Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997 - 28.02.2001 oli vastavalt kehtinud Üldtingimustele viivise määraks 0,5 % päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0,15 % päev. Üldtingimuste punkt IX reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. Lähtudes kostja poolt toimepandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Üldtingimustest lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt kostjaga lepingu. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 2307,99 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Hageja nõude suurus on järgmine: põhivõlgnevus 2307,99 krooni, viivised summas 2920,81 krooni, mis on arvestatud hagiavalduse esitamise hetke seisuga. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,15 % ja mis teeb võlalt 2307,99 krooni 1077 viivitatud päeva eest perioodil 05.07.2002-18.06.05 vastavalt 2920,81 krooni. Kostja käitumine lepingutest tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles vastuolus seadusega ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid tahtlikult on jätnud kohustuse täitmata. Nimetatud tasumise kohustus oli fikseeritud lepingus, mille üks eksemplar anti kostjale, Pakkumises, Üldtingimustes ning samuti kostjale väljastatud arvetes. Võlgnetaval perioodil on nõutud kohustuse täitmist kostjalt ka erinevate inkassofirmade vahendusel, kuid tulemuseta. Lisaks eeltoodule on kostjat võlgnevuste likvideerimisele kutsutud Tele2 Eesti AS poolt kostjale esitatud Lepingu lõpetamise teates, Tele2 Eesti AS poolt kostjale esitatud Nõude loovutamise teates ning hageja poolt kostjale esitatud Võlateatisega. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista võla 2307,99 krooni, viivise põhivõla ulatuses 2307,99 krooni ja kohtukulud. Hageja tõendid: Q-GSM Leping nr 10113714, ettemaksu arve T702737, Üldtingimused, teade lepingu lõpetamisest 18.04.2002, teade nõude loovutamise kohta 20.04.05, võlateatis. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. VÕSRS § 11 järgi kohaldatakse enne 01.07.2002 tekkinud võlasuhtele senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja TsK § 174 alusel ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine. Märgitud ajal kehtinud TsÜS § 60 lg 1 järgi on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. TsK § 190 järgi võis kohustuse täitmist tagada vastavalt lepingule leppetrahviga (trahv, viivis) ning § 191 lg 1 järgi on leppetrahv /trahv, viivis/ seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustutud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Alates

01.07.2002 kehtiva VÕS § 94 järgi võib viivitusintressi nõuda lepingus sätestatud määras. Kuivõrd kostja ei ole hagi asjaolusid vaidlustanud, siis tuleb eeldada TsMS § 230 lg 2, 4 järgi, et kostja on omaks võtnud selle, et tal oli AS-ga Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmitud Q-GSM leping, mille alusel pakkus AS Tele 2 Eesti kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadu eest tasuma regulaarselt vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt kooskõlas lepingu nr ja Q-GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustega/üldtingimused/ ja mille kohaselt oli arvete tasumise tähtaeg vastavalt 15 päeva nende esitamisest. Leping 10113714 on sõlmitud 25.02.01, mille kohta on hageja esitanud ka vastava lepingu koopia ja lepingu lisaks olevate üldtingimuste koopia. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et ta on jätnud oma lepingulised kohustused summas 2307,99 täitmata, st et ei ole nõuetekohaselt tasunud talle osutatud teenuste ja selle kohta esitatud arvete eest, samuti ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on viivituses ja et AS Tele 2 Eesti on lepingu temaga lõpetanud ennetähtaegselt 18.04.02. Nii tuleb kooskõlas TsMS § 230 lg 2, 4 eeldada, et seisuga 05.07.02 oli kostja võlg AS Tele 2 Eesti ees 2307,99 krooni ning et kostja oli viivituses perioodi eest 05.07.02-18.06.05 so 1077 päeva ja et leping on Tele 2 Eesti AS poolt kostjaga lõpetatud. Viimase kinnituseks on hageja esitanud ka vastava teate 18.04.02. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas on tõendatud, et kostja on rikkunud pooltevahelist lepingut sellega, et ei ole täitnud oma kohustust tasuda lepingu partneri ees viimase poolt osutatud teenuste eest ja on olnud sellega viivituses. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et võlg oleks tasutud, samuti ei ole kostja vaidlustanud seda, et nõue on üle läinud hagejale. Seega tuleb eeldada TsMS § 230 lg 2, 4 alusel nende asjaolude omaksvõttu kostja poolt ja ühtlasi nende asjaolude tõendatust. Nõude omandamise kohta on hageja esitanud ka vastava Tele 2 Eesti AS teatise 20.04.05 kostjale, millest nähtub, et Tele 2 Eesti AS on oma nõude summas 2307,99 krooni loovutanud hagejale koos kõrvalnõuetega. Kostja ei ole vaidlustanud viivise määra, mida hageja nõuab 0,15% ulatuses võlalt ja mis teeb küll rohkem kui 2307,99 krooni, kuid hageja üle põhivõla viivist ei nõua, mistõttu tuleb TsMS § 230 lg 2, 4 alusel lugeda tõendatuks viivise suuruseks 2307,99 krooni. Nõudeõigus Tele 2 Eesti AS-le on OÜ-le AF üle läinud 20.04.05 (teatis nõude loovutamise kohta) ning see on lubatav alates 01.07.2002 kehtiva VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Eeltoodu alusel on AFOÜ kui nõude omandaja hagi põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks TsK § 173, 174, TsK § 190, 191 lg 1 VÕS § 164 lg 1, 2, § 170 alusel välja mõista põhivõlg 2307,99 krooni ja viivis põhivõla ulatuses 2307,99krooni. Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne 01.01.06 (hagi esitatud 29.06.05) tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud ja õigusabikulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja tasu õigusabi eest summas 230,80 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv seoses kostjale Ametlike Teadaanneete kaudu hagimaterjalide ja kostja kohtusse kutsumise eest tasutud riigilõivu eest 200 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 850,80 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.