Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-07-30490

Kohustada kostjat J Lu tasuma hagejale viivist mittevaralise kahju summalt 500000.00 (viissada tuhat) krooni alates kohtuotsuse tegemisest kuni enda kohustuse kohase täitmiseni vastavalt VÕS §-dele 94 ja 113 ulatuses, so. seadusjärgses viivisemääras.

Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaselja otsuse peale apellatsiooni esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kautsjoni tasumine kajalt on reguleeritud TsMS §-s 142. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata võib otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

JA PÕHJENDUSED

2-07-30490 üla-alalau silmamuna läbistava haava, mis ei olnud eluohtlik vigastus. Kriminaalasja raames kanntanu R. K tsiviilhagi ei esitanud. Vastavalt arstliku ekspertiisiotsusele 19.02.2007.a. nr. 325679 (tl.18-20) on hagejale määratud vägivallakuriteo tagajärjel – vasaku silma läbiv vigastus, töövõime kaotus 70 %, esialgu aastaks. Arstliku ekspertiisi otsuse põhjenduste kohaselt jääb hagejale ka peale tervenemisprotsessi elu lõpuni püsivaks töövõimekaotuseks minimaalselt 40 %. Hageja leiab, et kostja süülise ja õigusvastase käitumise tagajärjel tekkis hagejale kahju, mis väljendub saamata jäänud tulus ning kuludes ravimitele ning ravile. Samuti tekkis mittevaraline kahju. Hageja sissetulekuks oli kahjujuhtumi eelse seisuga vastavalt OÜ V õiendile 12720.00 krooni (tl. 12). Hageja on esitanud kostjale kirjaliku pretensiooni 17.07.2007.a. summale 522664.00 krooni. Pretensioonis tehti kostjale ettepanek rahuldada nõue hiljemalt 07.08.2007.a. (tl. 8-11). Hageja pretensiooni jättis kostja rahuldamata. Kahju hüvitamise õiguslike alustena nimetab hageja: VÕS § 1043, mis sätestab: teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusel. VÕS § 1045 lg1 p2 sätestab: kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuste või tervisekahjustuse tekitamisega. Antud juhul tekitas kostja kahju süülise ja õigusvastase käitumisega. Seega vastutab ta tekkinud kahju eest. VÕS § 130 lg1 sätestab: isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuste tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähendamisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Hagejale tekkis hagiavalduse kohaselt seoses kostja poolse süülise ja õigusvastase käitumisega kahju, mis väljendub sissetulekute vähenemises ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemises. Samuti tekkisid hagejale kulud seoses ravimisega (ravimid jms). hageja taotleb kostjalt tekitatud kahju väljamõistmist. VÕS § 130 lg2 sätestab: Isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Hageja leiab, et kostja on kohustatud talle tasuma mõistliku rahasumma seoses mittevaralise kahjuga. Varalise kahju arvestamine hageja poolt Hageja bruto sissetulek vastavalt OÜ V teatisele oli kahju tekitamise eelselt 12720.00 krooni kuus ehk netotasuna (arvestades 2006.a. makse) 10000.00 krooni kuus. Vastavalt lisatud X-te väljavõttele on hageja saanud haiguslehel oldud aja eest hüvitisi perioodi 22.10.2006.a. kuni 18.02.2007.a. eest summas 17336 krooni. Saamata jäänud tulu nimetatud aja eest on seega 22664.00 krooni (4x10000.00-17336). Tulenevalt eesseisvatest operatsioonidest jätab hageja endale õiguse saamata jäänud tulu suhtes tulevikus esitada täiendav nõue. Viivise nõude põhjendus ja arvestus VÕS § 113 lg1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna käesoleval juhul on hageja esitanud rahalise nõude, siis peab ta põhjendatuks ka viivitusintressi nõude. Kostja tekitas hagejale kahju 22.10.2006.a. Alates nimetatud kuupäevast on kostja hageja ees tekkinud kahju osas viivituses.

