Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-9834
Tsiviilasi
TT hagi LT vastu mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks 450 000 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja TT(isikukood XXX; elukoht:
hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Eva Tibar
kostja LT(isikukood XXX; elukoht: XXX); kostja esindaja vandeadvokaat Kai Amos (AB XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
12.06.2007.a
Istungil osalenud isikud
hageja TT hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Eva Tibar kostja LT kostja esindaja vandeadvokaat Kai Amos
Jätta TT hagi LT vastu mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks 450 000 (nelisada viiskümmend tuhat) krooni nõudes rahuldamata.
Kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta TT kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud 24.04.2006.a.. esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja nägemispuudega invaliid ja kasvatab üksinda alaealist tütart, mistõttu on ta sattunud äärmiselt keerulisesse olukorda. Juba aastaid on kestnud kostja poolne laimukampaania, tagakiusamine ja terroriseerimine. Viimastel aastatel on see eriti võimendunud, kostja laimab hagejat poolte ühiste tuttavate ja sugulaste ees, jälitab hagejat fotoaparaadiga tänaval ja on tabanud teda inimesega, kes on hagejat ja ta tütart palju aidanud. Pikemat aega on kostja käes hageja isiklik kaustik, millest ta on teinud koopiaid ja levitanud neid. Kostja ise on kadunud kõik viimased suved ja nädalavahetused, otsib oma tegudele katet. Hageja on pöördunud mitmeid kordi abi saamiseks Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole, kuid ei ole sealt abi saanud. Hageja ja kostja omavad ühist kinnistut, millelt laekuva üüritulu võtab kostja kõik endale, vaatamata sellele, et hageja elab koos tütrega ainult hageja pensionist. Hageja nägi palju vaeva selle maja muretsemisel ja elamiskõlblikuks muutmisel, nüüd väidab kostja, et maja ostis temale tema isa. Samuti takistab kostja hagejat nende ühise vara kasutamisel. Pidevalt kostja tuleb välja valedega, et ta käib ema hooldamas, selle asemel nähakse teda kõrtsides pidutsemas ning temaga suhtlemisel peab hageja valima sõnu, muidu satub kostja hüsteeriasse ja temaga edasine suhtlemine on võimatu. Mis eeskuju annab ema tütrele, kes suure vabaduse armastuse nimel lõhub ära oma kodu. Mitte ammu kostja teavitas hagejat, et kiusab teda ja oma tütart ning ei tule ööseks koju. Hageja on tütrega kostjale kirjutanud palju südamlikke kirju, kuid mitte midagi ei aita. Hageja on valmis kõigeks, et kostja tuleks koju, et tütar saaks olla emaga koos. Mida alandlikum olla, seda hullemaks läheb. Kas ema kohustused lõpevad sellega, et sõrme otsaga raha anda. Kostja on täielikult ära rikkunud hageja silmanägemise. Pidevalt kannab kostja endaga kaasas hageja haiguslugu, mis on väga isiklik asi ja mille sisu kuuleb nii hageja tuttavatelt, kui ka võõrastelt. Kostja teab väga hästi, et hageja haigus vajab rahu, kuid kostja tekitab teadlikult pingeid. Hageja on pöördunud abi saamiseks nii psühholoogi kui ka psühhiaatri poole. XXX külas omab hageja kostjaga samuti ühisvara. Kostja keelas hagejal sinna ilmumast ja võttis talt ka võtmed ära. Kostja kasutab ka ühist poega hageja vastu ning on suurte valedega ajanud hageja ja poja riidu. Hageja peab seda laimuks ja vaenuõhutamiseks. Olukord on muutunud väljakannatamatuks. Arvestades aastatepikkust mõnitamist, laimu ja psüühilist terrorit, palub hageja kostjalt välja mõista moraalse kahju hüvitamiseks 450 000 krooni. 