Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et § 24 lõigetes 1-6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes EKL kohtunike Kogu põhikirja 4.15 ja 4.15.1; EKL Väimikukohtunike reglemendi p-le 12.10; MTÜS § 24 lg 1 ja lg 7, TsMS § 3 lg 1, hageja taotleb hagiavalduses: tühistada EKL Kohtunike Kogu Eestseisuse 14.02.2006 otsus, millega peatati K L tegevus välimikukohtunikuna alates otsuse vastuvõtmise hetkest kuni 13.02.2008 ja kohustada EKL-i taastama K L õigused tegutseda välimikukohtunikuna. Kostja vastulause hagiavaldusele Vastuseks Harju Maakohtu 30.märtsi 2006 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-06-6335, millega võeti menetlusse K L hagi MTÜ vastu ja millega kohustati kostjat kirjalikult kohtule vastama, teatab kostja järgmist: 1) (edaspidi ka EKL või k) on seisukohal, et kohtu poolt hagi menetlusse võtmisele vastuväiteid ei esita, kuid teeb ettepaneku jätta hagi läbi vaatamata ja asjas menetlus lõpetada; 2) Eesti Kennellit ei tunnista hagi; 3) (EKL Kohtunike Kogu Eestseisus) on nimetatud hagiavaldusega vaidlustatud otsuse haldusmenetluse käigus tühistanud oma 18.04.2006 otsusega 1 ja seetõttu on ära langenud hagi alus; 4) ei soovi esitada vastuhagi; 5) Oma vastuväiteid tõendame käesolevas vastuses esitatud asjaoludega. MTÜ on Rahvusvahelise Künoloogia Föderatsiooni (F.C.J.) liige, kellele laienevad nii liitumislepingu sätetest kui ka oma põhikirjaliste kohustuste tõttu kohustus juhinduda ja täita F.C.I. normatiivdokumente. Muu hulgas ka rahvusvahelise kategooriaga ja väljaspool Eesti Vabariiki tegutsevate, Eestis alalist elukohta omavate ja EKL nimekirja kantud koerakohtunike pädevuse üle järelevalve pidamise osas. F.C.I. rahvusvahelise näitusekohtunike reglemendi 6. peatükk on pühendatud koerakohtuniku käitumisele esitatavatele nõuetele. Selle peatükki sissejuhatavas osas on sätestatud, et kõik F.C.I. liikmesorganisatsioonide näitusekohtunikud kannavad väga olulist rolli rahvusvahelises künoloogias. F.C.I. näitusekohtuniku käitumine peab sõltumata sellest, kas ta täidab hetkel kohtuniku ülesandeid või osaleb ametialases tegevuses või eraelus, olema avatud, laitmatu ning eeskujulik (www.fci.be). EKL Volinike Kogu poolt on kinnitatud Eesti K Kohtunike Kogu (ka EKL KK) põhikiri, millega on sellele k allüksusele antud õigus ja kohustus suunata, juhtida ja kontrollida k nimekirjas esinevate koerakohtunike tegevust, teha EKL juhatusele nende pädevuste kinnitamiseks põhjendatud ettepanekuid jne (EKL KK põhikirja üldsätted). EKL KK Eestseisuse pädevusse kuulub Aukohtu otsuste kinnitamine (pkt 4.11.9.6). EKL Volinike Kogu poolt on kinnitatud EKL Välimikukohtunike Reglement, millest tulenevad iga välimikukohtuniku õigused ja kohustused ning nendele esitatavad üldised nõuded. Sanktsiooniotsuse langetamise õigus on EKL KK Eestseisusel (reglemendi pkt 8.1.5) iseseisvalt või aukohtu ettepanekul (reglemendi pkt 14.4). Faktilised asjaolud.

EKL Kohtunike Kogu Eestseisuse otsus 14. veebruarist 2006.

EKL Büroo kaudu esitas K L 27. veebruaril 2006 apellatsioonkaebuse EKL KK Eestseisusele tema suhtes langetatud sanktsiooni-otsuse peale, mille langetamisel oli väidetavalt arvestatud laimava teabega. EKL KK Eestseisus palus esitada ka täiendavaid tõendeid ning 18. aprillil 2006 käsitles Eestseisus erakorralisel koosolekul K L kaebust koos Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse ja selles toodud väidetega. EKL KK Eestseisus otsustas oma varasema, 14.02.2006 otsuse tühistada põhjusel, et selle langetamisel ei olnud järgitud nõutavaid protseduurireegleid. Samas otsustati materjalid edastada seisukohavõtuks EKL Kohtunike Kogu Aukohtule. Käesolevaks ajaks on Aukohus oma otsuse teinud ning esitanud EKL KK Eestseisusele kinnitamiseks ettepaneku K L kohtunikutegevuse tähtajaliseks peatamiseks. Kuna nimetatud ettepanekut ja selle kinnitamist ei ole veel Eestseisuse poolt käsitletud, siis antud hagiavalduse seisukohalt ei oma see asjaolu tähtsust.

