Katrin Lahi hagi MTÜ Eesti Kennelliit vastu aukohtu otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.jaanuari 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Katrin Lahi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
09. september 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Katrin Lahi (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xx, xxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx), esindaja adv Siiri Malmberg Kostja MTÜ Eesti Kennelliit (registrikood 80085275, asukoht Siili 21-100, 13422, Tallinn), esindajad adv Vesse Võhma ja adv Liina Naaber-Kivisoo
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. jaanuari 2008 otsus ja teha uus otsus.
2.Tunnistada kehtetuks Eesti Kennelliidu Kohtunike Kogu aukohtu 26.04.2006 otsus, millega karistati Katrin Lahit välimikukohtuniku tegevuse peatamisega 20 kuuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad kostja, MTÜ Eesti Kennelliit kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Katrin Lahi esitas 23.03.2006 hagi MTÜ Eesti Kennelliit vastu, paludes tühistada kostja Kohtunike Kogu Eestseisuse 14.02.2006 otsuse, millega peatati hageja tegevus välimikukohtunikuna alates otsuse vastuvõtmise hetkest kuni 13.02.2008, ja kohustada kostjat taastama hageja õigused tegutseda välimikukohtunikuna. Seoses 14.02.2006 otsuse tühistamisega muutis hageja 19.05.2006 nõuet, paludes tuvastada 14.02.2006 otsuse õigusvastasus. Hageja palus täiendavalt tunnistada kehtetuks kostja Kohtunike Kogu aukohtu 26.04.2006 otsuse, millega peatati hageja tegevus välimikukohtunikuna
20 kuuks alates otsuse kinnitamisest kostja Kohtunike Kogu Eestseisuse poolt. Hageja loobus 06.12.2007 kohtuistungil nõudest tuvastada 14.02.2006 otsuse õigusvastasus.
2.Hagi põhjenduste kohaselt on hageja kostja liige välimikukohtuniku õigustega. Kostja juhatuse esimees edastas 03.01.2006 kostja Kohtunike Kogu Eestseisusele teate, et hageja olevat viibinud 11.12.2005 Portugalis toimunud Batalha koertenäitusel alkoholijoobes, millega põhjustas probleeme näitusetoimkonnale ja kahjustas Rahvusvaheline Künoloogia Föderatsiooni (FCI) kohtunikkonna mainet. Vastuolus põhikirjas sätestatud korrale võeti Kohtunike Kogu Eestseisuse poolt 14.02.2006 vastu otsus peatada hageja tegevus välimikukohtunikuna kuni 13.02.2008. Hageja karistamise aluseks olevad asjaolud ei ole aset leidnud. Ka aukohtu kui pädeva organi poolt 26.04.2006 tehtud otsuse aluseks olevad asjaolud ei vasta tegelikkusele. Otsuse tegemisel aluseks võetud E. N.i ja M. T. kirjad ei tõenda kuidagi, et hageja oli Portugalis toimunud näitusel alkoholijoobes. Nimetatud tõendid lükkab ümber 02.03.2006 Portugalis toimunud näituse korraldaja kiri. Kuna hageja karistamise aluseks olevad asjaolud ei ole tegelikkuses aset leidnud, siis kuulub aukohtu 26.04.2006 otsus tühistamisele. Kohtunikuna tegutsemise õiguse peatamise otsus ei võimalda hagejal välimikukohtunikuna tegutseda. Seega piirab kostja õigusvastane tegevus hageja õigust vabale eneseteostusele ning on vastuolus põhiseaduse §-ga 19. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejat karistati FCI välimikukohtunike reglemendi p 6.1 ja kostja välimikukohtunike reglemendi p 12.3 rikkumise eest. Karistamise põhjuseks oli hageja ebaväärikas ja ebausaldusväärne käitumine 11.12.2005 Portugalis toimunud koertenäitusel. Nimelt ei ilmunud hageja näitusepäeva hommikul kokkulepitud ajal välimikukohtunikke näitusele transportivasse bussi. Selgus, et hageja magab sügavalt ning on ebaadekvaatses, alkoholijoobe nähtudele viitavas seisundis. Ühiste jõupingutustega suudeti hageja küll enam-vähem sobilikku seisundisse viia ning näitusele toimetada, kuid tema käitumise tõttu sattus välimikukohtunike õigeaegne näitusele jõudmine tõsisesse ohtu. Kuigi hageja käitumise põhjuseks võis tõenäoliselt olla alkoholi liigne tarbimine, ei karistatud teda mitte näituseringis alkoholi tarbimise keelu rikkumise eest, vaid välimikukohtuniku käitumise primaarsete käitumisnõuete rikkumise ning sellega näituse õigeaegse alustamise ohtuseadmise eest. Nii nagu paljude teiste kõrgete ühiskondlike ametite puhul ei piisa ka FCI välimikukohtuniku ametist tulenevate nõuete täitmiseks üksnes näituseringis tasemel käitumisest, vaid kohtuniku usaldusväärsus ja tema otsuste moraalne aktsepteeritavus eeldab laitmatut käitumist ka väljaspool näituseringi.
