Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 03.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-06-29995/1
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 03.10.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2137

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Otsuse avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi

03.oktoober 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Asja lahendamine

nr 2- 06- 29995 Heli Septemberi hagi Viiratsi Lastekodu vastu töölepingu lõpetamise aluse ebaseaduslikuks tunnistamine ja hüvitise väljamõistmine kirjalikus menetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

Heli September (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx ) Eda Saik

Hagi ese

Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja

Viiratsi Lastekodu ( registrikood 70002868; aadress Lastekodu 6 Viiratsi 70101 Viljandi maakond) juhataja Ingrid Kask

Kostja esindaja

vandeadvokaat Eha Lillsaar

Resolutsioon Jätta rahuldamata nõue muuta töölepingu lõpetamise alus ning lõpetada hageja tööleping TLS § 79 lg 1 alusel. Jätta rahuldamata nõue tunnistada töölepingu lõpetamine Viiratsi lastekodu poolt TLS § 76 aluse ebaseaduslikuks. Jätta rahuldamata nõue mõista tööandjalt, Viiratsi Lastekodult välja hüvitis töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse eest kuue kuu keskmise kuupalga ulatuses s.o. 27 325.00 krooni. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud

1.Hagi sisu

Hageja ja kostja vahel sõlmiti tööleping 02. oktoobril 2005.a. 30. juunil 2006.a. esitas hageja kostjale avalduse töösuhte lõpetamiseks omal soovil Eesti Vabariigi Töölepinguseaduse § 79 lg 1 alusel alates 1. augustist 2006.a.

31.

Sarnased lahendid

Tööõigus

juulil 2006.a lõpetas kostja hagejaga töösuhte, kuid TLS § 76 alusel. Hageja esitas kaebuse Viljandi Töövaidluskomisjoni. Avalduses märkis ta: Töölepingu lõpetamise aluse muutmine: lugeda minu tööleping lõppenuks § 79 alusel; Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu [mõista kostjalt välja] hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töövaidluskomisjoni istung toimus 13. septembril, otsuse sai hageja 21. septembril 2006.a. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt: muutis küll töölepingu lõpetamise aluse, kuid ei rahuldanud nõuet hüvitise väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon põhjendas hüvitise väljamõistmata järgmist asjaoluga, et hageja ei ole selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt soovinud töölepingu lõpetamise alust ebaseaduslikuks tunnistada. Samas ei saa nõustuda töövaidluskomisjoni otsusega mitte rahuldada hüvitise väljamõistmise nõuet. Kuna tööleping on lõpetatud valel alusel, on see lõpetatud ebaseaduslikult. Ebaseadusliku lõpetamise on hageja ära märkinud avalduses töövaidluskomisjonile ning nõudnud selle eest hüvitist. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 14 lg 3 p 4 sätestab, et töövaidluskomisjonile tuleb esitada selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue. Antud juhul on tegemist määratlemata õigusmõistega. Üheski õigusaktis ei ole sätestatud, millist sõnakasutust tuleb oma nõude esitamisel kasutada. Inimeste keelekasutuse oskus ja keeletunnetus on erinevad. Asjaolu, et töövaidluskomisjonile esitatud avalduses oli puudu töövaidluskomisjoni poolt nõutav lause “Tunnistada töölepingu lõpetamise aluse ebaseaduslikuks”, ei tähenda seda, et antud nõuet hageja ei esitanud. Hageja esitas kaks nõuet kokkukirjutatuna ühte lausesse: nii nõue tööleping ebaseaduslikuks tunnistada kui ka selle eest hüvitist saada. Pealegi kordas hageja nõuet töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamisest ka suuliselt töövaidluskomisjoni istungil. Töövaidluse menetlemisel on oluline välja selgitada poolte tegelik tahe. Inimene, kes ei ole elus kokku puutunud juriidilise sõnakasutusega ja esitab avalduse töövaidluskomisjoni, ei tule selle pealegi, et juristidele mõtteomaseks saanud lause “Tunnistada töölepingu lõpetamise alus ebaseaduslikuks” kirja panna. Hageja nõue on antud juhul kirjutatud kokku ühte lausesse hüvitise väljamõistmise nõudega. Hageja on seisukohal, et Viiratsi Lastekodu juhataja lõpetas temaga töölepingu ebaseaduslikult, märkides TLS § 79 lg 1 asemel TLS § 76. Kuna töölepingu lõpetamise alus oli vale, oli see ka ebaseaduslik ning lähtudes TLS § 117 lg 1, mis sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal nõuda endapoolset tööle ennistamist, töölepingu aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja ei soovi tööle ennistamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TLS §-dest 76 ja 79 lg 1 ning §-st 117 lg 2 ning ITLS –st 2830 palub hageja muuta töölepingu lõpetamise alus ning lõpetada hageja tööleping TLS § 79 lg 1 alusel; tunnistada töölepingu lõpetamine Viiratsi lastekodu poolt TLS § 76 aluse ebaseaduslikuks; mõista tööandjalt, Viiratsi Lastekodult välja hüvitis töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse eest kuue kuu keskmise kuupalga ulatuses s.o. 27 325,00 krooni. Jätta kohtukulud kostja kanda. Menetluskulud tuleb hageja arvates jätta kostja kanda, lähtudes TsMS § 146 lg 3, sest kostjal oli võimalus muuta töölepingu lõpetamise alust, kuid ta ei teinud seda. Seega pidi kostja olema arvestanud, et hageja töölepingu ebaseaduslik lõpetamine võib jõuda kohtusse.