51 lõike 2 pk 5 annab võimaluse hageja taotlusel talle hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Eeltoodut arvestades kostja taotleb: jätta K L hagiavaldus käiguta ning jätta kohtukulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja seisukohtadele

Kohtunike Kogu Eestseisuse 14.02.2006 otsuse tühistamist, millega peatati K L tegevus välimikukohtunikuna alates otsuse vastuvõtmise hetkest kuni 13.02.2008. Hageja muudab hagi nõuet seoses 14.02.2006 otsuse tühistamisega, taotledes selle õigusvastasuse tuvastamist. Õigusvastasuse tuvastamisel tekib Hagejal võimalus esitada kahjuhüvitusnõuded, mis tulenevad tema õiguste piiramisest tegutseda välimikukohtunikuna. Lisaks täiendab Hageja haginõuet EKL Kohtunike Kogu Aukohtu 26.04.2006 otsuse K L kohtunikutegevuse peatamise kohta kehtetuks tunnistamise nõudega. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes EKL Välimikukohtunike reglemendi p-le 12.10; MTÜS § 24 lg 1 ja lg 7, TsMS § 3 lg 1, TsMS § 206 lg 1, hageja taotleb

Kostja täiendavad seisukohad Eesti Kenneliidu (edaspidi „EKL") Kohtunike Kogu eestseisus tegi 14.02.2006.a. otsuse, millega peatati 24 kuuks K L (hageja) õigused tegutseda välimikukohtunikuna. 16.03.2006.a. esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles taotles EKL Kohtunike Kogu eestseisuse 14.02.2006.a. otsuse tühistamist ning hageja välimikukohtunikuna tegutsemise õiguse taastamist. 23.04.2006.a. esitas kostja hagiavaldusele vastuse, milles teatas, et ei tunnista hagi. Kostja juhtis tähelepanu, et vaidlustatud otsus on protseduurireeglite rikkumise tõttu kostja poolt vabatahtlikult tühistatud ning asja materjalid edastatud seisukohavõtuks EKL Kohtunike Kogu Aukohtule. Samas jäi kostja seisukoha juurde, et sanktsiooniotsus oli sisuliselt õige ja põhjendatud. 26.04.2006.a. tegi EKL Kohtunike Kogu Aukohus otsuse, millega karistas hagejat välimikukohtuniku tegutsemise õiguse peatamisega 20 kuuks. 17.05.2006.a. esitas hageja Harju Maakohtule seisukohad kostja vastusele ning haginõude täienduse, mille kohaselt palus hageja EKL Kohtunike Kogu Aukohtu 26.04.2006.a. otsuse kehtetuks tunnistamist ning EKL Kohtunike Kogu eestseisuse 14.02.2006.a. otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Hageja nõuete aluseks on asjaolu, et hageja hinnangul ei ole hageja

karistamise aluseks olevad asjaolud tegelikkuses aset leidnud ning kostja esitatud tõendid ei kinnita, et hageja oleks Portugalis toimunud näitusel olnud alkoholijoobes. Kostja peab vajalikuks lähtuvalt hageja 17.05.2006.a. esitatud seisukohtadest ja haginõude täiendusest teatada, et ei tunnista hageja poolt esitatud (täiendatud) nõudeid. Kostja leiab, et hageja nõuded EKL Kohtunike Kogu Aukohtu 26.04.2006.a. otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning EKL Kohtunike Kogu eestseisuse 14.02.2006.a. otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks on alusetud. Oma seisukohti põhjendab kostja alljärgnevate seisukohtade ja tõenditega.

