Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Pooled sõlmisid laenulepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 600 eurot. Lepingu sõlmimise tasu oli 12 eurot ja intress (laenutasu) 570,62 eurot. Kõik nimetatud summad kohustus kostja hagejale maksma maksegraafiku alusel 4 kuu jooksul, viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 22.03.2017. Kuna kostja lepingust tulenevaid nõudeid ei täitnud tähtaegselt, saatis hageja kostjale teatised 12.05.2015 ja 22.05.2015, mille tasu on kokku 37 eurot. Ka see on kostja poolt osaliselt tasumata, tasumata on 25,79 eurot. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 919,33 eurot, mis koosneb perioodil 01.06.2015-25.07.2016 maksegraafiku alusel tasumisele kuulunud laenusummast 296,72 eurot; intressist 435,13 eurot; leppetrahvist 146,37 eurot; meeldetuletuskirjade saatmise tasust 25,79 eurot; viivisest 24.08.2016 seisuga 15,32 eurot ning hageja taotleb kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 25.08.2016 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot. Kostja seisukohta hagiavalduse kohta ei avaldanud, istungile ei ilmunud. Menetlusdokumendid toimetas kohus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada arvestades hageja poolt eelistungil nõude suuruse korrigeerimist (vähendamist). Kostjale toimetas kohus menetlusdokumendid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja taotles istungil asja sisulist lahendamist. Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus asja sisuliselt lahendada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 sätestab laenulepingu mõiste. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on intressi maksmises lepingus kokku leppinud (lepingu p 9 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 ). VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Käesoleval juhul tuleneb kostja kohustus lepingust, mis tähendab, et kostja on kohustatud täitma hagejale lepingust tuleneva kohustuse. Leppetrahvi kokkuleppest tuleneb kostjale kõrvalkohustus vastavalt VÕS § 141 punktist 3. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele määratud rahasumma. Pooltevahelise lepingu üldtingimuste (lepingu lahutamatu osa) p 2.6 koostoimes Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 viimane osa (t lk 62) alusel on kostjal leppetrahvi maksmise kohustus. VÕS § 186 sätestab võlasuhte lõppemise alused. Käesoleval juhul ei esine ühtegi nimetatud alust. Seega pooltevaheline võlasuhe eksisteerib, kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 100) ning hagejal on õigus kasutada VÕS § 101 nimetatud õiguskaitsevahendeid, millest hageja on valinud p-des 1 ja 6 nimetatud kohustuse täitmise ja viivise nõudmise. Põhikohustus on kostjal täitmata 296,72 euro suuruses, st et kostja on saadud laenust jätnud tagastamata 296,72 eurot.

Intressi tasumise kohustus on kostjal 435,13 euro suuruses. Intressi kokkulepe sisaldub laenulepingu põhitingimustes (lepingu lk 1),a lepingus sisalduvas maksegraafikus (lepingu lk 2), lepingu üldtingimustes (p 9) ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes (p 3). Leppetrahvi tasumise kohustuses leppisid pooled kokku üldtingimuste p-s 2.6 ning see sisaldub ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes (p 3). Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 146,37 eurot. Viivise nõudmise õigus tuleneb üldtingimuste p-st 11. Viivise suurus 24.08.2016 seisuga oli 15,32 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lisaks taotleb hageja viivist alates 25.08.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Peale nimetatud summade on kostjal lepingust tulenevalt kohustus tasuda hagejale üldtingimuste p 9.7 alusel talle meeldetuletuskirja ja võlateatise ( lk 59, 60) eest kokku 25,79 eurot.

TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.