Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Mare Merimaa, Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-10235
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Jelena Osokina vastu 8021,72 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. aprilli 2007.a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, asukoht Jõe 3, Tallinn), esindaja Külliki Tammik Vastustaja Jelena Osokina (ik. xxxxxxxxxxx, elukoht x)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.aprilli 2007.a otsus osaliselt viivise ja menetluskulu väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus. 2.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: Välja mõista Jelena Osokinalt (ik xxxxxxxxxxx, x) 6021 (kuus tuhat kakskümmend üks) krooni ja 72 senti, millest põhivõlg on 3010.86 krooni ja viivis 3010.86 krooni OÜ Aktiva Finants (reg kood xxxxxxxx, asukoht Jõe tn 3, Tallinn) kasuks. 3.Apellatsioonkaebus rahuldada. 4.Välja mõista Jelena Osokinalt menetluskulud 580 (viissada kaheksakümmend) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 29.06.2005.a. esitas OÜ Aktiva Finants hagi Jelena Osokina vastu 8021,72 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 19.10.1999.a AS Tele 2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja tähtajatu Q GSM lepingu, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 22.04.1999.a oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele 2 Eesti ees summas 4010,86 krooni. Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 % alates 22.04.1999.a-17.06.2005.a, kokku summas 10 148,10 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4010,86 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 4010,86 krooni (telefonimaksed 2077,21 krooni, kõneteenused 933,65 krooni ja leppetrahv 1 000 krooni), viivise summas 4010,86 krooni, riigilõivu summas 700,00 krooni ja õigusabikulude katteks 401,09 krooni. Kostja seisukoht Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Esimese astme kohtu otsus 20.04.2007.a otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis Jelena Osokinalt OÜ Aktiva Finants kasuks 3 570,88 krooni, millest põhivõlgnevus oli 3 010,86 krooni ja viivis 560,02 krooni ning lisaks menetluskulud 330,00 krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Poolte vahel oli 17.12.1998.a sõlmitud tähtajaline Q GSM leping, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Asja materjalide hulgas on allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 14.03.1999.a teatest. 20.04.2005.a saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 08.04.1999.a. Kostjale on väidetavalt 07.04.1999.a. esitatud lõpparve. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle reaalselt kätte saanud. Perioodil 18.12.1998.a. kuni 07.04.1999.a väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke, ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud Tele 2 Eesti AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS-i Ritabell ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001.a, seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele 2 Eesti AS-ile. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega oli leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja jäeti rahuldamata. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 3010,86 krooni. Kohus leidis, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm
protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja viivised summas 560,02 krooni. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 20.04.2007.a. otsuse osaliselt viiviste osas ning teha uus otsus osas, millega rahuldada OÜ Aktiva Finants viiviste nõue Jelena Osokina vastu summas 3010,86 krooni. Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral palub apellant tagastada apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 250 krooni. Kohus on ebaõigesti mõistnud viiviseid vastustajalt TsK § 231 lg 1 alusel sätestatud seaduslikus korras 3 % aastas ja on jätnud tähelepanuta, et poolte vahel oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Seega on kohus kohaldanud materiaalõiguse normi vääralt. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise, selle lahutamatuks lisaks olevate mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste ja poolte vahel mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste kindlaksmääratud viivise protsendimäära osas. Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata poolte kokkuleppe viivise protsendimäära kohta ja ekslikult arvestanud viivised seadusejärgse viivise määraga. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulu väljamõistmise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud juhul oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune protsendimäär – 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni (lk 15 pöördel p 7.4.). Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus ei lugenud viivise kokkulepet tühiseks, mille tulemusena võiks tõusetuda seadusejärgse viivise väljamõistmise küsimus. Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja see kokkulepe on kehtiv, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks
leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu tuvastatud põhivõla - 3010.86 krooni suuruses. Kostja viivise vähendamise taotlust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 ja § 61 lg 1 p 1 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud - hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 280 krooni, so vastavalt hagiavalduse rahuldatud osale, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja põhjendatud õigusabi kulud 50 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kahes kohtuastmes kokku 580 krooni.
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.