4.Sanktsiooniotsuse aluseks olev hageja ebaväärikas ja ebausaldusväärne käitumine ei ole hageja poolt välimikukohtuniku tegevust reguleerivate normide esmakordne rikkumine. Arvestades, et hageja ei ole varasematest rikkumistest ega nende osas leebete karistuste määramisest ning ühel juhul karistuse määramata jätmisest kohaseid järeldusi teinud ning hageja käitumine on kahjustanud nii kohtunikkonda kui ka kostjat, on hageja karistamine välimikukohtuniku tegevuse peatamisega 20 kuuks põhjendatud. Sellega on hagejale sisuliselt antud võimalus oma käitumist parandada ning tulevikus välimikukohtunikuna edasi tegutseda. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja Kohtunike Kogu aukohtu 26.04.2006 otsustuses on antud hageja käitumisele õiguslik hinnang lähtuvalt tegelikest asjaoludest. C.S. ütluste kohaselt ei märganud ta näitusel hageja ebatavalist käitumist. Kuna tunnistaja ütluste kohaselt viibis ta ka hageja toas hotellis,
siis kohus järeldas, et tegemist on hagejale väga lähedal seisva isikuga ning tema tunnistuste objektiivsuses on alust kahelda, kuna kaks ülejäänud tunnistajat kinnitavad fakte, mis viitavad hageja teistsugusele käitumisele. E. N.i ütluste kohaselt puudub tal teave hageja jõudmise kohta näitusele ja näitusel käitumise kohta, kuid eelmisel õhtul õhtusöögil oli tunnistaja hinnangul hageja purjus. M. T. ütluste kohaselt ei saabunud hageja kohale, kui pidi ühiselt mindama näitusele, tema saabumist oodati mõnda aega. Nimetatud tunnistaja ütlustega leidis kinnitamist, et hageja jättis täitmata kostja välimikukohtunike reglemendi § 12 p 12.3, mis sätestab, et välimikukohtunik ei tohi hilineda hindamisele ega lahkuda ürituselt enne, kui ta on täitnud kõik korraldajatega kokkulepitud ülesanded. Kohus nõustus M. T. ütlustele tuginedes kostjaga, et hagejat oodati, kuna organiseerimiskomitee poolt oli kokku lepitud ühine minek näitusele, hageja jäi hiljaks ning seadis ohtu teiste õigeaegse kohalejõudmise.
