Viru Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
03. jaanuar 2008.a, Narva kohtumaja 2-07-59659
Tsiviilasi
A K kaebus kohtutäitur K J tegevuse peale
Menetlustoiming
Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine ja täitemenetluse peatamise avalduse rahuldamata jätmine
Keelduda A K kaebust kohtutäitur K J tegevuse peale menetlusse võtmast. Jätta A K avaldus täitemenetluse nr 167/2003/1665 peatamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 27.12.2007.a esitas A K kohtule kaebuse kohtutäitur K J tegevuse peale. Kaebus oli venekeelne. 28.12.2007.a esitas Andrei Kabin kohtule kaebuse tõlke eesti keelde. Kaebuse kohaselt 08.11.2007.a arestis Narva kohtutäitur K J A K korteriomandi asukohaga xxx Kaebuse esitaja peab kohtutäituri tegevust ebaõiguslikuks järgmistel asjaoludel: 11.10.2007.a teatas kohtutäitur, et A. K suhtes on algatatud täitemenetlus võla summas 443 219,84 krooni sissenõudmiseks AS-i SEB Eesti Ühispank kasuks vastavalt laenulepingule. 22.10.2007.a A.K saatis kohtutäiturile vastuväite, milles teatas, et kohtu menetluses on AS-i SEB Eesti Ühispank hagi kostja xxx vastu võla summas 394 093,12 krooni nõudes vastavalt laenulepingule (tsiviilasi nr 2-03-191) seoses xxx likvideerimisega. Samuti teatas ta kohtule, et esitas kohtule avalduse palvega kolmanda isikuna iseseisva nõuetega menetlusprotsessist osavõtmise kohta, ning sel juhul, kui ta saab võimaluse tsiviilasjas nr 2-03-191 iseseisva nõudega kolmanda isikuna osaleda, kavatseb ta esitada hagiavalduse poolte vastu AS-i SEB Eesti Ühispank ja xxx vahel sõlmitud laenulepingu kehtetuks tunnistamise nõudes seoses KÜ Suur tn 7 likvideerimisega. Samuti oli kohtutäiturile teatatud, et A. K esitas Viru Maakohtule avalduse palvega peatada täitemenetlus tsiviilasjast 167/2003/1665 kuni tsiviilasja nr 2-03-191 läbivaatamiseni. Kohtutäitur, jättes arvestamata esitatud vastuväiteid, koostas 08.11.2007.a korteriomandi arestimise akti. A. K esitas kaebekirja kohtutäituri tegevusele ning palus tühistada korteri arestimise akti. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata, kuna arvab, et ei saa tühistada korteri arestimise akti ilma kohtumääruseta täitemenetluse peatamise kohta .
Kaebuse esitaja palub tühistada 08.11.2007.a korteri asukohaga xxx arestimise akt ning peatada täitemenetlus tsiviilasjas nr 167/2003/1665 kuni tsiviilasja nr 2-30-191 lahendamiseni. Kohtumääruse põhjendused A K esitas kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palub tühistada 08.11.2007.a korteri aadressil xxx arestimise akt ning peatada täiemenetlus nr 167/2003/1665 kuni tsiviilasja nr 2-03-191 lahendamiseni. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse peale kohtusse kaebuste esitamine ei ole lubatud. Kooskõlas TsMS § 475 lg 1 p 15 vaatab kohus hagita menetluses läbi kaebused kohtutäituri otsuste peale. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kaebuse kohaselt on A K esitanud kohtutäiturile kaebuse arestimise akti peale, mille kohtutäitur jättis rahuldamata (kohtutäituri otsus, mis oli tehtud kaebuse läbivaatamisel ei ole kohtule esitatud). Arestimise akti tühistamise aluseks on kaebuse kohaselt asjaolu, et A K esitas kohtule avalduse iseseisva nõudega kolmanda isikuna protsessi astumise kohta AS SEB Eesti Ühispank hagis KÜ Suur tn 7 vastu (tsiviilasi nr 2-03-191). Kui tema avaldus rahuldatakse, siis kavatseb ta esitada hagi hageja ja kostja vastu. Tsiviilasja nr 2-03-191 materjalidest nähtub, et A K ei ole nimetatud tsiviilasjas menetlusosaline. Samuti pole ta kohtule esitanud hagi AS SEB Eesti Ühispank ja KÜ Suur tn 7 vastu. Seega puudub alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 kohus ei võta hagiavaldust (sh kaebust) menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võiamlik eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetlus kohta sätestatud. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust (sh kaebust) menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 377 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt tuleb hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. TsMS § 378 lg 1 6 kohaselt hagi tagamise abinõuks on täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TsMS § 382 lg 1 kohaselt kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata.
Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebuse esitaja põhjendanud hagi tagamise vajalikkust. Samuti ei ole ta esitanud kohtule hagi ega ka toonud asjaolusid, mis takistavad tal hagi esitamast. Tsiviilasja nr 2-03-191 materjalidest nähtub, et 22.10.2007.a A. K esitas avalduse iseseisva nõudega kolmanda isikuna protsessi astumiseks, kuid Viru Maakohtu 02.01.2008.a. määrusega jäeti A. K avaldus tähelepanuta, kuna ta ei esitanud hagi poolte vastu. Kohus jätab täitemenetluse peatamise taotluse rahuldamata. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 371 lg 2 p 1, 372 lg 6, 384, 463466.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.