Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord

Menetluse käik maakohtus, määruse põhjendused ja kohaldatav seadus Harju Maakohtu menetluses on MS hagi AG vastu valduse üleandmise ja väljatõstmise nõudes. 17.12.2007.a esitas hageja kohtule avalduse, milles ta loobub hagist ja palub tsiviilasja menetluse lõpetada seoses nõude täitmisega kostja poolt. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja taotleb tema poolt kantud menetluskulude, s.o õigusabikulu summas 30 000 krooni ja riigilõiv summas 5 750 krooni, väljamõistmist kostjalt. Kooskõlas TsMS §-st 429 lg-st 3 teatas kohus kostjale avalduse esitamisest määrates vastamise tähtaja. Kostja on nõus menetluse lõpetamisega TsMS § 429 alusel, kuid vaidleb vastu hageja nõudele tema menetluskulude osas, paludes need jätta hageja kanda.

2-06-40170/34 Vastavalt TsMS § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 110 000 krooni puhul 30 000 krooni. Hageja taotleb riigilõivu 5 750 krooni ja õigusabikulude summas 30 000 krooni väljamõistmist kostjalt. Kohus võttes arvesse, et käesolevas tsiviilasjas on hageja nõudest loobunud, kuna kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ning samas hinnates õigusabikulu vajalikkust ja põhjendatust, leiab, et taotlus menetluskulude väljamõistmiseks õigusabi kulude osas summas 30 000 krooni on põhjendatud osaliselt. Nähtuvalt toimiku materjalidest ei ole asjas toimunud istungeid, asjas on hageja poolt esitatud üksnes hagiavaldus, täpsustus puuduste kõrvaldamise korras ning vastus kostja vastusele. Seega kohus leiab, et esindaja töö ei ole olnud väga mahukas ning käesoleva kohtuasja keerukusaste ei olnud nii kõrge, mis õigustaks õigusabikulude täielikku või suuremas osas väljamõistmist. Kohtu hinnangul tuleb vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks lugeda taotletavast summas 25%. Asjas tasutud riigilõivu, kokku summas 5 750 krooni, jätab kohus täielikult kostja kanda. Kohus juhib kostja tähelepanu, et ta on täitnud haginõude üle viie kuu hiljem hagi kättesaamist ja peale vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumist. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.