rahvusvahelises künoloogias väga tähtsat ülesannet. FCI välimikukohtuniku käitumine peab sõltumata sellest, kas ta täidab oma kohtunikukohustusi või eraelus, alati olema usaldusväärne, laitmatu ja eeskujulik. EKL välimikukohtunike reglemendi punkt 12.3 sätestab: Välimikukohtunik ei tohi hilineda hindamisele ega lahkuda ürituselt enne, kui ta on täitnud kõik korraldajatega kokkulepitud ülesanded. Eeltoodud sätete alusel hageja karistamise põhjuseks oli 11.12.2005.a. Portugalis toimunud koertenäituse raames hageja ebaväärikas ja ebausaldusväärne käitumine, millega hageja seadis muuhulgas otseselt ohtu nii enda kui teiste välimikukohtunike õigeaegse näitusele (hindamisele) jõudmise. Täpsemalt seisnes hageja käitumine järgmises. Hageja oli FCI välimikukohtunikuna kutsutud Portugali 11.12.2005.a. toimuva Batalha Rahvusliku koertenäituse kohtunikuks. Näitusehommikul ei ilmunud hageja kokkulepitud ajal välimikukohtunikke näitusele transportivasse bussi (hageja hotelli ette). Näituse teised välimikukohtunikud olid seega sunnitud hagejat ootama, kuid hagejat ei saabunud. Kuna eelmise õhtu sündmuste põhjal võis eeldada, et hageja viibib siiski hotellis, mindi hageja hotelli hageja hilinemise põhjuseid uurima. Hotellipersonalil ei õnnestunud aga hagejaga ühendust saada, mistõttu paluti hotellilt hageja numbritoa ukse avamist. Ukse avamisel selgus, et hageja magab sügavalt. Hageja oli ebaadekvaatses, alkoholijoobe nähtudele viitavas seisundis ning vajas nii ülesäratamisel kui ka enda kordaseadmisel olulist abi. Ühiste jõupingutustega suudeti hageja küll enam-vähem sobilikku seisundisse viia ning hageja näitusele toimetada, kuid hageja käitumise tõttu sattus nii hageja kui ka teiste välimikukohtunike õigeaegne näitusele jõudmine tõsisesse ohtu. Seega kuigi hageja käitumise põhjuseks võis tõenäoliselt olla alkoholi liigne tarbimine, ei karistatud hagejat välimikukohtunikuna tegutsemise õiguse tähtajalise peatamisega mitte näituseringis alkoholi tarbimise keelu rikkumise eest, nagu meelevaldselt ja kitsendavalt tõlgendab hageja, vaid Batalha näitusel käimise raames välimikukohtuniku käitumise primaarsete käitumisnõuete rikkumise - ebaväärika ja ebausaldusväärse käitumise - ning sellega näituse (hindamise") õigeaegse alustamise ohtuseadmise eest. Seejuures rõhutab kostja, et FCI välimikukohtuniku amet on rahvusvahelises künoloogias kõrge reputatsiooniga, priviligeeritud ja vastutusrikas amet, mis eeldab välimikukohtunikult kõrgeid kõlbelisi omadusi, laitmatut käitumist ja suurt enesekontrolli. Nii nagu paljude teiste kõrgete ühiskondlike ametite korral ei piisa seega ka FCI välimikukotuniku ametist tulenevate nõuete täitmiseks üksnes näituseringis (hindamisel) tasemel käitumisest, vaid välimikukohtuniku usaldusväärsus ja tema otsuste moraalne aktsepteeritavus eeldab välimikukohtuniku laitmatut käitumist ka väljaspool näituseringi (sh suhetes teiste välimikukohtunikega jne). Välimikukohtuniku ebaväärikas ja ebausaldusväärne käitumine aga diskrediteerib nii välimikukohtuniku ametit kui ka vastavaid künoloogilisi ühinguid tervikuna. 2.2 Sanktsiooniotsuse aluseks olevad asjaolud on tõendatud Teiseks leiab kostja, et hageja suhtes rakendatud sanktsiooniotsuse aluseks olevad asjaolud hageja poolne ebaväärikas ja ebausaldusväärne käitumine, millega seati ohtu näituse (hindamise) õigeaegne alustamine - on tõendatud. Hageja käitumist kõnealusel näitusel kinnitavad esmalt FCI välimikukohtunikuna osalenud E N e-kiri, milles E. N toob lühidalt esile hageja halva, kohtunikule sobimatu käitumise ning