15.01.2007.a. kohtuistungil esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt on pooled abielus alates 30.05.1986.a. Viimastel aastatel, s.o. alates 2002.a. on kostja suhtumine hagejasse muutunud hageja jaoks väljakannatamatuks. Kostja on hagejat korduvalt teiste isikute ees mõnitanud ja halvustanud ning sellega hageja inimväärikust alandanud. Kostja on oma tegevusega üles näidanud jämedat hoolimatust oma abikaasa ja tütre suhtes. Samuti on kostja takistanud hagejat nende ühise vara kasutamisel. Kostja tegevuse tulemusena on halvenenud hageja tervis. Hageja on pöördunud abi saamiseks nii psühholoogi kui ka psühhiaatri poole. Eeltoodu tulemusena on hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Hageja toetub oma nõudes võlaõiguse (VÕS) §§-des 1043, 1045 lg. 1 p.4 ja 1046 lg. 1, 128 lg.5, 136 lg. 1 ja Põhiseaduse §§-des 19 ja 25 sätestatule ning palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju 450 000 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. 03.04.2007.a. esitas hageja vastuväited kostja esitatud seisukohtadele. Hageja jääb selle juurde, mida ta on hagiavalduses kirjeldanud, milliseid kostja tegusid ta endale kahjulikuks on pidanud.. Kostja käitumise tagajärjena on hagejal diagnoositud depressioon, mida tõendavad SA PõhjaEesti Regionaalhaigla konsultatsiooni otsus, samuti psühholoog AM poolt 20.03.2007.a. väljastatud täiendav tõend.
Asjaolu, et hagejat on 1980-1982 karistatud vabadusekaotusega, ei ole tõend selle kohta, et hageja on kasutanud vägivalda kostja suhtes. Mitte ükski kostja poolt esitatud tõend ei tõenda, et just hageja põhjustas kostjale kehavigastusi. Hageja suhtes ei ole nimetatud episoodide suhtes algatatud kriminaalmenetlust. Kostjapoolsed väited paljudest abieluvälistest suhetest on antud kohtumenetluse seisukohast kohatud ja ebaolulised. Ka kostjal on olnud abieluväline suhe. KN’iga 2002.a. Kostja väited hageja tegevusest kostja ja MT suhtlemise takistamisest, elatisehagi esitamisest ja suhetest kostja tööandjaga on spekulatiivsed ega puutu antud kohtumenetlusse. Hageja hindab endale tekitatud kahju 450 000 kroonile, arvestades kostja pahatahtliku käitumise pikaajalisust ja intensiivsust. VÕS § 127 lg. 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muuhulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suurus kohus. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et mittevaralist kahju on tekitatud, aga kahju suurus ei ole mõistlik, siis palub hageja mõista välja mõistliku hüvitise suuruse. Hageja esitab kohtule kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja loobub oma nõudest 400 000 kroonile ja vastutasuks kirjutaksid hageja ja kostja XXX asuva kinnistu MT nimele. Järgi jääks mittevaralise kahju nõue summas 50 000 krooni. Kostja vastuväited 19.02.2007.a. esitatud vastuväidetes kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja põhistab oma mittevaralise kahju tekkimist asjaoluga, et kostja muutis hageja elu väljakannatamatuks, halvustas ja alandas tema inimväärikust, ähvardas hagejat ja vara. Hageja esitab oma nõude kostja kui endise abikaasa vastu. Pooled sõlmisid abielu XXX Harju Maakohus lahutas poolte abielu XXX kohtuotsusega. Pooltel sündis abielust kaks last; XXX. poeg MT ja XXX tütar MT. Poeg lahkus perekonnast 2005.a. augustis, kuna ei suutnud taluda isa vägivallatsemist. Hagejal oli kooselu ajal korduvalt abieluväliseid suhteid, ta tegi kostja elu väljakannatamatuks, mille tulemusena oli kostja sunnitud kodust lahkuma XXX järgmisel päeval kolis hageja uus elukaaslane EK poolte ühisesse kodusse XXX, kus elab käeoleva ajani. Kostja leiab, et hageja väited ei vasta tervikuna tegelikkusele, lisaks ei ole hageja oma väiteid tõendanud, need on paljasõnalised ja pahatahtlikud, suunatud kostjale täiendavate kannatuste tekitamisele. Kostja esitab hagile järgmised vastuväited:
osutati kostjale traumade tõttu abi. Kostja oli seejärel töövõimetu, seda asjaolu tõendab olmevigastuse ravimiseks väljaantud töövõimetusleht nr. XXX
dusliku olukorra eest hoolitsemise kohustus kostjal, kes pidas rahaliselt hagejat ja lapsi ülal, poolte ühise kodu korrastamine ja sisseseade on muretsetud kostja sissetulekute arvel. Kostja kodust lahkudes jäi hageja ilma mugavast ülalpidamisest, millega ta oli harjunud. Sellel põhjusel pöördus hageja kohtu poole ja palus kostjalt välja mõista elatis isa juurde elama jäänud alaealise tütre ülalpidamiseks. Kostja ei vaielnud sellele vastu, ta jätkas tegelikkuses ka pärast kodust lahkumist tütre tarvis raha andmist, kuid hagejale oli vajalik siiski asjale n.ö ametlik käik anda Hageja takistab kostjal tütrega suhtlemist ja mustab kõigiti kostjat tütre silmis, samuti on hageja korduvalt pärast 2005.a. septembrikuud võtnud ühendust kostja tööandja esindajatega ja kahjustanud kosja mainet tööandja silmis. Hageja soovis kostja tagaselja nende ühisest kodust välja kirjutada. Nõmme Linnaosa Valitsuse Rahvastikuregistri osakond saatis 18.10.2005.a. kostjale sellekohase teatise. Kostja lükkas 21.11.2005.a. oma vastusega teatises toodud asjaolud ümber. Väljakirjutamise katse toimus MTÜ tõendis märgitud keeruliste peresuhete ajal.
Kas kehavigastusega kaasnes moraalne kahju, tuvastab kohus iga juhtumi puhul eraldi. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla. Hageja esitas kohtule arstliku ekspertiisi otsuse nr 270574, 07.04.2006.a. ja selle 23.05.2006.a. sisulise põhjenduse, millest nähtuvalt on hagejal raske nägemispuue ning pensionitunnistuse nr 230423, milles nähtuvalt on töövõimetus 100%., pension on määratud alates 02.03.2005.a. (tlk. 13-15). Hageja esitas MTÜ i tõendid 10.01.2007.a. ja 20.03.2007, milledega psühholoog AM tõendab, et hageja vajas ajavahemikul september 2005 – detsember 2006.a. psühholoogilist kriisinõustamist seoses keeruliste peresuhetega ning käis korduvalt sellel perioodil Tallinna Psühholoogilise Kriisiabi psühholoogi vastuvõtul, sooviga leida võimalust peresuhete taastamiseks. Lähtudes nõustamissuhte konfidentsiaalsuse põhimõttest ei saa avaldada pöördumise põhjuseid (tlk. 68, 99). Hageja esitas ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Konsultatsiooni 20 märtsist 2007.a., otsuse mille järgi hageja pöördus esmakordselt vastuvõtule 18.11.2005.a. ja hagejal on diagnoositud depressioon ning hiljem on 2 korral veel külastanud polikliinikut ja saanud nõustamist. Vajab järjepidevat ravi. Tervisehäired ei ole pistelise ravi ja nõustamistega taandunud. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostjale jääb arusaamatuks, millist kahju ta hagejale tekitas ning milles seisnesid või ilmnesid selle kahju tekitamisel kahjulikud tagajärjed hagejale. Hageja ei ole tõendanud temale tekkinud kahjulikke tagajärgi, samuti ei ole ta põhistanud tekitatud kahju suurust. Võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohus 26.05.2005.a. otsuses nr 3-2-1-34-05 asus seisukohale, et „Moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad.