Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.detsember 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-6793
Tsiviilasi
KÜ hagi PS vastu 39 824,85 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – KÜ (reg.kood XXXXX) Hageja esindaja - advokaat Helen Hääl
Asja läbivaatamise kuupäev
Kostja – PS(isikukood XXXXX); Kostja esindaja – vandeadvokaat Katri Tomson 06.12.2007.a. kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja advokaat Helen Hääl Kostja esindaja vandeadvokaat Katri Tomson
Resolutsioon
Hagi jätta rahuldamata. KÜ kohtukulud jätta tema enda kanda. PS`u kohtukulud jätta KÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsus, KÜ ja AS M 11.11.2002.a. elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti. Selle akti kohaselt lõpetas Haabersti Linnaosa Valitsus 01.aprillist 2002.a. seisuga elamu ekspluatatsiooni ja elanike teenindamisega seotud teenuste osutamise. Akti lisa kohaselt oli
Tallinn, elamu korteri XX omaniku TK koguvõlgnevus AS M ees 06.10.2002.a. seisuga 39 824, 85 krooni. 16.01.2004.a. sõlmisid hageja ja AS M nõuete loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas AS M muuhulgas nõude summas 39 824,85 krooni TKvastu hagejale. 03.03.2004.a. müüs TK Tallinnas korteri nr XXX kostjale. Vastavalt lepingu p-le 4.2. kinnitas kostja, et kõik korteri päraldiseks olevad dokumendid on kostjale üle antud. Alates korteri omandamisest esitati kostjale arved, millel oli ära märgitud ka võlgnevus summas 39 824,85 krooni. Lisaks saatis hageja 25.mail 2005.a. ning 22.juunil 2005.a. kostjale teatised võlgnevuse kohta ning andis tähtaja nimetatud võlgnevuse summas 39 824,85 krooni tasumiseks. Kostja on kohustatud täitma korteriühistule korteriomandi omandamisega korteriomandi võõrandajale kuuluvad kohustused, seega on kostja kohustatud tasuma hagejale seaduse kohaselt korteriomandi omandamisega võõrandaja võlgnevuse summas 39 824,85 krooni. Kuna korteriomandi võõrandaja kohustused läksid kostjale üle korteriomandi ülemineku hetkest ning korteriomand läks kostjale üle 03.03.2004.a. siis muutus kohustus sissenõutavaks 03.03.2004.a. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 39 824,85 krooni, arvestades viivisemääraks 0,07 % iga viivitatud kalendripäeva eest, moodustab kostja viivisevõlgnevus hageja ees 02.03.2007.a. seisuga 29 717,30 krooni. Hagi täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivised põhivõlgnevuse suuruses. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 39 824,85 krooni ja viivised, kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole nõuet ja sellele vastava kohustuse olemasolu tõendanud, ka on tõendamata nõude loovutamine AS M poolt ning selle omandamine hageja poolt. Enne hagejapoolset elamu haldamise ja majandamise ülevõtmist osutas korteriomanikele teenuseid Haabersti LOV. Kas ja kellelt Haabersti LOV omakorda haldamiseks ja majandamiseks vajalikke kaupu ostis või teenuseid sai, see korteriomanike jaoks tähendust ei oma ning korteriomanike rahalisi kohustusi Haabersti LOV ees ei mõjuta. Missugustest asjaoludest lähtuvalt olid hagejale loovutatud rahalised nõuded elamu korteriomanike suhtes tekkinud AS-il M see hagiavaldusest ei nähtu. Isegi kui kõnealune nõue eksisteerib ning hageja on selle kolmandalt isikult omandanud, siis ei saa selle nõude näol olla tegemist majandamiskulude ja muude maksete tasumise nõudega korteriühistuseaduse mõttes ning seetõttu ei saa vastav nõue ka korteriühistuseaduse alusel korteriomandi võõrandajalt korteriomandi omandajale üle minna. Kuna kolmandalt isikult omandatud nõue ei saa kuidagi olla tekkinud korteriühistu enda poolt oma eesmärkide saavutamiseks tehtud kulutuste kandmisest ega korteriühistu enda poolt korteriomanikele teenuste osutamisest, siis sellist korteriomandi võõrandaja suhtes tekkinud nõuet korteriühistu korteriomandi omandaja vastu esitada ei saa ning seda sõltumata loovutatud nõude sisust või tekkimise alusest. Kostja leiab samuti, et hageja väidetav nõue on aegunud. 16.01.2004.a. nõuete loovutamise lepingu alusel võib eeldada, et AS M loovutas hagejale nõuded, mis on tekkinud lepingulisel alusel. Hagiavaldusest võib välja lugeda, et vastav nõue oli AS-il M olemas juba 06.10.2002.a. hagi esitamise seisuga on kõnealuse nõude sissenõutavaks muutumisest möödunud enam kui neli aastat. Seetõttu palub kostja kohaldada asjas aegumist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsus, KÜ ja AS M sõlmisid 11.11.2002.a. elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti (tlk 78). Selle akti kohaselt lõpetas Haabersti Linnaosa Valitsus 01.aprillist 2002.a. seisuga elamu -2-