FCI näitusekomitee esinaise M T e-kiri, millises M. T avaldab täielikku nõustumist E. N poolt hageja käitumisele antud hinnanguga. Arvestades, et hageja on E. N ja M. T väited kahtluse alla seadnud (pidades neid paljasõnalisteks ja kaudseteks väideteks), peab kostja tuginedes TsMS §-le 229 ja § § 272 lgle 1 vajalikuks käesolevas tsiviilasjas Batalha rahvusliku koertenäituse programmi dokumentaalse tõendina vastuvõtmist. Nimetatud dokument kinnitab, et E. N ja M. T osalesid kohtunikena kõnealusel näitusel. Samuti peab kostja lähtuvalt asjaolust, et E. N ja M. T on isikuteks, kes vahetult nägid sanktsiooniotsuse aluseks olevat hageja käitumist, tuginedes TsMS § 229 ja § 251 lg-le 1 käesoleva tsiviilasja lahendamiseks vajalikuks ka E. N ja M. T tunnistajatena ülekuulamist. Kostja juhib tähelepanu, et kuna mõlemad tunnistajad elavad väljapool Eesti Vabariiki (E N elab xxx Kuningriigis ning M T elab xxx Vabariigis), võib menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt olla otstarbekam nendelt isikutelt tunnistuste kogumine TsMS §-s 253 sätestatud kirjalike ütluste andmise teel. Kostja peab vajalikuks märkida ka seda, et kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt lükkab L C 02.03.2006.a. kiri kõik hageja suhtes esitatud süüdistused ümber. Kostja leiab, et esiteks käsitleb nimetatud kiri hageja käitumise osas pretensioonide puudumist üksnes näituseringis hindamise ja käitumise aspektist, mitte aga Batalha näitusel käimise raames tervikuna. Seega ei sisalda kõnealune dokument andmeid sanktsiooniotsuse aluseks olevate asjaolude kohta ning ei oma käesolevas tsiviilasjas asjakohasust. Teiseks on nimetatud dokumendi puhul tegemist vahendatud ehk kaudse dokumendiga, milles L. C vahendab kolmandate isikute väidetavaid ütlusi, kusjuures ei ole teada, kas nimetatud isikutel on andmeid sanktsiooniotsuse aluseks olevate asjaolude kohta või mitte. 2.3 Sanktsiooniotsusega määratud karistus on põhjendatud Kostja peab käesolevas menetluses vajalikuks märkida ka seda, et sanktsiooniotsuse aluseks olev hageja ebaväärikas ja ebausaldusväärne käitumine ei ole hageja poolt välimikukohtuniku tegevust reguleerivate normide esmakordne rikkumine. Nagu kostja on oma 23.04.2006.a. vastuses esile toonud, on hageja välimikukohtuniku tegevust reguleerivaid norme ka eelnevalt rikkunud — katkestades 02.09.2000.a. Vasalemma rahvuslikul näitusel kohtunikuna osaledes tema poolt hinnatava näituseringi töö ja esitledes enda koera (31.10.2000.a. sanktsiooniotsus) ja olles 06.09.2003.a. Vasalemma rahvuslikul koertenäitusel kohtunikuks, osaledes näituse korraldajana ja kataloogi koostajana (29.09.2003.a. sanktsiooniotsus). Samuti käitus hageja 03.07.2005.a. Pärnu rahvusvahelisel näitusel ebasobivalt, olles alkoholijoobes, kuid nimetatud rikkumise eest otsustati hagejat lähtuvalt alkoholijoobe põhjusena esitatud asjaoludest mitte karistada ning anda hagejale võimalus ennast parandada. Arvestades, et hageja ei ole varasematest rikkumistest ega nende osas leebete karistuste määramisest (ning ühel juhul karistuse määramata jätmisest) kohaseid järeldusi teinud ning hageja käitumine on kahjustanud nii kohtunikkonda kui ka kostjat, on hageja karistamine 20 kuuks välimikukohtunikuna tegutsemise õiguse peatamisega põhjendatud. Sellega on hagejale sisuliselt antud võimalus oma käitumist parandada ning tulevikus välimikukohtunikuna edasi

tegutseda. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes TsMS § 162, § 229, § 251 lg 1, § 253 ja § 272 lg 1 kostja palub: jätta hageja nõuded EKL Kohtunike Kogu Aukohtu 26.04.2006.a. otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning EKL Kohtunike Kogu eestseisuse 14.02.2006.a. otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohttungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus kuulanud ära poolte seletused, tunnistajate ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud, tõendatud, ei kuulu rahuldamisele. Juriidilise isiku organi otsuse kehtivuse vaidlustamise üldine regulatsioon on sätestatud Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse (edaspidi TsÜS) §-is 38 ning mittetulundusühingu organi otsuse vaidlustamist reguleerivad erisätetena veel mittetulundusühingute seaduse (edaspidi

„MTÜS") § 24.

