Revensen OÜ hagi Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse ja osaühingu Apollona vastu 15. juuli 2024. a Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse poolt täiteasjades nr 022/2020/3514 ja 022/2020/3515 koostatud tulemi jaotuskava osaliselt tühistamiseks ning kohtutäituri kohustamiseks tühistatud ulatuses uue jaotuskava koostamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. veebruari 2026. menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
osaühingu Apollona määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
a
määrus
Kostja I: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, lepinguline esindaja Sergei Volf Kostja II: osaühing Apollona (registrikood 10066715), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. veebruari 2026. a määrus osas, millega maakohus mõistis osaühingult Apollona Revensen OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise 2406,80 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta osaühingult Apollona Revensen OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 2406,80 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise osas välja mõistmata. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.1.Rahuldada Revensen OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2-24-11663
4.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Revensen OÜ kasuks kohtutäiturilt Elin Vilippuselt välja menetluskulude hüvitis 2444 eurot ja osaühingult Apollona 2406,80 eurot.
4.3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tallinna kohtutäituril Elin Vilippusel ja osaühingul Apollona tasuda Revensen OÜ-le resolutsiooni punktis 4.2 märgitud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Revensen OÜ (hageja) hagi Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (kostja I, kohtutäitur) ja osaühingu Apollona (kostja II) vastu täiteasjades nr 022/2020/3514 ja 022/2020/3515 Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse koostatud tulemi jaotuskava osaliselt tühistamiseks ning kohtutäituri kohustamiseks tühistatud ulatuses uue jaotuskava koostamiseks.
2.Maakohus rahuldas 10.12.2025 otsusega hagi ning jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Otsus jõustus edasikaebamata 10.01.2026.
3.Hageja 18.11.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskuludeks riigilõiv 1540 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3760,84 eurot (käibemaksuga). Hageja palus hüvitatavalt kulult välja mõista viivise ja hüvitada kulud koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
4.Kostja II esitas hageja menetluskuludele vastuväited. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja mõistis kostjatelt hageja kasuks võrdsetes osades välja 4888 eurot. Maakohus märkis, et kostjatel tuleb hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võrdsetes osades tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.1.Määruse kohaselt on hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) arvestades vaidluse asjaolusid, keerukust ja kestust põhjendatud. Hageja kinnitas, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
6.2.Riigilõiv 1540 eurot on põhjendatud kulu, mis tuleb kostjatelt välja mõista.
2-24-11663
6.3.Hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt.
6.3.1.25.07.2024 toimingud (taotlus kohtutäiturile täitetoimikutega tutvumiseks; alusdokumentide analüüs ja kohtupraktikaga tutvumine; täiendavate andmete ja selgituste kogumine kliendilt e-kirja teel) on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Tegemist on kohtueelsete kulutustega, ilma milleta ei oleks võimalik hagiavaldust koostada.
6.3.2.30.07.2024 toimingud (hagiavalduse koostamine, edastamine kooskõlastamiseks kliendile) ning 31.07.2024 toimingud (hagiavalduse lõplik redaktsioon, esitamine kohtule) on arvestades hagiavalduse pikkust ja asjaolu, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, põhjendatud 3 tunni ulatuses.
6.3.3.27.01.2025 toimingud (tutvumine kostjate seisukohtadega; vastuse koostamine kostja II seisukoha ja taotluste suhtes vastavalt kohtunõudele) on arvestades dokumentide sisu ja mahtu põhjendatud 2 tunni ulatuses.
6.3.4.31.03.2025 toimingud (tutvumine kostja II hagivastusega; nõupidamine kliendiga ning kompromissiettepaneku koostamine ja edastamine kostjale II) on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestas ajakulu põhjendatuse osas mh kostja II esitatud dokumendi sisuga.
6.3.5.14.04.2025 toimingud (seisukoha koostamine ja esitamine kostja II hagivastuse suhtes vastavalt kohtunõudele) on arvestades dokumendi sisu ja mahtu põhjendatud 4 tunni ulatuses.
6.3.6.18.09.2025 toimingud (istungiaja kooskõlastamine kohtuga) on põhjendatud 0,3 tunni ulatuses. Istungiaja kooskõlastamine on seotud kliendi esindamisega.