2-07-30490 VÕS § 113 lg1 lause 2 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 94 kohaselt on juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära enne iga aasta 01. jaanuari ja 1. juulit. Ametlikud Teadaanded 29.12.2006.a. väljaandes ilmunud intressimäära avaldamise teate kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär alates 01.01.2007.a. 3,5%. Seega on hagiavalduse kohaselt kohustuse täitmisega viivitamisel alates 01.01.2007.a. intressimääraks 10,05%. Hageja peab mõistlikuks varalise kahjuga nõude viivise arvestamist alustada 18.02.2007.a. seisuga. Kokku moodustab seega kostja viivis varalise kahjuga nõudelt seisuga 15.08.2007.a. 1160.52 krooni. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendused ja suuruse arvestamine Hageja leiab, et tulenevalt kostja süülisest ja õigusvastasest käitumisest langes hageja elukvaliteet – toimus nii sotsiaalse kui vaimse heaolu langus. Sotsiaalse heaolu langus seisneb selles, et nägemispuudega inimesel ei ole enam võimalik ja mõistlik harrastada kõiki spordialasid ja hobisid. Nii ei ole piiratud nägemise ja ruumitajumise puuduse tõttu hageja võimalik täisväärtuslikult harrastada mistahes mootor- ja veesõidukitega sõitu, samuti ei saa enam täiel määral nautida raamatute lugemist, kino, teatrit, telerivaatamist, spordivõistlusi, reisimist ega kontserte. Eelnimetatu juures on probleemiks see, et hageja piiratud nägemisvõime tõttu ei taju ta eelnimetatut enam täielikult. See vähendab hageja võimalust elada täisväärtuslikku elu märkimisväärselt. Kehavigastuste tekitamine on hageja füüsilise ja vaimse puutumatuse rikkumine. Nägemine on kommunikatiivselt üks tähtsamaid inimese aistinguid. Nägemise puudumine/selle piiratus tekitab isikule hulgaliselt sotsiaalseid piiranguid. Taolise vigastusega, nagu hagejal kaasnevad vältimatud ja püsivad piirangud hageja tegevuses ja elukorralduses. Raskendatud on töö leidmine ja ülalviidatud sotsiaalsed tegevused ning isegi sisseostude sooritamine poodides ja teabe saamine avalikes kohtades (tänav, ühissõiduk jne). Samuti ei tunne hageja ennast täisväärtusliku abikaasa ega vanemana kuna pole tervisekahjutuse tõttu võimeline teenima pere jaoks piisavalt elatist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.12.1996.a. otsuse tsiviilasjas 3-2-2-222-96 kohaselt kuuluvad kahjuna Põhiseaduse § 25 alusel hüvitamisele kehavigastustest tingitud püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Heaolu langus või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus on kahjuks üksnes püsiva kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutuse või olulise psüühika ja närvitegevuse häire tuvastamisel. Antud juhul on hageja heaolu langus tõendatud – arstliku ekspertiisi otsuse põhjenduste kohaselt jääb hagejale ka peale tervenemisprotsessi elu lõpuni püsivaks töövõimekaotuseks minimaalselt 40%. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada tekitatud mittevaralise kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet. Oluline on ka arvestada, millise hüve (tervise, vabaduse au ja hea nime või muude õigushüvede ) kahjustamise eest hüvitist nõutakse. Kostja süülise ja õigusvastase teo tagajärjel on pöördumatult kahjustatud hageja tervis, mis on põhiseaduslikult tagatud õigushüve. Nimetatud õigushüve puutumatus omab teiste isikule seadusega tagatud õigushüvede tegeliku realiseeritavuse seisukohast määravat tähtsust. Hagiavalduses märgitu kohaselt viitega väljakujunenud kohtupraktikale väljendub mittevaralise kahju suurus kohtu hinnangus, mille kujunemisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Kostja poolse kahju tekitamise ajal ehk 2006.a. IV kvartalis oli Eesti keskmine palk 10212.00 krooni kuus. Arvestades seega ühiskonna heaolu, mille üheks komponendiks on sissetulekud (antud juhul ühiskonnas keskmine palk 10212.00 krooni ), kostja poolt tahtlikult tekitatud kahju, riivatud hüve (tervis), pöördumatut tervisekahjustust, heaolu langust, elukorralduse muutust jms, on hagejale tekkinud mittevaraline kahju, mis hinnanguliselt võib olla suurusjärgus 500000.00 krooni.

2-07-30490

KOSTJA SEISUKOHT

Kohus väljastas hagiavalduse ärakirja koos lisadega kostjale 27.09.2007.a. Kostjat kohustati esitama kohtule kirjalikult vastuse hagiavalduses nõutu kohta 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest. Kostjale selgitati hagile kirjaliku vastuse andmata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemise võimalikkust, millega võidakse hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses (tl 25-26). Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult 29. septembril 2007.a. Kostja ettenähtud tähtaja jooksul ei vastanud. Kohus arvestades hagiavalduses esitatud nõuete sisu ja ulatust pidas vajalikuks määrata asjas kohtuistung. Kohtuistungi ajaks määras kohus 14. jaanuar 2008.a. algusega kell 12.00. Kostja sai kohtukutse, milles oli selgitatud kostjale kohustust teatada kohtule kohtusse ilmumata jätmise seaduslikest takistustest ning selgitatud võimalust puuduva poole kahjuks teha tagaseljaotsus isiklikult kätte (tl.34,35). Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja ei ole ta tänaseni teatanud kohtule istungile ilmumata jätmise põhjustest. Kohtuistungile ilmunud hageja ja tema esindajad taotlesid asjas kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ning olles ära kuulanud istungil hageja poole selgitused leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 1, 413 lg1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 413 lg1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 27.09.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud isiklikult 29.09.2007 . Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohtuistungile 14.01.2008.a. kostja ei ilmunud, kostja saades kohtukutse isiklikult kätte, ei ole teatanud kohtule otsuse tegemise päeva seisuga ka seaduslikest takistustest istungile ilmumata jätmise kohta. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise ja kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmisi nii varalise kui mittevaralise kahju ja viivise osas. TsMS § 366 kohaselt võib surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa hagis jätta märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kuna hageja on leidnud ja ka õiguslikult põhjendanud, et mittevaralise kahju suuruseks on 500000.00 krooni ja kostja sellele vastuväiteid ei ole esitanud, siis kohus peab taotletud hüvitist arvestades eelkõige hagejale (33 aastasele töövõimelisele noormehele) tekitatud püsivat eluaegset vähemalt 40 % töövõime kaotust ning sellest tingitud elukvaliteedi ja heaolu langust õiglaseks hüvitiseks. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel arvestab kohus ka rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet. Kannatanu oma süüd kahju tekkimises ei ole tuvastatud. Arvestades pensioni ikka jõudmise aega – 65 eluaastat, tuleks hageja vanust arvestades mittevaralise kahju hüvitis aasta kohta keskmiselt 17000.00 krooni, mis eelnevat arvestades ei ole kohtu arvates ülemäära suur. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest , välja arvatud juhul kui

2-07-30490 on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kostja süü hagejale kahju tekitamisel on leidnud tõendamist jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja J L, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kristel Pedassaar Kohtunik .

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.