Mittetulundusühingute seadus (edaspidi MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning MTÜ liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Eelnimetatud sätetest lähtuvalt hageja on pöördunud kohtusse, et tunnistada kehtetuks MTÜ (edaspidi EKL) Kohtunike Kogu Aukohtu 26.04.2006 otsus, millega peatati K L tegevus välimikukohtunikuna 20 kuuks alates otsuse kinnitamisest EKL Kohtunikekogu Eestseisuse poolt ja tuvastada EKL Kohtunike Kogu Eestseisuse 14.02.2006 otsuse õigusvastasus. Hagejal so poolel on TsMS § 206 lg 1 kohaselt õigus muuta hagi alust või eset. 06.12.2007 istungil hageja muudab nõuet ning soovib menetleda EKL Kohtunike Kogu Aukohtu 26.04.2006.a. otsuse kehtetuks tunnistamist, mitte aga EKL Kohtunike Kogu eestseisuse 14.02.2006.a. otsuse õigusvastasuse tuvastamist. 06.12.2007 kohttungil kostjal ei ole hageja haginõude muutmise osas vastuväiteid, va see, et kostja taotleb loobutud nõude osas õigusabikulude väljamõistmist. 06.12.2007 istungil täpsustatud nõudest kohus lähtub asja arutamisel ja kohtulahendi tegemisel, millega asi otsustatakse sisuliselt. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on EKL Kohtunike Kogu Aukohtu 26.04.2006 vormistatud otsustus K L kohta, et K L on oma tegevusega rikkunud FCI välimikukohtunike reglemendi p 6.1 ja EKL välimikukohtunike reglemendi p 12.3. Nimetatud otsustuse aluseks on asjaolu, et Aukohtule laekus Kohtunike Kogu eestseisuse poolt materjalid K L käitumise kohta Portugalis toimunud näitusel. Aukohtu koosoleku 26.04.2006 protokollis on märgitud, et kuna kohtunikku on ka eelnevalt erinevate rikkumiste eest karistatud, siis vastavalt EKL-i välimikukohtuniku reglemendi punktile 14.1.2 karistada K L välimikukohtuniku tegevuse peatamisega 20 kuuks (tl 59). EKL Kohtunike Kogu Aukohtu 26.04.2006 vormistatud otsustus so K L määratud karistus pikkusega 20 kuud (28.04.2006-27.12.2007) on EKL kohtunike kogu eestseisuse poolt kinnitatud (tl 61). K L on seisukohal, et nimetatud otsustus

on kostja õigusvastane tegevus, kuna piirab hageja õigust vabale eneseteostusele ning on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 19 ja, et hagejal on õigus vastavalt TsMS § 3 kohaselt pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PS § 19 sätestab, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Selles osas, et isikul on vastavalt PS § 19 õigus vabale eneseteostusele ja, et hagejal on õigus vastavalt TsMS § 3 kohaselt pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, on kohus hagejaga samal seisukohal, kuid sellisele seisukohale jõudmiseks tuleb kohtul analüüsida EKL Kohtunike Kogu Aukohtu 26.04.2006 vormistatud otsustust. Poolte vahel on vaidlus selles osas, kas nimetatud otsustuses on hageja käitumisele õiguslik hinnang antud lähtuvalt tegelikest asjaoludest- et K L olevat viibinud 11.12.2005 Portugalis toimunud Batalha Rahvuslikul koerte näitusel alkoholijoobes, millega põhjustas probleeme näitusetoimkonnale ja kahjustas F.C.I (Rahvusvaheline Künoloogia Föderatsioon) kohtunikkonna mainet. Vaidlus poolte vahel selles osas, et K L on viibinud 11.12.2005 Portugalis toimunud Batalha Rahvusliku koerte näitusel välimikukohtunikuna, puudub. Hageja märgib hagiavalduses, et ta on EKL liige välimikukohtuniku õigustega. Seega hageja käitumisele välimikukohtunikuna hinnangu andmisel saab kohus lähtuda EKL välimikukohtunike reglemendist (edaspidi Reglement). Reglement § 12 sätestab välimikukohtuniku käitumise. Reglement § 12 12.3. sätestab, et välimikukohtunik ei tohi hilineda hindamisele ega lahkuda ürituselt enne, kui ta on täitnud kõik korraldajatega kokkulepitud ülesanded ja 12.10 ei tohi näituseringis tarbida alkohoolseid jooke (tl 28, 29). Selles osas, et K L on välimikukohtunik ka poolte vahel vaidlus puudub. Nimetatud reglemendi eelpool toodud sätted käsitlevad välimikukohtuniku käitumisele esitatavaid nõudeid kitsamas mõttes so kohtuniku käitumist kitsalt just kohtunikuna, et ei tohi hindamisele hilineda ega ka näituseringis alkohoolseid jooke tarbida. MTÜ on Rahvusvahelise Künoloogia Föderatsiooni (F.C.I.) liige, kellele laienevad nii liitumislepingu sätetest kui ka oma põhikirjaliste kohustuste tõttu kohustus juhinduda ja täita F.C.I. normatiivdokumente. Muu hulgas ka rahvusvahelise kategooriaga ja väljaspool Eesti Vabariiki tegutsevate, Eestis alalist elukohta omavate ja EKL nimekirja kantud koerakohtunike pädevuse üle järelevalve pidamise osas. F.C.I. rahvusvahelise näitusekohtunike reglemendi 6. peatükk on pühendatud koerakohtuniku käitumisele esitatavatele nõuetele. Selle peatükki sissejuhatavas osas on sätestatud, et kõik F.C.I. liikmesorganisatsioonide näitusekohtunikud kannavad väga olulist rolli rahvusvahelises künoloogias. F.C.I. näitusekohtuniku käitumine peab sõltumata sellest, kas ta täidab hetkel kohtuniku ülesandeid või osaleb ametialases tegevuses või eraelus, olema avatud, laitmatu ning eeskujulik (www.fci.be). Nimetatud reglemendi eelpool toodud sätted käsitlevad välimikukohtuniku käitumisele esitatavaid nõudeid laiemas mõttes so, et kohtunik peab ametialases tegevuses või eraelus, olema avatud, laitmatu ning eeskujulik. Selleks, et hinnata hageja käitumist nimetatud näitusel, on pooled taotlenud tunnistajatena M T (xxx), E N (xxx) ja C M SL da S(xxx). 21.11.2006 Harju Maakohtu määrus, millega kohus rahuldas poolte taotluse tunnistajatena eelpoolnimetatud isikud ning nimetatud määrusega kohus kohustas TsMS § 253 kohaselt tunnistajaid kirjalikult vastama esitatud küsimustele kohtu määratud tähtaja jooksul, kuna tunnistajate kohtusse ilmumine on tunnistajatele ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on kohtu arvates küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav. Hageja taotletud tunnistaja C M SL da S ütluste kohaselt tunnistaja ei märganud nimetatud näitusel hageja ebatavalist käitumist. Kuna nad olid ka hagejaga õhtusöögil koos, siis tunnistaja

ei märganud hageja käitumist, mis võiks viidata mistahes joobumusele. Tunnistaja ütlustest selgub, et nimetatud tunnistaja on hagejale väga lähedane isik, kuna tunnistaja viibis ka hageja toas hotellis, siis sellest kohus saab järeldada, et antud juhul on tegemist hagejale väga lähedal seisva isikuga ning tema tunnistuste objektiivsuses on alust kahelda, kuna kaks ülejäänud tunnistajat kinnitavad fakte, mis viitavad hageja teistsugusele käitumisele. Kostja taotletud tunnistaja E N on ütlused andnud selle kohta, et hageja jõudmise kohta näitusele ja näitusel käitumise kohta tal teave puudub, kuna oli ise väga hõivatud näitusel, kuid samas kinnitab, et eelmisel õhtul õhtusöögil oli tunnistaja arusaamist mööda hageja purjus ning hageja käitumises võis seda ka selgelt märgata. Oma ütlustes tunnistaja täiendavalt märgib, et kohtunikuna oled sa ametiisik kogu oma ülesande jooksul, mitte ainult võistlusareenil ning pead järgima FCI reegleid. Tunnistaja arusaamist mööda oli hageja purjus. Hageja purjusolek väljendus hageja käitumises ning tunnistaja kinnitab, et see oli selgelt märgatav. Nimetatud tunnistaja hageja konkreetse käitumise kohta näitusele jõudmisel ja näitusel olemisel kohtule teavet ei tea anda kuna tunnistaja oli enda tööülesannetega hõivatud, küll aga tunnistaja ütlused kinnitavad hageja poolt kohustuslike nõuete täitmata jätmist vastavalt FCI kehtestaud kohtuniku käitumisreeglitele. Kostja taotletud tunnistaja M T ütluste kohaselt hageja ei saabunud kohale, kui pidi mindama näituse kohta, tema saabumist oodati mõnda aega. Tunnistaja ise hagejaga ei püüdnud kontakti võtta, sellega tegelesid korraldajad. Tunnistaja K L ei näinud enne, kui ta ilmus oma hindamisringi peale seda, kui teised olid juba hindamist alustanud. Tunnistaja märgib, et kõik nad ootasid K L hotelli ees, nagu kokku lepitud. Näituse organiseerimiskomitee liikmed pidid viima meid läheduses asuvasse näitusepaika. Nimetatud tunnistaja ütlustega on kinnitamist leidnud, et hageja on täitmata jätnud Reglement § 12, mis sätestab välimikukohtuniku käitumise. Reglement § 12 12.3. sätestab, et välimikukohtunik ei tohi hilineda hindamisele ega lahkuda ürituselt enne , kui ta on täitnud kõik korraldajatega kokkulepitud ülesanded. Kohus nõustub eelpool toodud asjaolude osas tuginedes tunnistaja M T ütlustele, kostjaga, et hagejat oodati kuna oli kokkulepitud organiseerimiskomitee poolt koos minemine näitusele, hageja jäi hiljaks, seadis ohtu teiste õigeaegse kohalejõudmise kuna hagejat oodati, hagejat nähti alles siis, kui teised olid hindamist juba alustanud. EKL kohtunike kogu Aukohtu koosoleku protokollis 26.04.2006 on märgitud, et kohtunik K L oma tegevusega on rikkunud EKL välimikukohtunike reglemendi punkti 12.3. Selle osas kohus nõustub eelnimetatuga, kuna K L nimetatud rikkumisele on hinnangu andnud tunnistaja M T. MTÜ on Rahvusvahelise Künoloogia Föderatsiooni (F.C.I.) liige, kellele laienevad nii liitumislepingu sätetest kui ka oma põhikirjaliste kohustuste tõttu kohustus juhinduda ja täita F.C.I. normatiivdokumente. Muu hulgas ka rahvusvahelise kategooriaga ja väljaspool Eesti Vabariiki tegutsevate, Eestis alalist elukohta omavate ja EKL nimekirja kantud koerakohtunike pädevuse üle järelevalve pidamise osas. F.C.I. rahvusvahelise näitusekohtunike reglemendi 6. peatükk on pühendatud koerakohtuniku käitumisele esitatavatele nõuetele. Selle peatüki sissejuhatavas osas on sätestatud, et kõik F.C.I. liikmesorganisatsioonide näitusekohtunikud kannavad väga olulist rolli rahvusvahelises künoloogias. F.C.I. näitusekohtuniku käitumine peab sõltumata sellest, kas ta täidab hetkel kohtuniku ülesandeid või osaleb ametialases tegevuses või eraelus, olema avatud, laitmatu ning eeskujulik (www.fci.be). Kuna hageja K L on EKL liige ja EKL on Rahvusvahelise Künoloogia Föderatsiooni (F.C.I.) liige, siis laienevad hagejale FCI kehtestaud kohtuniku käitumisreeglid, et F.C.I. näitusekohtuniku käitumine peab sõltumata sellest, kas ta täidab hetkel kohtuniku ülesandeid või osaleb ametialases tegevuses või eraelus, olema avatud, laitmatu ning eeskujulik. Kohus on kostjaga samal seisukohal hageja K L suhtes, et näitusekohtunikuna K L käitumine peab olema laitmatu kogu aeg olenemata sellest kas kohtunik on ametialases tegevuses või