6.3.7.14.11.2025 toimingud (kostja II 16.10.2025 kohtule esitatud seisukoha ja tõendite analüüs; tutvumine toimikumaterjalidega seoses 17.11 kohtuistungiks valmistumisega) on põhjendatud 2,6 tunni ulatuses.
6.3.8.17.11.2025 toiming (kliendi esindajana osalemine istungil Harju Maakohtus) on põhjendatud 1,4 tunni ulatuses. Kuigi kohtuistung kestis 1 tund, kuulub kohtuistungi kulude alla mh ka kohtuistungile tulemise ajakulu ning kohtuistungiks ettevalmistuse aeg. Hageja esindaja kulu ei ole ülepaisutatud.
6.3.9.18.11.2025 toimingud (menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine kohtule) on arvestades dokumendi pikkust põhjendatud 0,7 tunni ulatuses.
6.3.10.Hageja esindaja kulud on põhjendatud kokku 2700 euro ulatuses (18 × 150), millele lisandub käibemaks 648 eurot, s.o kokku 3348 eurot.
6.4.Kostjatelt tuleb võrdsetes osades hageja kasuks välja mõista menetluskulud 4888 eurot, s.o riigilõiv 1540 eurot ja õigusabikulud 3348 eurot. Samuti tuleb kostjatel võrdsetes osades alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Kostja II palub maakohtu määruse tühistada osas, millega temalt mõisteti välja menetluskulud 1800,30 eurot ületavas osas.
6.1.Kaebuse kohaselt rahuldas maakohus hageja menetluskulude nõude määruses toodud ulatuses põhjendamatult. Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 9,8 tunni ulatuses.
2-24-11663
6.2.Kostja II kordas kohtule varem esitatud vastuväiteid. Täiendavalt märkis kostja II järgmist. 27.01.2025 toimingute osas viitas kohus küll dokumentide sisule ja mahule, kuid pidas siiski põhjendatuks hageja esitatud arvestust. Vastuse koostamine ei olnud keeruline, põhjendatud kulu on seega 1,5 tundi. 31.03.2025 toimingute osas ei ole hageja välja toonud, kui palju aega kulus nõupidamisele. Kuna esindaja on kliendiga nõu pidanud algusest peale, ei ole nõupidamise ajakulu põhjendatud. Kompromissettepaneku koostamine ei olnud keeruline. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 1 tund. 14.04.2025 toimingute osas nõustus kohus hageja esindaja ajakuluga seda eraldi põhjendamata. Kuna asi ei olnud keeruline, ei saanud professionaalsel esindajal kuluda rohkem kui 2 tundi. 18.09.2025 istungiaja kooskõlastamine ei vaja eriteadmisi, mistõttu ei ole see ajakulu põhjendatud. 14.11.2025 toimingutele ei saanud kuluda rohkem kui 1 tund. 17.11.2025 toiming on põhjendatud 1 tunni ulatuses (istungi aja järgi). Kohtu selgitus, et arvestada tuleks ka istungile mineku aega, ei ole põhjendatud. Istungiks ettevalmistumise ajakulu ei ole menetluskulude nimekirjas mainitud. 18.11.2025 toimingute osas ei arvestanud kohus, et dokumentide edastamine ei ole õigusteenuse osutamine. Seega on ajakulu põhjendatud 0,3 tunni ulatuses.
7.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
8.Kohtutäitur toetab määruskaebust.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
10.Kostja II esitas 08.04.2026 ringkonnakohtule määruskaebuse täienduse, paludes maakohtu määruse tühistada osas, millega temalt mõisteti välja menetluskulud 4888 eurot. Tühistatud osas palub kostja II teha uue määruse, millega mõista temalt välja hageja menetluskulusid mitte rohkem kui 11,25 eurot, s.o 0,23% jaotuskava muutmise ulatusest. Alternatiivselt mõista kostjalt II välja hageja menetluskulusid mitte rohkem kui 48 eurot ehk 1% (käibemaksuga seotud küsimuse arutamise aja maht kogu menetluse ajast). Alternatiivselt mõista kostjalt II välja hageja menetluskulud mitte rohkem kui 1800,30 eurot.
