Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-07-10292
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi I V vastu võlgnevuse 813,10 krooni nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
10. detsember 2007
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK 10160791)
Hageja esindaja:
Paul Paas (volikirja alusel)
Kostja:
I V (IK xxx, elukoht: xxx)
Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Viru Maakohtule 19. märtsil 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata soojusenergia tarbimise eest temale kuuluvas korteris. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.02.2007 on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 813,10 krooni, kuna on jätnud oma kohustused õigeaegselt täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista AS Kohtla-Järve Soojus kasuks alusetult säästetud 813,10 krooni ning hageja poolt kantud menetluskulud. 1(4)
Kohtule 11. aprillil 2007 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista, sest on korteri asukohaga xxx, Kohtla-Järve müünud 07.11.2000.a ning müügi hetkel võlga AS-le Kohtla-Järve Soojus ei olnud. Kostjal dokumentaalseid tõendeid tähtaja möödumise tõttu säilinud ei ole. Kostja leiab, et hagi ei vasta seadusele.
Hageja esindaja esitas 05.09.2007 hagiavalduse täpsustuse, milles ei nõustu kostja vastuväidetega. Hagejal tekkis kohustus kütta elamut asukohaga xxx, Kohtla-Järve linn hageja ja elamu haldaja vahel sõlmitud lepingust. Hageja ja kostja vahel leping puudus. Korteriomaniku kohustus tasuda korterile kulutatud kütte eest tulenes AÕS § 26. Seega tuleneb kostja kohustus hageja ees seadusest mitte tehingust. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja võlgnevus tekkis perioodil, mil kostja oli korteri asukohaga Kohtla-Järve omanik. Kostja ei ole tõendanud, et korter müümise hetkel kostjal võlgnevust ei olnud. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus 813,10 krooni ja hageja menetluskulud.
10.12.2007 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja esindaja ei nõustu, et hagi on aegunud. Kostja on korteri müünud 07.11.2000.a, võlgnevus on tekkinud oktoobris-novembris 2000. Hageja esindaja väitis, et kuna korteri ostu – müügilepingus ei ole võlakohustuste üleminekut fikseeritud, siis ei ole kokkulepet võla ülemineku kohta olemas ja sellest võib järeldada kostja pahatahtlikku rikkumist ja seega on aegumise tähtaeg 10 aastat. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud. Kostja võlgnevust ei tunnistanud, väites, et korteri müümise hetkel tal võlga ei olnud. Kostja sõnul ei ole et ta pahatahtlikult maksmisest kõrvale hoidnud. Tõendada seda aga ei saa, sest ühtegi arvet ei ole säilinud. Kostja leidis, et tuleks kohaldada 3 aastast aegumistähtaega.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ning kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et hageja õiguseellane sõlmis 01.10.1995.a. AS-ga Elamu lepingu nr 1429 soojusenergia kasutamises kaugkütte veega (tl 17-21). Lepingu p. 1 kohaselt (tl 17) varustas hageja soojusenergiaga ka elamut xxx, Kohtla-Järvel. Lepingu p.10 kohaselt hoonetes paiknevate eluruumide (korterite) poolt kasutatud soojusenergia eest arveldab hageja vahetult nende ruumide (korterite) üürnikega. Lepingu p. 14 kohaselt arved kasutatud soojusenergia eest kuuluvad tarbijate poolt tasumisele hiljemalt iga kuu 25-ks kuupäevaks eelmise kuu eest. Kostja omandas korteri asukohaga xxx, Kohtla-Järve linn 27.09.1996.a sõlmitud vahetuslepinguga (tl 7). Kostja võõrandas korteri 07.11.2000.a (tl 6). Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 8-9 ) nähtub, et ajavahemikus detsember 1993.a kuni oktoober 2002 on kostjale esitatud arveid kokku summas 11 928,67 krooni, millest kostja on tasunud 11 353,35 krooni. Kostja poolt on tasumata arved 10. 2000.a – 11.2000.a eest summas 813,10 krooni. Kostja palus hageja nõude puhul arvestada hagi aegumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse 2(4)
ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest; lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest ning korteriomanikust kostja kohustus tasuda korterile kütte eest tulenes asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 26. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. Kostja oli korteri asukohaga xxx, Kohtla-Järve omanik alates 27.09.1996.a kuni 07.11.2000.a (tl 6,7). Kuna hageja on kulutanud kostja korteriomandi reaal-ja mõttelise osa normaalseks säilimiseks vajalikku soojusenergiat (vajalikud kulutused), nõustub kohus hageja arvamusega, et mingil määral võib hageja nõuet vaadelda ka seadusest tuleneva nõudega. Samas on kohus arvamusel, et hageja nõude võib esitada ka tehingust tuleneval alusel. Hageja ise on hagiavalduse täpsustuses viidanud, et hagejal tekkis kohustus kütta elamut asukohaga xxx, Kohtla-Järve linnas, kus asus ka kostja korter, hageja ja elamu haldaja ME EKME vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingu kohaselt elamus paiknevate korterite poolt kasutatud soojusenergia eest arveldas hageja vahetult tarbijatega, esitades neile arveid. TsÜS § 152 lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele TsÜS 9.peatükis 2.jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine). Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. Hagis esitatud nõude 813,10 krooni puhul on tegemist võlgnevuse summaga, mis tuleneb kostjale ajavahemikul oktoober 2000.a – november 2000.a esitatud arvete kostja poolt tasumata jätmisest. Hageja esitas hagi 19. märtsil 2007.a. Lähtudes tehingute suhtes kohaldatavast kolmeaastasest aegumistähtajast, tuleb aegunuks lugeda kõikidest nendest tasumata arvetest tulenevaid nõudeid, mis olid kuni 31.12 2000.a. muutunud sissenõutavaks (TsÜS § 147 lg 3). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg1) . Hageja ei ole tõendanud ega kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Seega kohtul puudub alus kohaldada TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10 aastast aegumistähtaega. Riigikohus on 22.02.2007 kohtumääruses. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et seoses aegumise kohaldamisaega kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Menetluskulud Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks.
3(4)
Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata.
Helgi Vinni Kohtunik:
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.