Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1(7)

2-07-39490 sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Viru Maakohtule 25. septembril 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt asutas N.B. 03. aprillil 1992 erafirma Veski, registrinumbriga 48009200. Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja erafirma Veski vahel sõlmiti 27. septembril 1994 ostu-müügi leping nr 61, millega erafirma Veski soetas hoone asukohaga Sõnajala 5 Kohtla-Järve. Erafirma Veski asutaja ja omanik N.B. suri 27. juunil 1996 ning sellega seoses katkes erafirma tegevus. Erafirma Veski sundlõpetati kooskõlas äriseadustiku sätetele kui ettevõte, mida ei ole kantud 1997. aasta 01. septembriks ettevõtjana äriregistrisse. Peale erafirma Veski sundlõpetamise kohta kuulutuse avaldamist keegi varalisi nõudeid firma vastu ei esitanud. Vastavalt erafirma põhikirja p-le 26 kuulub peale kõikide nõuete rahuldamist ülejäänud vara ja vahendid ettevõtte asutajale (omanikule). N.B.i pärand avanes 27. juunil 1996. Vastavalt seadusele on hageja N.B.i pärija. Hageja esitas notarile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta ning vastavalt hagejale väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele on hageja pärandi vastu võtnud. Hageja väitel kuulus vaidlusalune hoone koos muu erafirma Veski varaga N.B.i pärandvara hulka ning koos pärandi vastuvõtmisega omandas hageja ka kõik õigused ja kohustused N.B.i vara osas, sealhulgas omandiõiguse erafirma Veski hoonele asukohaga Sõnajala 5 Kohtla-Järve. Hageja poolt 06. aprillil 2009 esitatud seisukohtade kohaselt teatab hageja, et hoone Sõnajala 5 kuulus N.B.i pärandi avanemise aja seisuga erafirmale Veski ja seega kuulub nimetatud hoone N.B.i pärandvara koosseisu. Hageja on seisukohal, et erafirma Veski on sisuliselt füüsiline isik N.B., kes tegeles ettevõtlusega. N.B.i surmaga päris hageja kogu N.B.i vara, sealhulgas ka erafirma Veski vara. Hageja asus vara valdama kui omanik. Omandiõiguse osas ei oma tähendust asjaolu, et hageja ei ole erafirmat Veski ega ka vaidlusalust hoonet oma nimele registreerinud. Hageja poolt 19. juunil 2009 esitatud seisukohtades teatab hageja lisaks eelnevatele seisukohtadele, et kostja tegevus vaidlusaluse ehitise peremehetuks tunnistamisel on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja on seda teinud ehitise hõivamise eesmärgil. Hageja palub tunnustada hageja omandiõigust hoonele, asukohaga: Sõnajala 5, Kohtla-Järve, ehitisregistri kood 102021663. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja kohtukulud. Hageja esitas kohtule järgmised tõendid: tunnistus (t.l.-5); ostu-müügi leping (t.l.-6-7); õiend (t.l.8); põhikiri (t.l.-9-12); seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (t.l.-13-14); Kohtla-Järve Linnavolikogu 07. septembri 2005 otsus nr 213 (t.l.-15); Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2006 kohtuotsus (t.l.-16-18); ehitisregistri andmestik (t.l.-19); Kohtla-Järve Linnavalitsuse 15. augusti 2006 korraldus nr 1226 (t.l.-20); kassatsioonkaebus (t.l.-58-61); vastus apellatsioonkaebusele (t.l.62-63); Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2008 kohtuotsus (t.l.-64-65); Tartu Ringkonnakohtu 29. 2(7)