10.1.Täienduse kohaselt ei arvestanud kohus toimingute hindamisel kohtumenetluse tulemusega. Maakohus vähendas 10.12.2025 otsusega täitemenetluses sissenõudmisel olevat summat kõigest 362 euro võrra. Sellest tulenevalt muutis kohtutäitur jaotuskava kõigest 0,23% ulatuses. 17.10.2023 arvet ja sellega seonduvat käibemaksu arutati vaid maakohtu istungil, kulutades sellele ligikaudu 10 minutit, s.o vähem kui 1% kogu menetluse ajast.
10.2.Maakohus rikkus TsMS § 162 lg-t 1 ja § 163 lg-t 1, kui mõistis kostjatelt välja hageja menetluskulud ligi 90% ulatuses. Kohus sai mõista kostjalt II menetluskulud välja vahemikus 0,23% kuni 1%.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2406,80 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostjalt II hageja kasuks 2406,80 eurot ületava menetluskulude hüvitise ja sellelt arvestatava viivise välja mõistmata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja II esitas
2-24-11663 06.03.2026 määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust osas, millega kohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1800,30 eurot ületavas osas. Kostja II esitas 08.04.2026 määruskaebuse täienduse, milles muutis määruskaebuse ulatust. Hageja ega kohtutäitur ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. Kuna kostja I ega hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, millega maakohus mõistis kostjalt I hageja menetluskulude hüvitamiseks välja poole 4888 eurost, s.o 2444 eurot ja kostjalt II 1800,30 eurot (TsMS § 466 lg 3).
13.Ringkonnakohus leiab, et kostja II 08.04.2026 määruskaebuse täiendus on esitatud hilinenult. TsMS § 662 lg 1 p 3 järgi tuleb määruskaebuses märkida määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb. TsMS § 661 lg 1 järgi sai kostja II maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määrust vaidlustada 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemi järgi sai kostja II vaidlustatud määruse kätte 19.02.2026. TsMS § 659 ja § 634 järgi võis kostja II kuni kaebetähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtumääruse nendele osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Arvestades vaidlustatud määruse kättetoimetamise aega, oli 08.04.2026 määruskaebuse täienduse esitamise ajaks määruskaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Seega on 08.04.2026 määruskaebuse täiendus esitatud hilinemisega ning kohus selles toodud ulatuses maakohtu määruse põhjendatust ei kontrolli.
14.Seoses kostja II 08.04.2026 määruskaebuse täiendusega märgib kohus siiski, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa enam vaidlustada menetluskulude jaotust. Kaebuse täienduses viidatud sätteid, s.o TsMS § 162 lg-t 1 ja § 163 lg-t 1 saab kohus kohaldada üksnes menetluskulude jaotuse üle otsustamisel. Praegusel juhul jaotas maakohus menetluskulud TsMS § 173 lg 1 järgi 10.12.2025 otsuses, otsustades jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi võrdsetes osades kostjate kanda. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi sai menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohtute infosüsteemist nähtub, et maakohtu 10.12.2025 otsus jõustus edasikaebamata 10.01.2026. Eeltoodut arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust 06.03.2026 määruskaebusega vaidlustatud ulatuses üksnes kostjat II puudutavas osas.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
16.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus ületas diskretsioonipiire hageja lepingulise esindaja 17.11.2025 toimingu ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel. Hageja 18.11.2025 menetluskulude nimekirja järgi kulus esindajal 1,4 tundi Harju Maakohtu istungil osalemiseks. 19.11.2025 kohtuistungi protokolli järgi kestis istung ligikaudu 1 tund. Maakohus arvestas põhjendamatult ajakulu hulka ka istungile tulemise ajakulu ja istungiks ettevalmistumise aja. Selliseid toiminguid ei ole kulunimekirjas 17.11.2025 kuupäeval kajastatud. Kulunimekirja järgi valmistus esindaja istungiks
2-24-11663 14.11.2025. Eeltoodut arvestades on hageja esindaja 17.11.2025 toimingu ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses.
