Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2008, Tallinn
Tsiviilasi
T.T hagi L.T vastu mittevaralise kahju 450 000 krooni hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.07.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.T apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. detsember 2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised
Hageja T.T (IK xxxxxxxxxxx; elukoht: x), esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Kostja L.T (IK xxxxxxxxxxx; elukoht: x), esindaja vandeadvokaat Kai Amos
Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 10.07.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.24.04.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja nägemispuudega invaliid ja kasvatab üksinda alaealist tütart, mistõttu on ta sattunud äärmiselt keerulisesse olukorda. Juba aastaid on kestnud kostja poolne laimukampaania, tagakiusamine ja terroriseerimine. Viimastel aastatel on see eriti võimendunud, kostja laimab hagejat poolte ühiste tuttavate
ja sugulaste ees, jälitab hagejat fotoaparaadiga tänaval ja on tabanud teda inimesega, kes on hagejat ja ta tütart palju aidanud. Pikemat aega on kostja käes hageja isiklik kaustik, millest ta on teinud koopiaid ja levitanud neid. Hageja on pöördunud mitmeid kordi abi saamiseks Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole, kuid ei ole sealt abi saanud. Hageja ja kostja omavad ühist kinnistut, millelt laekuva üüritulu võtab kostja kõik endale. Samuti takistab kostja hagejat nende ühise vara kasutamisel. Kostja on täielikult ära rikkunud hageja silmanägemise. Pidevalt kannab kostja endaga kaasas hageja haiguslugu, mis on väga isiklik asi ja mille sisu kuuleb nii hageja tuttavatelt, kui ka võõrastelt. Kostja teab väga hästi, et hageja haigus vajab rahu, kuid kostja tekitab teadlikult pingeid. Hageja on pöördunud abi saamiseks nii psühholoogi kui ka psühhiaatri poole. Kostja käitumise tagajärjena on hagejal diagnoositud depressioon, mida tõendavad SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla konsultatsiooni otsus, samuti psühholoog Aili Maari poolt 20.03.2007 väljastatud täiendav tõend. Asjaolu, et hagejat on 1980-1982 karistatud vabadusekaotusega, ei ole tõend selle kohta, et hageja on kasutanud vägivalda kostja suhtes. Mitte ükski kostja poolt esitatud tõend ei tõenda, et just hageja põhjustas kostjale kehavigastusi. Hageja suhtes ei ole nimetatud episoodide suhtes algatatud kriminaalmenetlust. Kostjapoolsed väited paljudest abieluvälistest suhetest on antud kohtumenetluse seisukohast kohatud ja ebaolulised. Ka kostjal on olnud abieluväline suhe K. N 2002. Kostja väited hageja tegevusest kostja ja M. T suhtlemise takistamisest, elatisehagi esitamisest ja suhetest kostja tööandjaga on spekulatiivsed ega puutu antud kohtumenetlusse. Hageja esitas kohtule kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja loobub oma nõudest 400 000 kroonile ja vastutasuks kirjutaksid hageja ja kostja x asuva kinnistu M. T nimele. Järgi jääks mittevaralise kahju nõue 50 000 krooni. Arvestades aastatepikkust mõnitamist, laimu ja psüühilist terrorit, palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitamiseks 450 000 krooni. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et mittevaralist kahju on tekitatud, aga kahju suurus ei ole mõistlik, siis palus hageja mõista välja mõistliku hüvitise suuruse. Hageja toetub oma nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) §§-des 1043, 1045 lg 1 p 4 ja 1046 lg 1, 128 lg 5, 136 lg 1 ja põhiseaduse (PS) §§-des 19 ja 25 sätestatule. Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele täies ulatuses vastu. Hageja väited ei vasta tervikuna tegelikkusele, lisaks ei ole hageja oma väiteid tõendanud, need on paljasõnalised ja pahatahtlikud, suunatud kostjale täiendavate kannatuste tekitamisele. Hageja on vägivaldne, äkilise iseloomuga ning kasutanud kostja suhtes vägivalda pikka aega, kostja on mitu korda abi saamiseks pöördunud ka politsei poole. Hagejal on abielu ajal olnud palju abieluväliseid suhteid. Kostja ei ole hagejale tervisehäireid põhjustanud. Hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju olemasolu ja selle tekitamist kostja poolt.
8.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Kas kehavigastusega kaasnes moraalne kahju, tuvastab kohus iga juhtumi puhul eraldi. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla.