“ Moraalse kahju hüvitamine on võimalik üksnes juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastase tegevusega, kusjuures on vajalik põhjusliku seose olemasolu. AS Ida-Tallinna Keskhaigla hageja ambulatoorne kaardi ja 30.05.2005.a. konsiiliumi otsuse kohaselt on hagejal XXX, mis on tekitatud pärilikust mutatsioonist mitochondriaalses DNA-s ja antud juhul on tegemist kliiniliselt kinnitunud päriliku patsienti invaliidistava haigusega, mis kaasajal ei ole ravitav (tlk. 140-219). Hagejat on meditsiiniliselt uuritud mitmes välismaa kliinikus, kes kinnitavad hagejale pandud diagnoosi.. Eeltoodud meditsiiniliste dokumentidega on tõendatud, et kostjal on alates 2003.a. oktoobrist avaldunud raske pärilik silmahaigus, mis väljendub nägemislangusega ja on põhjustanud hagejale nägemispuude. Seega on tõendatud, et puudub seos hageja silmahaigusel kostjaga et kostjal puudub igasugune süü hageja keskeas avaldunud geneetilises silmahaiguses. Kohus nõustub kostja väitega, et kohtule esitatud MTÜ tõenditest ei nähtu, et hageja vajas psühholoogilist kriisinõustamist ajavahemikul september 2005 – detsember 2006.a. seoses kostja tegevusega, tõendite kohaselt vajas hageja korduvalt kriisinõustamist seoses keeruliste peresuhetega, ei ole viidatud, et keerulised peresuhted olid kostjaga. Viitega konfidentsiaalsuse põhimõtte tagamisele MTÜ ei avaldanud kohtule tegelikke 2005.a. septembrist-detsembrini hageja nõustamisel ilmnenud asjaolusid, mistõttu pole selge, mis põhjusel hagejal esines kriis. Kostja lahkus kodust 08.09.2005.a., midagi kaasa võtmata, poja juurde üürikorterisse. Seega leiab kohus, et MTÜ tõendid (antud sama perioodi kohta) ei tõenda kostja poolt hagejale tekitatud mittevaralist kahju. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise
eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Kohus, hinnanud hageja esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oma tegevusega oleks hagejale kahju tekitanud, kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest, samuti ei nähtu, et kostja oleks rikkunud hageja isiklikke õigusi. Kostja on hageja väidete ümberlükkamiseks esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt on hageja äkilise ja vägivaldse iseloomuga ning, et hagejal on olnud korduvalt abieluväliseid suhteid. Kohtule on esitatud ENSV Kingissepa Rajooni Rahvakohtu XXX kohtuotsus hageja esimese abielu lahutamise kohta.. Hageja esimene abikaasa taotles peale üheaastast abielu ning poolte ühise lapse sündi abielu lahutamist, kuna TT(endine K ) tarvitas liigselt alkoholi ja ebakaines olekus suhtus oma naisesse jõhkralt, on peksnud teda ja pidevalt ähvardanud tapmisega. Kohtus leidis kinnitust, et poolte kooselu oli muutunud võimatuks, kuigi naine püüdis kooselu jätkamist, kostja end ei parandanud (tlk. 130-131). Kingisepa Rajooni Rahvakohtu 1980.a. otsusega on hagejat on karistatud 1980-1982.a. vabadusekaotusega kehavigastuste tekitamise eest huligaansel ajendil. Hageja lõi kaaskodanikku rusikatega näkku ja jalaga vastu vasemat puusa, tekitades sellega kerge terviserikke (tlk. 132-137). Eelnimetatud kohtuotsused näitavad ja tõendavad, et juba oma nooruses oli hageja oma iseloomult vägivaldne ja jõhker nii oma lähedaste – oma noore perekonna kui ka kaaskodanike suhtes, mis võimendus veel alkoholi tarbimisega. Tuleb eeldada, et 20-ndaks eluaastaks on isiku iseloomu põhijooned juba välja kujunenud. Kohus ei hinda antud juhul, kas kantud karistus on kustunud või mitte, vaid kohus uurib nende kaudu hageja väljakujunenud isiku iseloomu omadusi. Nendest nähtub hageja soodumus käituda vägivaldselt. Seega hageja üldise iseloomu tõendamiseks on tähelepanuväärivad ka vanad kohtuotsused, mistõttu kohus ei saa jätta neid tähelepanuta. Kostja on kohtule esitanud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õiendi, mille kohaselt osutati kostjale trauma tõttu abi, mille järel oli kostja töövõimetu, mille tõendamiseks on kostja esitanud kohtule töövõimetuslehe nr XXX. XXX. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õiendi kohaselt tuvastati hagejal vasaku väliskõrva põrutus (tlk. 80-81). XXX MTÜ tõendist nähtuvalt viibis hageja kriisikodus ning lisaks majutusele sai kostja mitmel korral psühholoogilt kriisinõustamist, kuna saabus kriisikodusse traumaatilise kriisi seisundis ja kehal ja näol olid sinised plekid (tlk. 82). Eelnimetatud tõendid viitavad pere vägivallale, sest kõikidel kordadel on kostja just oma kodust saadud vigastusega pöördunud abi saama kas traumapunkti või kriisikodusse. Ei ole tõendatud, et kostja ise end vigastas ja rahuliku pereelu eest kriisikodusse põgenes.. Kostja esitatud tõenditest võib järeldada, et sisuliselt toimus poolte kodus pikaajaliselt hagejapoolne perevägivald. Tõepoolest, kostja ei pöördunud politseisse peale traumapunktis käimist, vaid püüdis edasi elada, sest peale politseisse pöördumist olnuks olukord kodus ilmselt veelgi hullemaks muutunud. Seega hageja vastuväited kostja esitatud tõendite kohta, et ükski kostja esitatud tõend ei tõenda, et just hageja põhjustas kostjale kehavigastusi ja hageja suhtes ei ole nimetatud episoodide suhtes algatatud kriminaalmenetlust, et hageja on kasutanud vägivalda kostja suhtes, on ainetud Hageja abieluväliste suhete tõendamiseks on kostja kohtule esitanud meilikirjade väljatrüki T seisuga 03.07.2003.a., milledes hageja tõendab oma kiindumust ja tänab kirglikult veedetud aja eest (tlk. 83-85) ja meilikirjade väljatrükid E alates 17.10.2003.a.(tlk. 87-89). Samuti on kostja esitanud kohtule fotod alasti daamist poolte ühises kodus XXX (tlk.86). Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja esitatud tõendid ja eelnevalt kohtuotsustes kirjeldatud hageja teod ja isikuomadused viivad järelduseni, et mitte kostja ei muutnud hageja elu väljakannatamatuks, vaid hoopis vastupidi, hageja tegi kostja elu võimatuks, mistõttu kostja oli sunnitud kodust lahkuma, kuhu järgmisel päeval asus elama hageja uus elukaaslane. Hageja esitab nõude ka au teotamise alusel, kuid hagis puuduvad asjaolud, millistest ilmneks au teotamine. Riigikohus selgitas 11.02.2004.a. otsuses nr 3-2-11-04, et au teotamise väite
esitamisel tuleb esitada faktiväited või väärtushinnangud ning nende olemasolu hinnata. Au teotamise kui teo õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb välja selgitada, kas isiku mainet on kahjustatud ning seejärel anda hinnang sellele, missuguses olukorras väidetav au teotamine toimus. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millega ta tõendab, et kostja on tema au teotanud või mainet kahjustanud. Seega ei ole kohtul ka tõendit, millele hinnangut anda. Moraalse kahju hüvitamine on võimalik üksnes juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastase tegevusega, kusjuures on vajalik põhjusliku seose olemasolu. Kohus, hinnates kõiki esitatud tõendeid kogumis, leiab, et ei ole tuvastatud mingit kostja õigusvastast tegevust hageja suhtes ega kostja süüd hageja pärilikus silmahaiguses ning mingitki põhjuslikku seose olemasolu.. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi on tervikuna põhjendamata, tõendamata ja alusetu ning seetõttu tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas hagi mittevaralise (moraalse) kahju nõudes summas 450 000 krooni. Hageja ei ole hagi esitamisel tasunud riigilõivu. Kohus ei ole hagejat vabastanud riigilõivu tasumisest. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 alusel tuleb tsiviilasjalt hinnaga kuni 460 000 krooni tasuda riigilõivu 21 250 krooni. Seega kohus leiab, et hagejalt tuleb välja mõista riigituludesse tasumata riigilõiv 21 250 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.