eraelus. Asjaolu, et näitusekohtunik K L käitumine ei olnud laitmatu ega eeskujulik on tunnistajad E N ja M T kinnitanud oma ütlustes, et K L oli purjus ning ühtlasi mõlemad eelnimetatud tunnistajad on oma ütlustes kinnitanud, et kohtunike käitumine peab vastama FCI kehtestatud kohtuniku käitumisreeglitele. Ühtlasi eeltoodud reeglistikuga on hõlmatud ka EKL Reglement § 12 12.10 mis keelab välimikukohtunikul alkohoolsete jookide tarbimise. Lähtudes eelnevast analüüsist asub kohus seisukohale, et K L on rikkunud ka F.C.I. rahvusvahelise näitusekohtunike reglemendi 6. peatükis sätestatud koerakohtuniku käitumisele esitatavaid nõudeid ning sellest järelduvalt on EKL kohtunike kogu Aukohus 26.04.2006 otsustuses lähtunud. Kuna kohtus tunnistajate ütlustega on kinnitamist leidnud , et hageja käitumine ei vastanud ei EKL välimikukohtunike reglemendi p. 12.3 ja F.C.I. rahvusvahelise näitusekohtunike reglemendi 6. peatükis sätestatud koerakohtuniku käitumisele esitatavatele nõuetele puudub kohtul alus hagi rahuldamiseks. Kohus peab järgnevalt võtma seisukoha, millele on viidanud hageja hagiavalduses, et K L karistamise aluseks olevad asjaolud ei vasta tegelikkusele, need ei ole tegelikkuses aset leidnud, et siis kuulub EKL Kohtunike Kogu Aukohtu 26.04.2006 otsus kehtetuks tunnistamisele. Lisaks sellele hageja on seisukohal, et ainsad tõendid, mis otsuse tegemisel aluseks olid, on pr E N’i poolt saadetud e-mail ja M T kirjalik nõusolek E N’i e-mailiga. Nimetatud tõendites avaldatud seisukohad ei tõenda hageja arvates aga kuidagi, isegi mitte kaudselt, et K L oli Portugalis toimunud näitusel alkoholijoobes. Siinkohal kohus hagejaga nõustuda ei saa, kuna eelpool nimetatud materjalides on selgelt kajastatud K L käitumine Portugalis koerte näitusel, et koerte hindamisel ülesannet täites tekitas K L oma alkoholi liigtarbimisega probleeme näitusetoimkonnale ja kahjustas F.C.I. Kohtunikkonna mainet (I kd tl 6-7). Kohus ei saa nõustuda ka hageja seisukohaga, et käsitletava otsuse aluseks nimetatud tõendid lükkab otseselt ümber 02.03.2006 Portugalis toimunud näituse korraldaja kiri. Nimetatud kirjas teatati, et läbiviidud juurdluse tulemusena ei leitud K L käitumises mitte midagi taunimisväärset (tl 8). Tulenevalt eeltoodust on hagejal tekkinud küsimus, et kas otsuse tegemise aluseks olnud materjal oli piisav. Kostja leiab, et näituse korraldaja L C kiri hageja käitumise osas käsitleb pretensioonide puudumist üksnes näituseringis hindamise ja käitumise aspektist, mitte aga Batalha näitusel käimise raames tervikuna. Selleks, et olukorda täpsemalt selgust tuua taotlesid pooled tunnistajate ütluste andmist, kuna TsMS 229 lg 2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus. TsMS § 243 lg 1 kohaselt tõendeid uurib kohus vahetult ja hindab otsuse tegemisel ja sama paragrahvi lg 3 kohaselt menetlusosalisel on õigus osaleda tõendite uurimisel kohttungil. 06.12.2007 toimunud kohttungil uuriti nimetatud tõendeid so tunnistajate ütlusi lisaks 26.04.2006 otsuse tegemisel aluseks olevatele tõenditele. Kogumis uuritud tõendid lükkavad ümber hageja kahtlused selles, et karistusotsustuse tegemisel ei olnud piisavalt tõendeid. Kõik nimetatud tunnistajate ütlused on TsMS § 238 kohaselt asjakohased, kuna nimetatud tunnistajad viibisid käsitletaval näitusel samaaegselt hagejaga ja on andnud ütlusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Uurides toimikumaterjale ja poolte seletusi, seega kõiki tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et kohus ei saa nõustuda ka hageja seisukohaga, et kostja tegevus on vastuolus põhiseaduse §-ga 19. Kohus leiab, et kostja on oma tegevuses juhindunud EKL põhikirjast, milles on märgitud, et oma eesmärkide saavutamiseks EKL juhindub Eesti Vabariigi seadustest, EKL põhikirjast, samuti ka F.C.I normatiivaktidest. Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et § 24 lõigetes 1-6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Kuna EKL on oma tegevuses juhindunud temale kohustuslikuks täitmiseks kehtestatud normatiivaktidest ja

