Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse avalikult teatavaks
11. jaanuar 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-35642
Tsiviilasi
NVOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi AS RC(registrikood XXX, asukoht XXX) vastu avalduse tühisuse ja lepingute kehtivuse tuvastamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
11. detsember 2007a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja Ivo Kallas Kostja lepinguline esindaja Tarmo Friedenthal
isikud
05.05.2006 sõlmiti laenuleping 06059538 summas 321 000 krooni tähtajaga 15 aastat, millele hiljem sõlmiti 5 lisa. 05.05.2006 sõlmiti laenuleping nr 06059537 summas 249 000 krooni tähtajaga 15 aastat, millele hiljem sõlmiti 6 lisa. 05.05.2006 sõlmiti laenuleping nr 06059536 summas 249 000 krooni tähtajaga 15 aastat, millele hiljem sõlmiti 5 lisa. 05.05.2006 sõlmiti laenuleping nr 06059535 summas 321 000 krooni tähtajaga 15 aastat, millele hiljem sõlmiti 6 lisa. 05.05.2006 sõlmiti laenuleping nr 06059534 summas 306 000 krooni tähtajaga 15 aastat, millele hiljem sõlmiti 4 lisa. Hageja tasus kostjale laenulepingust tulenevaid makseid põhiosas. Kõikide lepingute osas pidasid pooled läbirääkimisi maksete ajatamise osas. Lepingud 06059537 ja 06059539 said poolte kokkuleppel ka ajatatud. 09.08.2007 edastas kostja hagejale nõudekirja, milles nõudis lepingust tulenevate põhisummade tasumist ning arvestas hagejale viivist ja leppetrahvi. Kostja määras hagejale tasumise tähtajaks 24.08.2007. Hageja tuletas kostjale 15.08.2007 kirjas meelde läbirääkimiste tulemusi maksete ajatamise osas. Hageja oli valmis jätkama läbirääkimisi ja otsida võimalikke lahendusi. 31.08.2007 saabus kostja krediidijärelevalve spetsialist AJnimel avaldus laenulepingute ülesütlemiseks. Kuna allkirjastanud isiku esindusõigus oli hagejale teadmata, palus hageja kostjalt kinnitust avalduse esitanud isiku esindusõiguse olemasolu kohta või heakskiitu avalduses sisalduvale. Kostja hagejale ei vastanud. Hageja on seisukohal, et esindusõiguseta isiku tehing on tühine. Kostja ei ole seda tahteavaldust ka heaks kiitnud. Hageja palub kohtul tuvastada, et hagejale esitatud laenulepingute ülesütlemise avaldus on tühine ja laenulepingud kehtivad. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. AJon kostja krediidijärelevalve spetsialist, kellega oli hageja esindajatel juba mitmel korral kokkupuuteid. Seega oli hageja teadlik AJesindusõigusest. Kostja hilisem heakskiit ülesütlemisteatele ei ole õiguslikult relevantne kuna ülesütlemisteade ei ole tehtud esindusõiguseta isiku poolt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Esitatud laenulepingutest ja nende lisadest nähtub, et pooled on sõlminud: 03.03.2006 laenulepingu nr 06039472 (II kd, t lk 106-113, 119-175, 177-195); 05.05.2006 laenulepingu nr 06059539 (II kd, t lk 42-105); 05.05.2006 laenulepingu nr 06059538 (I kd, t lk 234 - II kd, t lk 41); 05.05.2006 laenulepingu nr 06059537 (I kd, t lk 176-233); 05.05.2006 laenulepingu nr 06059536 (I kd, t lk 126-175); 05.05.2006 laenulepingu nr 06059535 (I kd, t lk 68-125); 05.05.2006 laenulepingu nr 06059534 (I kd, t lk 26-67).
29.08.2007 avaldusega on kostja kõik nimetatud laenulepingud üles öelnud alates 29.08.2007. Avaldusele on alla kirjutanud AJ(II kd, t lk 117-118, 224-225). Nendes asjaoludes pooled ei vaidle ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Hageja leiab, et kostja esindajal AJpuudub kostja esindamiseks esindusõigus ja sellel pinnal on ülesütlemisavaldus tühine ja laenulepingud kehtivad. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 ja 436 lg 4 saab kohus tugineda vaid poolte poolt esile toodud asjaoludele. Seega peab kohus antud hagi lahendamiseks kontrollima, kas AJ oli esindusõigus või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 128 lg 1 „teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine.“ Esitatud tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et AJoli kostja esindamiseks esindusõigus olemas. AJ on 01.09.2005 volikirja andnud kostja esindamiseks kostja endine juhatuse liige Tarmo Sepp (kostjal oli sel ajal teine ärinimi, II kd, t lk 226). Vastavalt TsÜS § 117 lg 2 „esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) /.../“ Kohtu hinnangul puudus hagejal põhjus kahelda AJ esindusõiguses. Nimelt oli AJ ka varem kostja esindajana hageja poole pöördunud, mh 11.05.2007 meeldetuletuses võlgnevuse tasumiseks (II kd, t lk 217), 11.07.2007 ja 09.08.2007 nõudekirjades (II kd, t lk 218-223), mistõttu pidi AJ esindusõigus hagejale teada olema ning põhjust selles kahelda laenulepingute ülesütlemisavalduse tegemise ajal ei saanud olla. Vastavalt TsÜS § 118 lg 2 „kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.“ Kuivõrd esindusõigus oli olemas, puudus kostjal vajadus tehingut hiljem heaks kiita. Seetõttu leiab kohus, et laenulepingute ülesütlemisavaldus on kehtiv ning laenulepingud on üles öeldud. Kohus jätab hagi mõlemas nõudes rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Tuginedes TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.