2-07-36411/4 - Ühinguõigus - Sundlõpetamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

18.09.2007.a on kohtule saabunud xxx avaldus, milles palutakse ennistada OÜ xxx likvideerimine ning määrata likvideerijaks xxx. Avaldusele on lisatud nimetatud isiku vastavasisuline nõusolek. Avalduse kohaselt avaldas Tallinna Linnakohtu registriosakond väljaandes Ametlikud Teadaanded 2000.a (nr 87) teate, mille kohaselt loeti OÜ xxx sundlõpetatuks äriseadustiku (ÄS) § 519 alusel. 02.02.2001.a kustutati OÜ xxx äriregistrist. Likvideerimismenetlust seejuures läbi ei viidud. Avaldaja omab sundlõpetatud OÜ xxx vastu nõuet summas 1880000 krooni, mis tuleneb 20.08.1998.a sõlmitud krediidilepingust. Krediit oli antud tähtajaga 19.08.2007.a ja selle sihtotstarbeks oli xxx asuva krundi omandamine OÜ xxx poolt. Saadud krediidi tagatiseks oli kogu OÜ xxx vallas- ja kinnisvara. Käesoleval ajal on sundlõpetatud OÜ xx omandina Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr 466901 registreeritud kinnistu (elamumaa, xxx, pindala 1469 m2). OÜ xxx ei teatanud avaldajale kui äriühingu võlausaldajale sundlõpetamisest. Sundlõpetamisest sai avaldaja teada, kui saabus krediidi tagastamise tähtaeg (18.08.2007.a). Avaldaja kontrollis küll sageli kinnistusregistri seisu, kuid see on kogu aeg olnud OÜ xxx omandis ja sellel puudusid koormatised. Avaldajal puudus mistahes informatsioon OÜxxx võimaliku sundlõpetamise kohta, mistõttu ei kontrollinud ta väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud sundlõpetatud äriühingute nimekirju. Eeltoodu põhjal leiab avaldaja, et ÄS § 513 lg 31 nimetatud 4-kuulist tähtaega likvideerija määramise avalduse esitamiseks ei olnud tal mõjuvatel põhjustel võimalik järgida. Avalduse kohaselt on avaldajal käesoleval juhul võimalik oma krediidilepingust tulenevat nõuet rahuldada üksnes OÜ xxx likvideerimise ennistamisel likvideerimismenetluse käigus. Avalduses esitatud taotluste õigusliku alusena on avaldaja viidanud veel ÄS § 519 lg-tele 3 ja 4, § 513 lg-le 2 ning § 218 lg-le 2. 29.11.2007.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 09.01.2008.a kuulas kohus ära avaldaja esindaja Ülo Kivi ja likvideerija kandidaadi xxx. Avaldaja esindaja kinnitas, et avaldaja jääb kohtule esitatud avalduse juurde. Samuti kinnitas Ülo Kivi, et tal on õigus esindada OÜ xxx endist juhatuse liiget xxx. xxx kinnitas, et on jätkuvalt valmis ja võimeline likvideerija kohustusi täitma. Likvideerija kandidaat leidis, et likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude kindlaksmääramine kohtu poolt hetkel vajalik ei ole. OÜ xxx teisele endisele juhatuse liikmele xxx ei ole kohtul õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada.

ÄS § 519 lg 3 kohaselt (alates 17.07.1999.a kehtivas redaktsioonis) loetakse sundlõpetatuks osaühing, mille osakapital ei ole vähemalt 40000 krooni, või aktsiaselts, mille aktsiakapital ei ole vähemalt 400000 krooni, kui ühing ei ole hiljemalt 1999. aasta 1. septembriks esitanud äriregistri pidajale avaldust osa- või aktsiakapitali suurendamiseks nimetatud suuruseni või avaldust enda ümberkujundamise kohta või kui nimetatud avaldused jäetakse pärast 1999. aasta 1. septembrit rahuldamata. ÄS § 519 lg-st 4 tuleneb, et sama paragrahvi kolmanda lõike alusel sundlõpetatuks loetud äriühingule kohaldatakse ÄS §-s 513 sätestatut, kusjuures ettevõtteregistri asemel kasutatakse sätete kohaldamisel mõistet "äriregister" ning antud sätetega ettevõtteregistri pidajale pandud kohustusi täidab äriregistri pidaja. ÄS § 513 lg-st 3 tuleneb, et äriregistri pidaja avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate äriühingu sundlõpetamisest. Lõpetamise teates tuleb märkida, et võlausaldajad, aktsionärid, osanikud ja liikmed esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest äriühingu asukohajärgsele kohtule likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt ÄS § 513 lg-le 31 võivad võlausaldajad või aktsionärid või osanikud või liikmed esitada nelja kuu jooksul paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud teate avaldamisest äriühingu asukohajärgsele kohtule avalduse likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. ÄS § 513 lg-le 31 on sätestatud ka täpsemad nõuded nimetatud avaldusele. Avaldusele tuleb muu hulgas lisada isiku nõusolek, kelle likvideerijaks määramist taotletakse, välja arvatud juhul, kui taotletakse ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhi likvideerijaks määramist. ÄS § 513 lg 5 näeb ette, et kui võlausaldajad, osanikud, aktsionärid või liikmed oma nõuetest sama paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud tähtaja jooksul ei teata või kui likvideerimine on lõpetatud, loetakse ettevõte lõppenuks ja kustutatakse registrist. Kohtule esitatud avaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on avaldaja OÜ xxx võlausaldaja ning oli seda ka enne äriühingu registrist kustutamist. Seega saab avaldajat lugeda isikuks, kes ÄS § 513 lg 3 põhjal oli õigustatud esitama kohtule avalduse likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Samas ei ole avaldaja kõnealust avaldust ÄS § 513 lg-s 31sätestatud 4kuulise tähtaja jooksul esitanud. Kohtu hinnangul ei ole see käesoleval juhul siiski sisuliseks takistuseks avalduse rahuldamisel ja likvideerija määramisel. Avaldusele lisatud dokumentidest ning kinnistusraamatu kannetest nähtuvalt on OÜ xxx kantud kinnistusraamatusse Tallinnas xxx asuva kinnisasja omanikuna (registriosa nr 466901). Alates 01.01.2006.a kehtiv ÄS § 60 lg 5 redaktsioon võimaldab registripidajal otsustada äriühingu likvideerimise, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud. Sisuliselt sama tuleneb ka TsMS § 602 teisest lausest, mille kohaselt võib kohus likvideerija määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Osundatud ÄS § 60 lg 5 teise lause kohaselt võib äriühingu võlausaldaja nõudel likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtu hinnangul ei saa ÄS § 60 lg 5 teist lauset õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt kohaldada siiski äriühingute puhul, mis on registrist kustutatud enne 2006.a 1. jaanuari. Kohtu arvates ei saa õiguslikult kestma jääda olukord, kus kinnistusraamatusse on kinnistu omanikuna kantud õigusvõimetu isik (registrist kustutatud äriühing).

juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Seoses OÜ xxx likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija määramine. Nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks on avaldanud xxx. Nimetaud isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus OÜ xxx likvideerijaks xx. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); • koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); • avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); • rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); • koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); • esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); • esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); • andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1). Kohus ei määra hetkel kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna määratava isiku kinnitusest lähtuvalt puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1). Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega OÜ-le xxx (TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta OÜ xxx kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude