetatud hageja esindajale ja kostjale. Kohus toimetas kostjale kutse kohtuistungile kätte selle avaldamisega Ametlikes Teadannetes, sest kostja poolt kohtule teatatud elukohas T 2A-21 Tartus ta vähemalt 2007 a oktoobris enam ei elanud. Tartu Politseiosakonna teatise kohaselt elas kostja poolt nimetatud aadressil sellel ajal juba teine isik, kes kostjat ei tundnud. Politseile on K. A elu- või viibimiskoht teadmata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS §-le 410 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist. Kohtuistungile 22.01.2008 kostja ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohtule ei teatanud. Kostjat on hoiatatud 27.11.2007 avaldatud kohtukutses tagaseljaotsuse tegemise võimalusest, kui ta kohtuistungile ei ilmu. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Hageja esindaja ei tea kostja elukohast rohkem kui kostja ise on teatanud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on põhistatud hageja pangaülekande väljatrükiga, mille kohaselt OÜ S. kontolt on K.A. nimele kantud 20 000 krooni 21.06.2006 selgitusega „arve 236 100 % ettemaks 153,85 rm müüri ladumiseks“. Hageja esindaja väitel on töö tegemata. Ettemaksu tagastamise nõue on kostjale esitatud 07.08.2006. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja K. A on jätnud tagastamata ülesöeldud töövõtulepingu alusel saadud raha. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 000 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.