10.Hageja esitas kohtule arstliku ekspertiisi 07.04.2006 otsuse nr 270574 ja selle 23.05.2006 sisulise põhjenduse, millest nähtuvalt on hagejal raske nägemispuue ning pensionitunnistuse nr 230423, milles nähtuvalt on töövõimetus 100%, pension on
2(6)
määratud alates 02.03.2005. Hageja esitas MTÜ Eluliini 10.01.2007 ja 20.03.2007 tõendid, millega psühholoog Aili Maar tõendab, et hageja vajas ajavahemikul september 2005 – detsember 2006 psühholoogilist kriisinõustamist seoses keeruliste peresuhetega ning käis korduvalt sellel perioodil Tallinna Psühholoogilise Kriisiabi psühholoogi vastuvõtul, sooviga leida võimalust peresuhete taastamiseks. Hageja esitas ka SA PõhjaEesti Regionaalhaigla Konsultatsiooni 20.03.2007 otsuse, mille järgi hageja pöördus esmakordselt vastuvõtule 18.11.2005 ja hagejal on diagnoositud depressioon ning hiljem on kahel korral veel külastanud polikliinikut ja saanud nõustamist. Vajab järjepidevat ravi. Tervisehäired ei ole pistelise ravi ja nõustamistega taandunud.
11.MTÜ Eluliin tõenditest ei nähtu, et hageja vajas psühholoogilist kriisinõustamist ajavahemikul september 2005 – detsember 2006 seoses kostja tegevusega, tõendite kohaselt vajas hageja korduvalt kriisinõustamist seoses keeruliste peresuhetega, ei ole viidatud, et keerulised peresuhted olid kostjaga. Viitega konfidentsiaalsuse põhimõtte tagamisele MTÜ Eluliin ei avaldanud kohtule tegelikke 2005 septembrist-detsembrini hageja nõustamisel ilmnenud asjaolusid, mistõttu pole selge, mis põhjusel hagejal esines kriis. Kostja lahkus kodust 08.09.2005 poja juurde üürikorterisse, midagi kaasa võtmata. Seega MTÜ Eluliin tõendid ei tõenda kostja poolt hagejale tekitatud mittevaralist kahju.
12.AS Ida-Tallinna Keskhaigla hageja ambulatoorne kaardi ja 30.05.2005 konsiiliumi otsuse kohaselt on hagejal Leberi pärilik optikopaatia, mis on tekitatud pärilikust mutatsioonist mitochondriaalses DNA-s ja antud juhul on tegemist kliiniliselt kinnitunud päriliku patsienti invaliidistava haigusega, mis kaasajal ei ole ravitav. Hagejat on meditsiiniliselt uuritud mitmes välismaa kliinikus, kes kinnitavad hagejale pandud diagnoosi. Eeltoodud meditsiiniliste dokumentidega on tõendatud, et kostjal on alates 2003 oktoobrist avaldunud raske pärilik silmahaigus, mis väljendub nägemislangusega ja on põhjustanud hagejale nägemispuude. Seega on tõendatud, et puudub seos hageja silmahaigusel kostjaga, kostjal puudub süü hageja keskeas avaldunud geneetilises silmahaiguses.
13.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oma tegevusega oleks hagejale kahju tekitanud, samuti ei nähtu, et kostja oleks rikkunud hageja isiklikke õigusi.
14.Kostja esitas hageja väidete ümberlükkamiseks kohtule tõendeid, millest nähtuvalt on hageja äkilise ja vägivaldse iseloomuga ning, et hagejal on olnud korduvalt abieluväliseid suhteid. Kohtule esitati ENSV Kingissepa Rajooni Rahvakohtu 1979 kohtuotsus hageja esimese abielu lahutamise kohta. Hageja esimene abikaasa taotles peale üheaastast abielu ning poolte ühise lapse sündi abielu lahutamist, kuna T.T (endine K) tarvitas liigselt alkoholi ja ebakaines olekus suhtus oma naisesse jõhkralt, on peksnud teda ja pidevalt ähvardanud tapmisega. Kingisepa Rajooni Rahvakohtu 1980 otsusega karistati hagejat 1980-1982 vabadusekaotusega kehavigastuste tekitamise eest huligaansel ajendil. Hageja lõi kaaskodanikku rusikatega näkku ja jalaga vastu vasemat puusa, tekitades sellega kerge terviserikke. Eelnimetatud kohtuotsused näitavad ja tõendavad, et juba oma nooruses oli hageja iseloomult vägivaldne ja jõhker nii oma lähedaste kui ka kaaskodanike suhtes, mis võimendus veel alkoholi tarbimisega. Tuleb eeldada, et 20-ndaks eluaastaks on isiku iseloomu põhijooned juba välja kujunenud. Hindamisele ei kuulu, kas kantud karistus on kustunud või mitte, vaid kohtuotsuste kaudu saab uurida hageja väljakujunenud iseloomu omadusi. Nendest nähtub hageja soodumus käituda vägivaldselt.
