Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-29995
Tsiviilasi
H.S. hagi Viiratsi Lastekodu vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H.S. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): H S, esindaja Eda Saik
esindajad
Vastustaja (hageja): Viiratsi Lastekodu, esindaja advokaat Eha Lillsaar Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2007 otsus muutmata.
Edasikaebamise kord
Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Töötaja nõue tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning saada seoses sellega hüvitust kuue kuu keskmise palga ulatuses on ka sisuliselt väär. TLS § 117 kohaldamise eelduseks on, et tööleping lõpetatakse tööandja algatusel. TLS § 117 lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötaja soov oli tööleping lõpetada, siis ei ole mingit alust töölepingu lõpetamise tõttu õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning sunnitud töölt lahkumise tõttu 6 kuu hüvitust õiguskaitsevahendina taotleda.
töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötajal õigus nõuda endist tööd või ametikohta, ja ITVS § 30 lg 1 järgi mõistab töövaidlusorgan töötaja tööle ennistamisel töötajale välja keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest, välja arvatud seaduses ettenähtud erijuhtudel. Seega on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel töötajal eelkõige õigus nõuda enda tööle ennistamist ja hüvitust sunnitud töölt puudumise aja eest. Kuna töölt lahkumine toimus hageja algatusel, s.o omal soovil, ei ole töötajal mingit alust nõuda enda tööle ennistamist. Kohus järeldas, et hüvituse nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse eest on alusetu ja põhjendamata.
2) on arusaamatu töötaja taotlus saada töölepingu lõpetamise eest hüvitust. TLS § 117 lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Tööle ennistamine kui töötaja kaitsevahend töölepingu ebaseadusliku lõpetamise vastu on suunatud sellele, et töötaja saaks tagasi oma töö- või ametikoha, kus ta soovib töötada. Kui töötaja soov oli tööleping lõpetada, siis ei ole mingit alust töölepingu lõpetamise tõttu õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning sunnitud töölt lahkumise tõttu 6 kuu hüvitust õiguskaitsevahendina taotleda. Et antud asjas ei olnud töötajal tööle ennistamise nõuet, sest ta soovis ise töölt lahkuda, siis ei olnud tal tööle ennistamise nõudest võimalik loobuda ning seega puudub alus hüvituse taotlemiseks.
Kuivõrd tegemist ei olnud töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega, siis puudub hagejal õigus saada TLS §-s 117 lg 2 ettenähtud hüvitust. Vaidlustatud otsuses on maakohus leidnud, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel on töötajal eelkõige õigus nõuda enda tööle ennistamist ja hüvitust töölt sunnitud puudumise aja eest. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline seisukoht ei ole täpne. Tööle ennistamine ning sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga saamise õigus (TLS § 117 lg 1) ja tööle ennistamisest loobumisel kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvituse saamise õigus (TLS § 117 lg 2) on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel iseseisvad ja erinevad õiguskaitsevahendid. Kui töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, on töötajal õigus otsustada, millist õiguskaitsevahendit ta soovib kasutada. Hüvituse saamise õigust ei saa siduda tööle ennistamise nõudega. Nimetatud maakohtu seisukoht ei ole aga aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele, kuna hüvituse saamise eelduseks on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus, mida antud asjas ei tuvastatud. Ebatäpne on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja avalduses töövaidluskomisjonile väljendanud selgelt oma nõuet tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Avalduses töövaidluskomisjonile on hageja märkinud, et temaga lõpetati tööleping poolte kokkuleppel valesti. Töövaidluskomisjoni istungi protokollist nähtub, et hageja seletuse kohaselt rikkus tööandja tööseadusandlust, kui lõpetas temaga töölepingu poolte kokkuleppel. Arvestades eelnevat ja seda, et hageja nõudis töövaidluskomisjonilt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitust kuue kuu keskmise palga ulatuses, oli hageja väljendanud oma nõude - tunnistada temaga töölepingu lõpetamine tööandja poolt poolte kokkuleppel ebaseaduslikuks – piisavalt selgelt. Kui töövaidlust lahendaval organil tekkis kahtlus nõude selguses, oli tal kohustus nõuet selgitada. Samas ei ole ka nimetatud maakohtu seisukoht aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele, kuna maakohus on käsitlenud töötaja nõuet töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja põhjendatult leidnud, et nõue ei kuulu rahuldamisele. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda. Apellandi taotlus jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte kanda ei ole põhjendatud, kuna apellant ei ole esitanud asjaolusid, miks temalt vastaspoole menetluskulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.