Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-10235 (endine nr 2/228-14534/05)
Tsiviilasi
OÜ AFhagi JO vastu 8021.72 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ AF(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja: JO(isikukood XXX elukoht XXX)
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Välja mõista JO`lt OÜ AF kasuks menetluskulu 330.00 (kolmsada kolmkümmend) krooni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 29.06.2005.a. esitas OÜ AF hagi JO vastu 8021.72 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS-i Tele 2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 17.12.1998.a. sõlmitud tähtajalisest Q GSM Lepingust nr 10035126, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 22.04.1999.a. oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele 2 Eesti ees summas 4010.86 krooni. Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4. pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud
päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 %, alates 22.04.1999.a.-17.06.2005.a. (2247 päeva), kokku summas 10 148.10 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4010.86 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 4010.86 krooni, viivise summas 4010.86 krooni, riigilõivu summas 700.00 krooni ja õigusabikulude katteks 401.09 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 29.11.2006.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid ning nõude loovutamise lepingu nr NL200405AO ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja on hagimaterjalid koos kohtu ettepaneku ja hageja täiendavate dokumentidega isiklikult kätte saanud 12.12.2006.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 17.12.1998.a. sõlmitud tähtajaline Q GSM Leping nr 10035126, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 17.12.1998.a. Pakkumise nr 0048382 (T2 04612) alusel on kostja tasunud AS-ile Ritabell 1600.00 krooni, millest 200.00 krooni oli kuumaks Q30 ja 1400.00 krooni telefoni NOKIA 3110 maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 14.03.1999.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 08.04.1999.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 07.04.1999.a. esitatud lõpparve nr 428608, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 2077.21 krooni, kõneteenused summas 933.65 krooni ja leppetrahv summas 1000.00 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle reaalselt kätte saanud. Kohus jätab tähelepanuta hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete väljatrükid, mille hulgas on ka kostjale väidetavalt väljastatud lõpparve nr 428608, kuna kohtule esitatud perioodil 18.12.1998.a. kuni 07.04.1999.a väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke, ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud Tele 2 Eesti AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on 2(3)
AS-i Ritabell ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001.a., seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele 2 Eesti AS-ile. Lisaks TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja telefonimaksete eest kokku summas 3010.86 krooni. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 560.02 krooni ulatuses (3 % x 3010.86 krooni x 6,2 aastat). Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba 1998.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viivised on arvestatud põhivõlalt kuni hagi esitamiseni. Kohtu hinnangul ei ole hageja siinjuures oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3570.88 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega riigilõivu 280.00 krooni ja TsMS § 61 lg 1 alusel põhjendatud õigusabi kulud 50.00 krooni, seega kokku 330 krooni..
Taimi Kollom Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.