2.töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töövaidluskomisjon on õigesti leidnud, et töötaja ei ole esitanud nõuet tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Kui töötaja ei ole esitanud sellist nõuet töövaidluskomisjonile, ei saa tema seda nõuet ka kohtule esitada. Juhul kui kohus peab selle nõude esitamist võimalikuks palub kostja kohaldada nõudele aegumist, sest töölepingu lõpetamisega seonduv nõue tuleb esitada 1 kuu jooksul töölepingu lõpetamisest. TLS § 117 kohaldamise eelduseks on, et tööleping lõpetatakse tööandja algatusel. TLS § 117 lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Töötaja on nii töövaidluskomisjonis kui ka hagis kohtule taotlenud ühemõtteliselt, et töövaidlusorgan kinnitaks, et töölepingu lõpetamine toimus tema algatusel, milline soov komisjoni poolt ka rahuldati. Kui töötaja soov oli tööleping lõpetada, siis ei ole mingit alust töölepingu lõpetamise tõttu õiguskaitsevahendite kohaldamiseks, milleks 6 kuu hüvitis kahtlemata on. 6 kuu hüvitise saamise eelduseks on TLS § 117 kohaselt töötaja võimalus nõuda enda tööle ennistamist. Kui töötaja väidab, et tema ise soovis lepingu lõpetada, siis ei ole ühtegi alust töötaja tööle ennistamiseks. 6 kuu hüvitise maksmise kohustus tekiks alles pärast seda, kui oleks olemas töötaja õigus enda tööle ennistamiseks. Töötaja esmaseks nõudeks on tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõue. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, saab TLS § 117 lg 2 ja ITVS § 30 lg 2 järgi mõista talle välja hüvitise kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Seega saab töötaja nõuda 6 kuu hüvitise maksmist alles siis, kui tal on olnud õigus tööle ennistamiseks ning ta on sellest loobunud. Antud asjas ei olnud töötajal tööle ennistamise nõuet, seega ei olnud tal millestki loobuda ning seega puudub ka alus hüvitise taotlemiseks. See, et töötaja hagis märgib, et ta loobub tööle ennistamise nõudest, ei oma mingit tähendust. Hageja nõue ei ole tööle ennistamisega olnud kuidagi seotud, ta ei ole seda taotlenud, mistõttu on ainetu rääkida sellest loobumisest. Töötaja nõue tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning saada seoses sellega hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses on ka sisuliselt väär. TLS § 117 kohaldamise eelduseks on, et tööleping lõpetatakse tööandja algatusel. TLS § 117 lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötaja soov oli tööleping lõpetada, siis ei ole mingit alust