2-07-39490 aprilli 2008 kohtuotsus (t.l.-66-69); Riigikohtu 24. septembri 2008 kohtumäärus (t.l.-70-71); Viru Maakohtu 08. mai 2006 kohtumäärus (t.l.-89-91); tunnistaja Z. B. ütlused (t.l.-161). Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja nõustub, et hoone aadressil Sõnajala 5 Kohtla-Järve kuulus erafirmale Veski ning et nimetatud ettevõte on sundlõpetatud. Kostja on seisukohal, et ettevõte sundlõpetati, kuna N.B.i pärija, hageja, ei esitanud õigeaegselt avaldust likvideerija määramiseks. Kostja leiab, et juriidilise isiku vara ei saa muul viisil jagada kui likvideerimismenetluses. Kostja teatab, et kostja vastuse esitamise aja seisuga on vaidlusalune hoone Kohtla-Järve linna poolt tunnustatud peremehetuks, kusjuures hageja ei ole peremehetuks tunnistamise menetluses põhjendatud vastuväiteid esitanud. Kohtule 01. juunil 2009 esitatud kirjalikes seisukohtades kostja ei nõustu hageja väitega, et erafirma Veski näol on tegemist füüsilise isikuga. Kostja väitel on erafirma Veski ettevõte. Et ettevõtte on juriidiline isik, kelle vara ei ole mitte asutaja, vaid juriidilise isiku omandis, saab ettevõtte vara jagada pärast võimalike võlausaldajate nõuete rahuldamist likvideerimismenetluses. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus (t.l.-127-127). Kohtuistungid Kohtuistungil 28. mail 2008 teatas kostja, et tal ei ole vastuväiteid asjaolu kohta, et hageja päris erafirma Veski. Kostja on seisukohal, et kuigi hageja päris erafirma, ei lähe erafirma vara automaatselt üle pärijale. Kohtuistungil 11. märtsil 2009 hageja selgitas, et pärimistunnistusele on märgitud erafirma Veski, asukohaga Veski 32 Jõhvi; hoone Sõnajala 5 on eraldi märkimata, kuna registri tõendi kohaselt kuulub nimetatud hoone erafirmale Veski. Hageja väitel oli ta teadmisel, et hoone kuulub erafirmale, ja seega ka temale, ning seetõttu hageja ei vormistanud hoonet oma nimele. Hageja nõustub, et lasi mööda hoone ja firma ümberregistreerimise aja. Kohtuistungil 15. aprillil 2009 jäi hageja oma seisukoha juurde, et erafirma ei ole juriidiline isik, kuna seda seadus ette ei näe. Erafirma on füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega. Kostja ei nõustu hageja väitega ja viitab, et erafirmal on põhikiri ning seetõttu ei saa erafirma olla füüsiline isik. Kohtuistungil 07. oktoobril 2009 jäi hageja oma seisukohtade ja nõude juurde. Hageja palub tunnistada hageja omandiõigust hoonele Sõnajala 5 Kohtla-Järve. Kostja hagi ei tunnista ja jääb oma seisukohtade juurde. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(7)

2-07-39490

Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on tunnustada hageja omandiõigust hoonele, asukohaga: Sõnajala 5, Kohtla-Järve, ehitisregistri kood 102021663. Kostja hagi ei tunnista. Kohus tuvastas, et erafirma Veski asutati N.B.i poolt 03. aprillil 1992 (t.l.-5). Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja erafirma Veski vahel sõlmiti 27. septembril 1994 ostu-müügi leping nr 61 (t.l.-67), millega erafirma Veski omandas Kohtla-Järve linnalt hoone asukohaga Sõnajala 5, KohtlaJärve. Hoone on vallasasi. N.B. suri 27. juunil 1996 (t.l.-8). Erafirma Veski arvati ettevõtteregistrist välja 05. oktoobril 2000. Viru Maakohtu 08. mai 2006 kohtumäärusega jättis kohus erafirma Veski likvideerimismenetluse algatamata (t.l.-89-91). Hageja on N.B.i pärija. Vastavalt hagejale väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele (t.l.-17) on hageja pärandi vastu võtnud. Eelnimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Hageja väitel kuulus hoone Sõnajala 5, Kohtla-Järve koos muu erafirma Veski varaga N.B.i pärandvara hulka ning koos pärandi vastuvõtmisega omandas hageja ka kõik õigused ja kohustused N.B.i vara osas, sealhulgas omandiõiguse erafirma Veski hoonele asukohaga Sõnajala 5 Kohtla-Järve. Hageja on seisukohal, et erafirma Veski on sisuliselt füüsiline isik N.B., kes tegeles ettevõtlusega. Kostja esitas vastuväite, et erafirma Veski näol ei ole tegemist füüsilise isikuga. Kostja väitel on erafirma Veski ettevõte. Et ettevõtte on juriidiline isik, kelle vara ei ole mitte asutaja, vaid juriidilise isiku omandis, saab ettevõtte vara jagada pärast võimalike võlausaldajate nõuete rahuldamist likvideerimismenetluses ning erafirma vara ei lähe otse üle pärija omandisse, vaid vara omanikuks jääb erafirma. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et erafirma Veski näol on tegemist juriidilise isikuga. Erafirma Veski on asutatud 03. aprillil 1992. Erafirma Veski osas kuulub kohaldamisele erafirma asutamise aja seadus, kuna äriseadustik hakkas kehtima alates 01. septembrist 1995 ning äriseadustik ei oma tagasiulatuvat jõudu äriseadustiku jõustumisele eelnenud ajale. Eesti Vabariigi ettevõtteseaduse § 2 lg 1 kohaselt, ettevõte on ettevõtlusega tegelev majandusüksus, mis on seadustes ettenähtud korras tunnistatud juriidiliseks isikuks ja vastavalt § 4 lg 1, ettevõte võib tegutseda munitsipaalettevõttena, kooperatiivina, ühistuna, aktsiaseltsina või muud liiki ettevõttena vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. Erafirmat või eraettevõtet kui selgepiiriliselt iseseisvat ettevõtte ja juriidilise isiku liiki seaduses ega ka muudes õigusaktides ei tuntud. Eesti NSV Valitsuse 13. juuni 1990 määrusega nr 122 kinnitatud Eesti Vabariigi majandusühingute põhimääruse p 2 kohaselt, majandusühing on ettevõte, mille asutamise lepingu järgi kaks või enam osanikku kohustuvad üksteise ees ühise nime all lepingus kindlaksmääratud 4(7)