6.Kuna hageja on kostja liige ja kostja on FCI liige, siis laienevad hagejale FCI kehtestatud kohtuniku käitumisreeglid, mille kohaselt näitusekohtuniku käitumine peab sõltumata sellest, kas ta täidab hetkel kohtuniku ülesandeid või osaleb ametialases tegevuses või eraelus, olema avatud, laitmatu ning eeskujulik. Asjaolu, et hageja käitumine ei olnud laitmatu ega eeskujulik, kinnitasid tunnistajad E. N. ja M. T.. FCI reeglistikuga on hõlmatud ka kostja reglemendi § 12 p 12.10, mis keelab välimikukohtunikul alkohoolsete jookide tarbimise. Kohus asus seisukohale, et hageja rikkus FCI rahvusvahelise näitusekohtunike reglemendi 6. peatükis sätestatud koerakohtuniku käitumisele esitatavaid nõudeid ning sellest lähtus aukohus oma 26.04.2006 otsustuses. Kuna tunnistajate ütlustega leidis kinnitamist, et hageja käitumine ei vastanud kostja välimikukohtunike reglemendi p-le 12.3 ja FCI rahvusvahelise näitusekohtunike reglemendi 6. peatükis sätestatud nõuetele, puudus alus hagi rahuldamiseks. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et E. N.i poolt saadetud elektronkiri ja M. T. kirjalik nõusolek E. N.i kirjaga ei tõenda kuidagi, et hageja oli näitusel alkoholijoobes. Nimetatud materjalides on selgelt kajastatud, et koerte hindamise ülesannet täites tekitas hageja oma alkoholi liigtarbimisega probleeme näitusetoimkonnale ja kahjustas FCI kohtunikkonna mainet. Kohus ei nõustunud ka hageja seisukohaga, et nimetatud tõendid lükkab otseselt ümber 02.03.2006 Portugalis toimunud näituse korraldaja kiri. Kogumis uuritud tõendid lükkavad ümber hageja kahtlused selle kohta, et karistusotsustuse tegemisel ei olnud piisavalt tõendeid. Kõik nimetatud tunnistajate ütlused on asjakohased, kuna nad viibisid näitusel samaaegselt hagejaga. Kuna kostja on oma tegevuses juhindunud temale kohustuslikuks täitmiseks kehtestatud normatiivaktidest ja vastavalt sellele võtnud hageja osas vastu otsustuse lähtuvalt hageja enda käitumisest, puudus kohtul alus 26.04.2006 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus hinnanud tõendeid kogumis ning on põhjendamatult eelistanud kostja tunnistajate ütlusi hageja tunnistaja ütlustele. Kohus jättis põhjendamatult arvesse võtmata Batalha näituse korraldaja L. C.i kirja. Samuti tõlgendas kohus kostja tunnistajate ütlusi laiendavalt, mille tulemusel jõudis ebaõige otsustuseni. Ühestki tunnistaja ütlusest ei selgu tegelikult, kas hageja tegevuse tõttu seati ohtu näituse õigeaegne alustamine või mitte. Näitus algas õigeaegselt, mida kinnitab L. C.i kiri. Tunnistajate ütlusest küll selgub, et hageja tarvitas näituse eelõhtul õhtusöögil alkoholi, kuid ütlusest ei nähtu, et hageja oleks rikkunud ühiskonnas üldtunnustatud käitumisnorme. Meeldevaldne on kohtu seisukoht, et tunnistaja C. M. S. on hagejaga lähedastes suhetes, mistõttu ei ole tema tunnistus usaldusväärne.
Asjaolu, et hageja ja tunnistaja olid varem korra kohtunud ja viibisid koos näituse eelõhtul õhtusöögil, ei anna alust väita, et tunnistaja ütlused oleksid ebausaldusväärsed. Vastus apellatsioonkaebusele
8.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
9.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tühistamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
10.Eesti Kennelliidu (EKL) Kohtunike Kogu aukohus on tema põhikirjaga ette nähtud organ, mis on moodustatud vastavuses MTÜS §-s 31 sätestatuga ja mille otsuste kehtivuse hindamisel kohaldatakse MTÜS § 24 lg 7 järgi sama paragrahvi lg-t 1, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse.