rahuldati avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon otsustas lugeda Heli September ja Viiratsi Lastekodu vaheline tööleping lõppenuks 31.07.2006 TLS § 79 lg 1 aluselt töötaja algatusel. Hageja palus hagiavalduses muuta töölepingu lõpetamise alus ning lõpetada hageja tööleping TLS § 79 lg 1 alusel. Kohus leiab, et selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna töövaidluskomisjon on hageja avalduse rahuldanud. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude tunnistada töölepingu lõpetamine Viiratsi lastekodu poolt TLS § 76 aluse ebaseaduslikuks. Töövaidluskomisjoni otsuses on märgitud, et töövaidluskomisjon ei ole tunnistanud avaldaja töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks ( lugenud vaid töölepingu lõppenuks teisel alusel vastavalt avaldaja nõudele ja tuvastatud asjaoludele ) ega saanudki seda teha, kuna avaldaja ei ole vaidlustanud oma töölepingu lõpetamise õigsust s.t. ei ole komisjonile esitanud nõuet tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, avaldaja nõudepiiri komisjon ületada ei saa. ITLS § 14 lg 3 p 4 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses märgitakse järgmised andmed: avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue, rahalise nõude korral näidatakse nõudesumma. Kohus leiab, et töövaidluskomisjon on õigesti tuvastanud, et avaldaja ei ole oma avalduses esitanud selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõuet tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. ITLS § 14 lg 3 kohaselt hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Seega kohus leiab, et avaldaja ei saa esitada kohtule hagis nõuet tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Hageja leiab hagiavalduses, et ITLS § 14 lg 3 sätestatud juhul on tegemist määratlemata õigusmõistega. Üheski õigusaktis ei ole sätestatud, millist sõnakasutust tuleb oma nõude esitamisel kasutada. Inimeste keelekasutuse oskus ja keeletunnetus on erinevad. Asjaolu, et töövaidluskomisjonile esitatud avalduses oli puudu töövaidluskomisjoni poolt nõutav lause “Tunnistada töölepingu lõpetamise aluse ebaseaduslikuks”, ei tähenda seda, et antud nõuet hageja ei esitanud. Hageja esitas kaks nõuet kokkukirjutatuna ühte lausesse: nii nõue tööleping ebaseaduslikuks tunnistada kui ka selle eest hüvitist saada. Pealegi kordas hageja nõuet töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamisest ka suuliselt töövaidluskomisjoni istungil. Töövaidluse menetlemisel on oluline välja selgitada poolte tegelik tahe. Inimene, kes ei ole elus kokku puutunud juriidilise sõnakasutusega ja esitab avalduse töövaidluskomisjoni, ei tule selle pealegi, et juristidele mõtteomaseks saanud lause “Tunnistada töölepingu lõpetamise alus ebaseaduslikuks” kirja panna. Hageja nõue on antud juhul kirjutatud kokku ühte lausesse hüvitise väljamõistmise nõudega.

Kohus leiab, et hageja arvamus töövaidluskomisjonile nõude väljendamise kohta, et sellest välja lugeda nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et ei ole võimalik arutada nõuet, mis ei ole selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud. Töövaidluskomisjoni istungi protokollist ei ole näha, et oleks üldse räägitud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisest. Avaldaja on andnud ütlusi, et tööandja rikkus tööseadusandlust ning lõpetas töölepingu poolte kokkuleppel. Sel juhul oleks ta võinud kasvõi päevapealt lahkuda. Tööandja ei tunnista oma vigu ning sellepärast nõuab ta 6 kuu keskmist palka. ITLS § 24 lg 6 kohaselt hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Nimetatud sättest tulenevalt kasutab kohus töövaidluskomisjoni materjale kui kohtusse esitatud materjale. ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus peab vajalikuks märkida, et antud juhul ei ole tegemist ebaseadusliku töölepingu lõpetamisega ITLS § 28 lg 1 mõistes. Asjaoludest nähtuvalt esitas hageja tööandjale avalduse omal soovil lahkumiseks. Tööandja lõpetas töölepingu poolte kokkuleppel. TLS § 79 lg 1 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette. TLS § 76 kohaselt poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Mõlema töölepingu lõpetamise aluseks on töötaja kirjalik avaldus töösuhte lõpetamiseks. Antud vaidluses oli töölepingu lõpetamise algataja hageja, kes esitas tööandjale avalduse omal soovil töölt lahkumiseks. Oma avalduses töövaidluskomisjonile on avaldaja märkinud, et tööandja on lõpetanud töölepingu poolte kokkuleppel, kuigi see oli tema isiklik otsus. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude mõista tööandjalt, Viiratsi Lastekodult välja hüvitis töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse eest kuue kuu keskmise kuupalga ulatuses s.o. 27 325,00 krooni. Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja algatusel on töötajal TLS § 117 lg 1 järgi õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmist palka. Sama tuleneb ka ITVS § 29 lg-st 1, mille kohaselt on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötajal õigus nõuda endist tööd või ametikohta, ja ITVS § 30 lg 1 järgi mõistab töövaidlusorgan töötaja tööle ennistamisel töötajale välja keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest, välja arvatud seaduses ettenähtud erijuhtudel. Seega on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel töötajal eelkõige õigus nõuda enda tööle ennistamist ja hüvitist sunnitud töölt puudumise aja eest. Kohus leiab, et kuna töölt lahkumine toimus hageja ( kui töötaja ) algatusel, omal soovil, mida hageja on korduvalt rõhutanud, ei ole töötajal mingit alust nõuda enda tööle ennistamist. Kohus leiab, et hüvitis nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse eest on aluseta ja ei ole põhjendatud. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.