2-07-39490 viisil ja määral osa võtma tulu saamisele suunatud ühisest majandustegevusest; p 3 kohaselt ühingutena käsitletakse käesolevas põhimääruses täis-, usaldus- ja osaühingut. Erafirma Veski põhikirja (t.l.-9-12) p 1 kohaselt on erafirma asutatud ühe isiku poolt erakapitali baasil. Erafirma Veski põhikirjas ei ole märgitud, et tegu on osaühingu või muud tüüpi äriühinguga. Põhikiri ei vasta põhimääruse p-le 48 ja p-le 50, mis sätestavad osaühingu põhikirja kohustuslikud tingimused - põhikirjas ei ole fikseeritud osamaksu vorm ja suurus, põhikapitali suurendamise ja vähendamise kord, osamaksu tasumise kord ja tähtajad, osanikele kuuluvate häälte arvestamise kord, otsuste vastuvõtmise kord ja ühingu osatähtede võõrandamise kord. Seega puuduvad põhimõttelise tähendusega ettekirjutused, milleta on võimatu rääkida osaühingust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 25. aprilli 2002 lahendis nr 3-2-1-51-02 asunud seisukohale, et „1. septembril 1994. a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 kohaselt eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit. Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. TsÜS § 36 kohaselt juriidilise isiku võib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. TsÜS § 170 lg 2 kohaselt enne 1994. aasta 1. septembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele õigussuhetele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Nimetatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätetest teeb kolleegium järelduse, et alates tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumisest, tunnustab Eesti õiguskord juriidilise isikuna vaieldamatult üksnes tsiviilseadustiku üldosa seaduse nõuetele vastavaid juriidilisi isikuid ehk isikuid, kes on asutatud seadusega või seaduse alusel. Eraõigusliku juriidilise isikuna tunnistatakse aga üksnes seaduses eraõigusliku juriidilise isiku liigina sätestatud ja liigile vastavaid subjekte (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing). Seega kehtis alates TsÜS jõustumisest Eestis eraõiguslikele juriidilistele isikutele nn numerus clausus põhimõte (suletud loetelu põhimõte). Nimetatud käsitlust kinnitavad ka 18. märtsil 1995. a jõustunud AÕS RakS § 6 lg 2 täiendus, mille kohaselt juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele, aga ka ÄS § 507 lg 1, mis nägi ette enne ÄS jõustumist asutatud ettevõtete ümberregistreerimise, ümberkujundamise või sundlõpetamise. TsÜS § 36 alates 8. juunist 1996. a kehtiva redaktsiooni kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku võib asutada vastava juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, avalikõigusliku juriidilise isiku otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. TsÜS § 6 lg 1 alates 1. oktoobrist 1996. a kehtiv redaktsioon sätestas, et eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Sama kinnitavad ka TsÜS § 5 lg 3 alates 10. juulist 1998. a kehtiv redaktsioon, mis sätestab, et juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis vastab käesolevas seaduses sätestatud eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud nõuetele ja eelkõige TsÜS § 170 lg 3 alates 10. juulist 1998 kehtiv redaktsioon, mille kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide kohaselt asutatud juriidilisi isikuid loetakse juriidilisteks isikuteks üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas seaduses era- või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule sätestatud nõuetele. Muus osas kohaldatakse neile nende asutamise aluseks olnud õigusakte. Tulenevalt eelnevast teeb Riigikohus järelduse, et õiguskorra ja tsiviilkäibe poolt iseseisva õigussubjektina tunnustatud erafirmat tuleb hiljemalt 1. septembrist 1994 lugeda täisühinguks ja kohaldada talle täisühingu kohta kehtivaid sätteid, vaatamata sellele, et asutamise ajal erafirma formaalselt kõiki täisühingule ette nähtud nõudeid ei täitnud. /--/. Alates 1994. a 1. septembrist kehtib Eestis eraõiguslike juriidiliste isikute suletud loetelu ja kõik struktuurid, kes omasid juriidilise isiku staatust enne seda, tuli pärast 1. septembrit 1994. a paigutada kas seaduses antud juriidiliste isikute loetelu alla või lugeda nad juriidilisteks isikuteks mitteolevateks asutusteks või oma asutajate registreeritud majandusüksusteks (ettevõteteks ÄS § 5 tähenduses). Pärast