11.Vaidlustatud 26.04.2006 aukohtu otsuses (I kd t lk 59) ei ole märgitud süüteo toimepanemise aega ega süüteo konkreetset kirjeldust, kuid viidatud on hagejapoolsele FCI välimikukohtunike reglemendi p 6.1 ja EKL välimikukohtunike reglemendi p 12.3 rikkumisele. Samuti on viidatud otsuse tegemisel aluseks olnud materjalile: E. N.i, M. T., L. C.i ja M. K.i kirjad ning Katrin Lahi märgukiri. Hagiavaldusest nähtub, et hageja luges enda karistamise aluseks väidetavat alkoholijoobes viibimist Portugalis toimunud näitusel, mida ta eitas. Kostja vastusest hagiavaldusele nähtub, et karistamise põhjuseks oli hageja ebaväärikas ja ebausaldusväärne käitumine 11.12.2005 Portugalis toimunud koertenäitusel, mis seisnes selles, et hageja ei ilmunud näitusepäeva hommikul kokkulepitud ajal välimikukohtunikke näitusele transportivasse bussi, sest magas sügavalt ning oli ebaadekvaatses, alkoholijoobe nähtudele viitavas seisundis, mille tõttu sattus ohtu kohtunike õigeaegne näitusele jõudmine.
12.Maakohtu otsuses viidatud EKL välimikukohtunike reglemendi p 12.10 rikkumine (kohtunik ei tohi näituseringis tarbida alkohoolseid jooke) ei olnud hageja karistamise kohta tehtud otsuse aluseks ning kostja ei ole selle punkti rikkumist hagejale ka kohtumenetluse käigus ette heitnud, mistõttu on maakohtu otsus eelnimetatud järelduse osas ebaõige ega vasta asjas esile toodud asjaoludele ja tõenditele.
13.Lisaks eeltoodule on maakohus otsuses leidnud, et hageja rikkus EKL välimikukohtunike reglemendi p 12.3, kuna hilines näitusepäeva hommikul kokkulepitud kohta hotelli ees, millega seadis ohtu teiste kohtunike õigeaegse kohalejõudmise. Samuti leidis maakohus, et hageja rikkus FCI välimikukohtunike reglemendi 6.peatükis sätestatud käitumisnorme sellega, et oli eelmisel õhtul õhtusöögi ajal purjus, mille kohus luges tõendatuks tunnistajate E. N.i ja
M. T.
poolt kohtumenetluse käigus antud ütlustega. Ringkonnakohus eeltoodud järeldustega ei nõustu.
14.Esmalt käsitleb ringkonnakohus aukohtu otsuses viidatud kirjalikke materjale. E. N.i kirjast EKL-le (I kd t lk 7) nähtub, et selles on üldsõnaliselt viidatud hageja
probleemidele seoses alkoholi tarvitamisega ning halvale käitumisele. Ühtegi konkreetset asjaolu hageja käitumise kohta ei ole selles märgitud. M. T. kirjas (I kd t lk 51) on märgitud üksnes seda, et kirja autor ühineb E. N.i ütlustega. L. C.i kirjast vastuseks EKL järelepärimisele (I kd t lk 12) nähtub, et ta vestles mitmete koertenäituse organiseerijatega, kuid hageja kohtunikutöö ja käitumise kohta näituse ajal ei ole midagi negatiivset öelda. M. K. avalduses EKL Kohtunike Kogu Eestseisusele (t lk 6) on märgitud, et tema poole pöördus M. T. ja teatas hageja lubamatust käitumisest Portugalis toimunud näitusel, kus ta koerte hindamise ülesannet täites tekitas alkoholi liigtarbimisega probleeme näitusetoimkonnale ning kahjustas FCI kohtunikkonna mainet. Ringkonnakohus leiab, et M. K. avalduses toodu ei ole kooskõlas kostja hagiavalduse vastuses märgituga, et hagejat ei karistatud näituseringis alkoholi tarbimise keelu rikkumise eest. Ka ei nähtu M. K. avaldusest, milliseid konkreetseid probleeme hageja näitusetoimkonnale tekitas ning milles seisnes kohtunikkonna maine kahjustamine. K. Lahi avaldas oma kirjas (t lk 48), et tema suhtes esitatud kaebuse näol on tegemist laimuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda ükski eelnimetatud dokument, millele on karistusotsuse tegemisel viidatud, teha järeldust selle kohta, milles konkreetselt hageja rikkumine seisnes.