15.Kostja esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 11.11.2002 õiendi, mille kohaselt osutati kostjale trauma tõttu abi, mille järel oli kostja töövõimetu. 01.05.2005 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õiendi kohaselt tuvastati hagejal vasaku väliskõrva põrutus. 15.01.2007
3(6)
MTÜ Tallinna Naiste Kriiskodu tõendist nähtuvalt viibis hageja 30.05.2005 - 16.06.2005 kriisikodus ning lisaks majutusele sai kostja mitmel korral psühholoogilt kriisinõustamist, kuna saabus kriisikodusse traumaatilise kriisi seisundis ja kehal ja näol olid sinised plekid. Eelnimetatud tõendid viitavad pere vägivallale, sest kõikidel kordadel on kostja just oma kodust saadud vigastusega pöördunud abi saamiseks kas traumapunkti või kriisikodusse. Ei ole tõendatud, et kostja ise end vigastas ja rahuliku pereelu eest kriisikodusse põgenes. Kostja esitatud tõenditest võib järeldada, et sisuliselt toimus poolte kodus pikaajaliselt hagejapoolne perevägivald. Kostja esitatud tõendid ja eelnevalt kohtuotsustes kirjeldatud hageja teod ja isikuomadused viivad järelduseni, et mitte kostja ei muutnud hageja elu väljakannatamatuks, vaid hoopis vastupidi, hageja tegi kostja elu võimatuks, mistõttu kostja oli sunnitud 08.09.2005 kodust lahkuma, kuhu järgmisel päeval asus elama hageja uus elukaaslane.
16.Hagis puuduvad asjaolud, millistest ilmneks au teotamine. Riigikohus selgitas 11.02.2004 otsuses 3-2-11-04, et au teotamise väite esitamisel tuleb esitada faktiväited või väärtushinnangud ning nende olemasolu hinnata. Au teotamise kui teo õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb välja selgitada, kas isiku mainet on kahjustatud ning seejärel anda hinnang sellele, missuguses olukorras väidetav au teotamine toimus. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millega ta tõendab, et kostja on tema au teotanud või mainet kahjustanud.
17.Hinnates kõiki esitatud tõendeid kogumis, ei ole tuvastatud kostja õigusvastast tegevust hageja suhtes ega kostja süüd hageja pärilikus silmahaiguses ning mingitki põhjusliku seose olemasolu. Apellatsioonkaebuste nõue ja põhjendus
18.T.T palub apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud.
19.Kohus rikkus nii menetlus- kui ka materiaalõigusnorme. Kohtuotsuses toodud järeldused ei vasta tegelikele asjaoludele. Tõendite kogumise reeglite rikkumine ja tõendite vale hindamine on viinud kohtu ebaõigete järeldusteni ning seeläbi ka materiaalõiguse väära kohaldamiseni.
20.Kohus rikkus õiglase kohtupidamise ja poolte võrdsuse põhimõtet. TsMS § 5 lg 3 kohaselt hagiasjas selgitab kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Käesoleval juhul on kohus ilma vastavasisulise poole taotluseta asunud tõendeid koguma, nõudes AS Ida Tallinna Keskhaiglalt välja hageja tervislikku seisundit käsitleva ambulatoorse kaardi ning lisanud toimikusse ka hageja varasema kustunud karistuse kohta tehtud kohtuotsuse, samuti varasema abielulahutamise otsuse. Kohus on viidatud tõendeid kaevatavas otsuses analüüsinud ning teinud neist ebaõigeid ja meelevaldseid järeldusi.
21.Kohtu järeldused hageja kriminaalkaristuse kohta 1980 ei oma antud tsiviilvaidluses tähtsust, samuti 1979 toimunud abielulahutuse motiivid. Kohtu seisukoht, et isiku iseloom on arvatavalt 20-eluaastaks välja kujunenud, võib olla õige, kuid T. T ja L. T abielu registreerimisel olid viidatud asjaolud ja hageja iseloom teada ka L. T.
22.Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel peab kohus, sõltumata poolte taotlustest, arvestama rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Öeldu ei tähenda seda, et kohus peaks omal algatusel koguma tõendeid hüvitise suurust mõjutada võivate asjaolude kohta. (RK otsus 3-2-1-81-05).
23.Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et hageja poolt esitatud MTÜ Eluliin tõendid ning ka SA PERH konsultatsiooni otsus, mille kohaselt T. T oli diagnoositud depressioon ning ta vajas psühholoogilist perenõustamist seoses kriisiga peresuhetes, ei
4(6)
ole tõsiseltvõetavad. Arvestades tõenditel toodud pöördumiste aega ning hageja enda selgitusi, on vaieldamatult tõendatud, et nimetatud ajal olid kriitilised suhted T abielus. Tekkinud depressioon on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Hageja olukorra tegi veelgi keerukamaks asjaolu, et tema kasvatada jäi poolte ühine tütar, kelle ees hageja tunneb suurt moraalset vastutust.