17.Ülejäänud osas on maakohtu määrus hageja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui ka esindaja tunnitasu osas), arvestades käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, õiglane ja põhjendatud. Seejuures arvestas maakohus osaliselt kostja II vastuväidetega ja vähendas taotletavate menetluskulude suurust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti, vaid üksnes kontrollida esitatud kaebuses toodud väidete alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Ainuüksi kostja II subjektiivne hinnang, et õigusabitoimingutele kulunud aeg on ülemäärane, ei ole aluseks maakohtu diskretsiooni ümberhindamiseks. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus ülejäänud osas TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
17.1.Kostja II väide, et kohus pidas hageja esindaja 27.01.2025 toimingute ajakulu terves ulatuses põhjendatuks, on väär. Hageja kulunimekirja järgi kulus esindajal 27.01.2025 toimingutele (tutvumine kostjate seisukohtadega, vastuse koostamine kostja II seisukoha ja taotluste suhtes vastavalt kohtu nõudele) 2,5 tundi. Maakohus viitas dokumentide sisule ja mahule ning pidas põhjendatuks ajakulu 2 tundi. Arvestades, et vastuse koostamiseks pidi hageja mh tutvuma kostja II kuueleheküljelise menetlusdokumendiga, ei ole maakohus toimingute ajakulu hindamisel diskretsioonipiire ületanud.
17.2.Asjaolu, et kulunimekirjas ei ole 31.03.2025 toimingute osas välja toodud kliendiga nõupidamise täpset ajakulu, ei anna alust jätta selline kulu välja mõistmata. Kohus saab kliendiga suhtlemise ja nõupidamise ajakulu arvestada mõistlikus ulatuses. Ka võib kohus mõistlikus ulatuses toiminguid grupeerida. Maakohtu määratud ajakulu 1,5 tundi ei ole ülemäärane. Seejuures arvestas kohus kostja II vastuväidet ning vähendas osaliselt ajakulu.
17.3.Kostja II väide, et kohus nõustus hageja esindaja 14.04.2025 toimingute ajakuluga seda eraldi põhjendamata, on väär. Maakohus viitas ajakulu hindamisel nii dokumendi sisule kui mahule ega ületanud toimingute ajakulu hindamisel diskretsioonipiire.
17.4.Kostja II leiab, et kuna kohtuga istungiaja kooskõlastamine ei vaja eriteadmisi, on 18.09.2025 toimingu ajakulu põhjendamatu. Maakohus leidis õigesti, et istungiaja kooskõlastamine on seotud kliendi esindamisega. Kuna lepinguline esindaja esindas hagejat kohtuistungil, on mõistetav, et esindaja pidi kohtuga ka istungiks sobiva aja kooskõlastama.
17.5.Hageja esindaja 14.11.2025 toimingu osas esitas kostja II vastuväite alles määruskaebuses. Kostja II hinnang, et hageja esindaja pidi kostja II 16.10.2025 seisukoha ja tõendite analüüsimise ning kohtuistungiks ettevalmistumisega hakkama saama 1 tunniga, on põhjendamatu. Kostja II seisukoht oli 12 lehekülge pikk ja sellel oli 3 lisa. Seda arvestades on toimingutele kulunud 2,6 tundi põhjendatud.
17.6.Kostja II etteheite järgi jättis maakohus hageja esindaja 18.11.2025 toimingute osas arvestamata, et dokumentide edastamine kohtule ei ole õigusteenuse osutamine. Menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtule edastamist saab käsitada ühtse, menetlusosalise esindamiseks vajaliku toiminguna. Maakohus ei ole selle kuluga arvestamisel diskretsioonipiire ületanud.
18.Eelnevast tulenevalt on hageja lepingulise esindaja toimingud põhjendatud 17,6 tunni ulatuses, s.o 2640 eurot (17,6 × 150), millele lisandub käibemaks 633,60 eurot, s.o kokku 3273,60 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 4813,60 eurot (riigilõiv 1540
2-24-11663 eurot + õigusabikulud 3273,60 eurot), millest kostja II peab vastavalt menetluskulude jaotusele ja TsMS § 165 lg-le 1 kandma poole, s.o 2406,80 eurot.
19.Maakohtu määrus tuleb seega tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2406,80 eurot ületavas osas, s.o 37,20 eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
20.Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.