15.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus aukohtu otsuses viidatud reglementide punkte, mida hageja aukohtu otsuse kohaselt väidetavalt rikkus. EKL välimikukohtunike reglemendi p 12.3 sätestab, et välimikukohtunik ei tohi hilineda hindamisele ega lahkuda ürituselt enne, kui ta täitnud kõik korraldajatega kokkulepitud ülesanded. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks nimetatud punkti rikkunud. Hilinemine näitusepäeva hommikul kokkulepitud ajaks hotelli ette ei ole tõlgendatav nimetatud punkti rikkumisena. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hindamisele hageja ei hilinenud. FCI välimikukohtunike reglemendi p 6.1 sätestab välimikukohtuniku käitumise üldised normid ning seal on märgitud, et kohtuniku käitumine peab sõltumata sellest, kas ta täidab oma kohtunikukohustusi või eraelus, alati olema usaldusväärne, laitmatu ja eeskujulik ning nimetatud punkti alapunktides on täpselt märgitud, milliseid käitumisnorme siinjuures silmas peetakse. Ringkonnakohtu hinnangul puudusid aukohtu otsuse tegemise ajal tõendid selle kohta, et hageja oleks nimetatud alapunktides märgitud käitumisnorme rikkunud. Kuigi kohtumenetluse käigus üle kuulatud tunnistajate E. N.i ja M. T. ütluste kohaselt tarbis hageja näitusepäeva eelõhtul õhtusöögi ajal veini ja oli nimetatud tunnistajate väitel purjus (ütluste tõlked I kd t lk 209 ja II kd t lk 18), ei ole millegagi tõendatud kostja väide, et nimelt see asjaolu põhjustas hageja hommikuse hilinemise kokkulepitud kohta, mille eest hagejat kostja väitel karistati. Tunnistajad eeltoodu, sh hageja äratamise asjaolude ja hommikuse seisundi kohta ütlusi anda ei osanud. Asjaolust, et kostja peab kohtumenetluses sellist seost tõenäoliseks ja hindab seonduvalt eeltooduga hageja tegevust usaldusväärsuse, laitmatu ja eeskujuliku käitumise nõude rikkumisena, ringkonnakohtu arvates hageja karistamise seaduslikuks lugemiseks ei piisa.
16.Ringkonnakohus leiab ka seda, et hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) ei ole kooskõlas käitumine, kus isikule määratakse tegutsemisvõimalusi piirav karistus üldsõnaliste väidete alusel ning konkreetseid asjaolusid, mis võiks olla karistamise aluseks, tuuakse esile alles pärast karistusotsuse kohtus vaidlustamist, sh tunnistajate ütluste kaudu. Pealegi ei ole vaidlusaluses aukohtu otsuses ega sellele lisatud materjalides tuginetud hageja alkoholitarvitamisele ja purjusolekule eelmisel õhtul. M. K. avalduses on viidatud alkoholi tarbimisele koerte hindamise ülesannet täites, mille kohta igasugused tõendid puuduvad ja millele kostja kohtumenetluses ei tuginenud.
17.Kuna vaidlustatud aukohtu otsus ei põhine tuvastatud asjaoludel, on hageja karistamine FCI välimikukohtunike reglemendi p 6.1 ja EKL välimikukohtunike reglemendi p 12.3 rikkumise eest ebaseaduslik ning nimetatud otsus tuleb tunnistada kehtetuks.
18.Et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi nii esimese astme kohtu kui ka apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so kostja.
M. Merimaa
T. Kollom
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.