24.Hageja etteheide kostjale nägemise halvendamises seisnes asjaolus, et tulenevalt tervislikust seisundist vajas hageja rahulikku keskkonda ning stabiilset mikrokliimat. Kostja seda ei võimaldanud, vaid tekitas lisapingeid.
25.Kohus ei ole põhjendanud, miks ta kostja antud selgitusi loeb usaldusväärseks ning hageja selgitusi ebausaldusväärseks. Minetused tõendite lubatavuse ja hindamise juures viisid kohtu ebaõigetele järeldustele. Hagejal diagnoositud depressioon on tõsine tervisehäire, mis väljendub nii füüsilise kui ka vaimse tervise halvenemises, seeläbi kannatab ka elukvaliteet. Tõendeid õigesti hinnates on tõendatud ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kohus jättis sisuliselt kostja käitumise ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose õiguslikult hindamata. Põhjusliku seose kindlakstegemisel hagejal tekkinud kahju ja selle tekitanud teo vahel tuleb riigikohtu korduvalt väljendatud seisukoha kohaselt kasutada nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks siiski saabunud. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Käesoleval juhul on seos olemas ning mittevaraline kahju on tekkinud kostja süül.
26.TsMS 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Isegi eeldades, et hagi rahuldamata jätmine oleks olnud põhjendatud, on kohtukulude selline jagamine ebaõiglane. Hageja on töövõimetuspensionär, kelle ülalpidamisel on gümnaasiumis õppiv tütar. Talle on antud maksejõuetuse tõttu riigi õigusabi. Arvestades võimalike kohtukulude suurust, ainuüksi riigilõiv on 21 250 krooni, siis sellises suurusjärgus kulude kandmine on hagejale ilmselgelt ülejõu käiv. Vastustaja seisukoht
27.L.T ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda.
29.Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist, mis annaks alust otsus tühistada. Kohus ei kogunud tõendeid oma algatusel vaid kostja taotlusel. TsMS § 236 lg 2 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist.
30.Kohus ei ole teinud hageja tervislikku seisundit käsitlevast ambulatoorsest kaardist ja hageja osas tehtud varasematest kohtuotsustest ebaõigeid ja meelevaldseid järeldusi. Arstliku ekspertiisi otsus näitab küll hagejal raske nägemispuude olemasolu, kuid ambulatoorsest kaardist nähtub, et tegemist on geneetilise haigusega, mida tuntakse Leber
5(6)
tõve nime all. See haigus on inimesel sünnist saadik, kuid avaldub alles keskeas, mis toob kaasa nägemispuude. Seega jõudis kohus õigele järeldusele, et kostja ei ole põhjustanud hagejal nägemispuuet. Kriminaalkorras süüdimõistva kohtuotsuse ja abielulahutus otsuse alusel tegi kohus järeldusi üksnes hageja iseloomuomaduste kohta. Iseloomustav materjal on käesolevas menetluses asjakohane, kuna hageja süüdistab kostjat perekonna purunemises ning pingelise, hageja tervist kahjustava olukorra tekitamises, kostja oma vastuväidetes leiab aga, et kooselu muutus võimatuks hageja enda vägivaldse käitumise tõttu.
31.Teiste hagi alusena väljatoodud asjaolude osas, sealhulgas hageja sugulastele ja tuttavatele hageja kohta laimu levitamine, jäid hageja väited paljasõnalisteks. Hageja ei ole mingeid tõendeid kostja sellekohase tegevuse kohta esitanud. Vaidlused abikaasade vahel laste kasvatamise, samuti ühisvara kasutamise ja jagamise osas, lahendatakse selleks ettenähtud korras ning tegemist ei ole ühe abikaasa isiklike õiguste rikkumisega.
32.Kohus ei asunud seisukohale, et MTÜ Eluliin tõendid hageja pöördumiste kohta, samuti hagejale pandud depressiooni diagnoos, ei ole tõsiselt võetavad. Nimetatud tõendid ei tõenda aga hageja nõuet. Vaidlus ei ole selles, kas hageja põdes depressiooni, vaid selles, kas kostja põhjustas selle oma õigusvastase ja süülise käitumisega. Ka kostja väidab, et poolte suhted olid pingelised, kuid seda just hageja käitumise tõttu. Kostja oli sunnitud kodust lahkuma ja viibima Tallinna Naiste Kriisikodus. Samuti on kostja korduvalt viibinud psühholoogilisel kriisinõustamisel.
33.Kohus on õigesti jaotanud ka menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja ei ole põhjendanud, miks vastaspoole kulude väljamõistmine temalt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Esitades põhjendamatu hagi kostja vastu pidi hageja arvestama sellega, et tema kanda jäävad menetluskulud. Maksejõuetuse korral saab hageja taotleda riigipoolset menetlusabi andmist.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.