Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-07-47177 kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Saare Kütus kostjaga 31.07.2007.a. kliendikaardi kasutamise lepingu nr. 1714, mille järgi kohustus hageja Saare Kütuse tanklates sularahata arvlema kliendikaardi alusel ning kostja kohustus tähtaegselt tasuma sooritatud ostude eest. Augustis, septembris 2007.a. ostis kostja hageja tanklatest kaupa kokku summas 10 404.40 krooni, millest 7984.13 krooni kohustus kostja hagejale tasuma hiljemalt 11. septembriks 2007.a. Seda kostja aga ei teinud ning ostis septembrikuus kaupa 2420.27 krooni eest, mille eest kohustus tasuma 9.oktoobriks 2007.a. Kostja oma kohustustest kinni ei pidanud, mistõttu tal on käesolevaks ajaks tekkinud võlg 10 404.40 krooni suuruses summas. Hageja on korduvalt telefonitsi ja kirjadega palunud kostjal võlg tasuda, kuid vaatamata lubadustele kostja seda teinud ei ole. Võlaõigusseaduse § 213 on ostja kohustatud tasuma asja ostuhinna. Vastavalt pooltevahelise lepingu p.-le 4.5 kohustub ostja tasuma müüjale viivist 0,5 % tasumata makselt iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega on kostja kohustatud tasuma viivist seisuga 12.09.2007.a.-10.10.2007.a. s.o. 29 kalendripäeva eest 1157.70 krooni suuruses summas (7984.13 x 0,005 x 29). Alates 11.11.2007.a. kuni hagi esitamiseni (29 kalendripäeva) aga 1508.64 krooni. Seega hagi esitamise päevani kohustub kostja tasuma viivist 2666.34 krooni. Edasi lisandub viivist 52.02 krooni kalendripäevas. Viivise maksmise kohustus tuleneb VÕS §-st 113 lg. 1. Seega on kostja hagejale käesoleval ajal võlgu kokku 13 070.74 krooni. Juhindudes eeltoodust ja VÕS §-dest 213, 113 lg. 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks ostu-müügilepingu järgne põhivõlg 10 404.40 krooni suuruses summas ja viivis ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 19-22/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 19.11.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 19-20/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti 12.12.2007.a.. /t.l. 21, 22/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist.

2-07-47177 TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.