vastavalt sellele võtnud hageja osas vastu otsustuse lähtuvalt hageja enda käitumisest Portugalis koerte näitusel, puudub kohtul alus hageja poolt taotletud 26.04.2006 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. TsMS § 439 lähtuvalt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuna hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt otsustuse vastu võtmisel protseduurireeglite rikkumist, siis lähtuvalt TsMS § 439 kohus selles osas seisukohta ei võta, kuna see oleks haginõude piiride ületamine. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 06.12.2007 kohttungil kostja on taotlenud hageja hagis esitatud EKL Kohtunike Kogu Eestseisuse 14.02.06 otsuse õigusvastasuse tuvastamise osas ka õigusabikulude väljamõistmist. Hageja on asja menetlemisel kuludena kandnud riigilõivu, tunnistaja C M SL da S ütluste tõlketasu, samuti kostja on kandnud 2 tunnistaja M T ja E N ütluste tõlketasu. 06.12.2007 kohttungil kostjal ei ole hageja haginõude muutmise osas vastuväiteid, va see, et kostja taotleb loobutud nõude osas õigusabikulude väljamõistmist. Eeltoodu alusel kohus antud asjas teeb menetluskulude jaotuse selliselt, et kõik menetluskulud tuleb kanda hagejal K Ll kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti. Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.