Seega on Riigikohtu tsiviilkolleegium jõudnud järeldusele, et erafirmat tuleb käsitleda täisühinguna teda juriidiliseks isikuks lugemata.

5(7)

2-07-39490 Kuigi erafirma Veski põhikirja p-s 6 on sätestatud, et ettevõte on juriidiline isik, ei saa selle sätte alusel erafirma subjektsust üheselt määratleda. Põhikirjast ei selgu, et erafirma Veski vara oleks eraldatud omaniku varast. Põhikirja p 6 kohaselt on ettevõttel küll iseseisev bilanss, kuid sellest ei järeldu, et ettevõtte varad oleks omaniku varadest lahutatud. Ettevõtte ja omaniku vara lahutamatusele viitab ka põhikirja p 26, mille kohaselt peale kõigi nõudmiste rahuldamist ja maksete tegemist allesjäänud vara kuulub ettevõtte asutajale (omanikule). Kohus jõuab järeldusele, et erafirma Veski näol on tegemist füüsilise isikuga ning erafirma Veski vara on selle omaniku N.B.i omandis. Vaidlust ei ole, et N.B. suri ja tema pärand avanes 27. juunil 1996 ning et hoone Sõnajala 5 kuulus N.B.i pärandi avanemise aja seisuga erafirmale Veski. Pärimisseaduse (PärS) § 180 kohaselt, pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Pärandi avanemise ajal kehtinud ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 551 lg 1 kohaselt, pärandi omandamiseks peab pärija selle vastu võtma ja vastavalt § 551 lg 2, pärija loetakse pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loetakse kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu. Vaidlust ei ole, et hageja on N.B.i pärija ja ta on pärandi vastu võtnud. Seda kinnitab ka seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (t.l.-13-14) ning tunnistaja Z. B.ütlused (t.l.-161), millest selgub, et peale pärandi avanemist jätkas hageja vaidlusaluse hoone kasutamist. Kohus loeb tuvastatuks, et hagejal tekkis omandiõigus hoonele asukohaga Sõnajala 5, KohtlaJärve N.B.i pärandi vastuvõtmisega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning tunnustada O.B.i kui hageja omandiõigust hoonele, asukohaga: Sõnajala 5, Kohtla-Järve (ehitisregistri kood 102021663). Hageja väide, et kostja tegevus vaidlusaluse ehitise peremehetuks tunnistamisel on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole asjassepuutuv, kuna puudutab vaidlust ehitise peremehetuks tunnistamise üle ja seega väljub hagi raamidest. Hageja tõendid - Kohtla-Järve Linnavolikogu 07. septembri 2005 otsus nr 213 (t.l.-15); Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2006 kohtuotsus (t.l.-16-18); Kohtla-Järve Linnavalitsuse 15. augusti 2006 korraldus nr 1226 (t.l.-20); kassatsioonkaebus (t.l.-58-61); vastus apellatsioonkaebusele (t.l.62-63); Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2008 kohtuotsus (t.l.-64-65); Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2008 kohtuotsus (t.l.-66-69); Riigikohtu 24. septembri 2008 kohtumäärus (t.l.-70-71) ei ole asjassepuutuvad, kuna puudutavad vaidlust ehitise peremehetuks tunnistamise üle. Kostja tõendit - majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus (t.l.-127-127) – kohus ei arvesta, sest tegemist on õigusliku hinnanguga vaidlusaluse küsimuse kohta. Hagi hind Hageja nõudeks on tunnustada hageja omandiõigust hoonele. Hageja on hagi hinnaks nimetanud 30 000 krooni. 6(7)

2-07-39490 Hagi esitamise ajal 25. septembril 2007 kehtinud TsMS redaktsiooni § 126 lg 2 kohaselt, õiguse üle peetavas vaidluses määratakse hagihind õiguse väärtusega. Hagihind on seega määratud vara väärtusega, mille omandiõiguse tunnustamist hageja taotleb, s.o 30 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Evi Kool Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.