ekspluatatsiooni ja elanike teenindamisega seotud teenuste osutamise. Akti lisa(tlk 9-10) kohaselt oli Tallinn, elamu korteri XXX omaniku TK koguvõlgnevus AS M ees 06.10.2002.a. seisuga 39 824, 85 krooni. 16.01.2004.a. sõlmisid hageja ja AS Mnõuete loovutamise lepingu (tlk 11-14), mille kohaselt loovutas AS M muuhulgas nõude summas 39 824,85 krooni TK vastu hagejale. Poolte vahel puudub vaidlus, et nimetatud nõue TK vastu tekkis lepingulisest suhtest. Hageja on esile toonud, et nimetatud nõue tekkis ajavahemikul 2000- aprill 2002.a. (tlk 63-75) ajal, kui korteri aadressil Paldiski mnt 153-XXXomanik oli TK. Asja materjalidele lisatud kinnistusraamatu väljavõtte (tlk 6) kohaselt kuulub korteriomand aadressil XXXkäesoleval ajal kostjale. Kostja omandas selle korteri TKlt 03.03.2004.a. lepinguga (tlk 15-21). Hageja leiab, et korteri omandamisega läks kostjale üle ka korteril lasunud võlg summas 39 824,85 krooni. Kostja hagi ei tunnista ja on muu hulgas palunud asjas kohaldada aegumist. Kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Alates 01.07.2002.a. kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Eelpooltoodu kohaselt hakkas käesolevas hagis esitatud nõude 3 aastane tähtaeg kulgema 1.juulil 2002.a. ning üldreegli kohaselt oleks nõue aegunud 2.juulil 2005.a. Käesolev hagiavaldus esitati kohtusse 02.03.2007.a. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kuni 2004.a. märtsini oli korteri XXXomanikuks TK. Hageja on asjas tuginenud asjaolule, et kohustatud isik TKon nõuet tunnustanud. Hageja on tõenditena viidanud hageja üldkoosoleku 12.02.2001.a. protokollile (tlk 40-41), hageja 11.03.2002.a. aruande-valimiskoosoleku protokollile (tlk 76-77) ja TK pretensioonile 10.veebruarist 2004.a. (tlk 78-79). Kohus leiab, et nimetatud tõenditest ei nähtu, et TK oleks võlga hageja ees tunnistanud. Nimetatud tõenditest nähtub selgelt, et TK vaidleb hageja poolt esitatud nõudele vastu ja teatab, et tasuda ta seda ei kavatse. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud TK poolt nõude tunnistamine. Seega ei ole nõude aegumine katkenud.
-3-
TsÜS § 167 lg 1 järgi nõuete aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub, lg 2 kohaselt õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Hageja on tuginenud ka asjaolule, et hageja ja kostja vahel olid läbirääkimised ning läbirääkimiste ajaks nõude aegumine peatus. Hageja on 25. mai 2005.a. teatanud kostjale (tlk 80) et, seisuga 18. märts 2004.a. oli TK võlg 42 307,64 krooni, 22.06.2005.a. on hageja saatnud kostjale kirja (tlk 81) mille kohaselt palub võla summas 39 824,85 krooni 27.juuniks 2005.a. tasuda. 22.06.2005.a. on kostja saatnud e-kirja (tlk 82), milles teeb ettepaneku tasuda 30 % summast ning peale seda loetakse kohustus täidetuks. 27.06.2005.a. hageja juhatuse koosoleku protokolli kohaselt (tlk 83) võttis juhatus vastu otsuse nõuda kostjalt võlg sisse kohtu korras, kuna kohtuvälist kokkulepet pole saavutatud. Eelpooltoodust nähtub, et 22.06.2005.a. andis hageja kostjale täiendava tähtaja kuni 27.06.2005, kostja e-kirjaga on tõendatud ka pooltevahelised läbirääkimised nimetatud ajavahemikul. 27.juuniks 2005.a. selgus, et kohtuvälisele kokkuleppele poolte vahel ei jõuta, kostja hageja poolt nõutud võlga ei tasunud. Seega leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud aegumise peatumine ajavahemikul 22.06.2005-27.06.2005.a. Asja materjalidele lisatud hagiavalduse ärakirja (tlk 84-85) kohaselt esitas hageja 30.06.2005.a. kostja vastu sama nõude samal alusel, mis käesolevas hagis. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. Harju Maakohtu 09.06.2006.a. kohtumäärusega (tlk 86) jäeti hageja hagi kostja vastu võla nõudes läbi vaatamata, kuna hageja esindaja ei ilmunud istungile. Nimetatud kohtumääruse kohaselt oli määrusele määruskaebuse esitamise tähtajaks 30 päeva. Poolte vahel puudub vaidlus, et nimetatud menetlust lõpetav määrus jõustus 17. juuli 2006.a. TsÜS § 160 lg 3 järgi nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega. TsÜS § 168 lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. TsÜS § 168 lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Arvestades asjaolu, et käesolevas hagis esitatud nõude aegumine oli peatunud ajavahemikul 22.06.2005-27.06.2005 ning 30.06.2005.a. kuni juuli 2006.a. ning arvestades ka TsÜS §-st 168 lg 2 sätestatut leiab kohus, et nõue aegus septembris 2006. Kuna hageja esitas käesoleva hagi kohtusse 02.03.2007.a., siis leiab kohus, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Riigikohus on 11.12.2002 kohtuasjas nr 3-2-1-92-02 leidnud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue -4-
oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu arvates vajadus tuvastada, kas hagejal on kostja vastu tõeline nõue TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Eelpooltoodu kohaselt on aegunud ka hageja viivisenõue. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja kohtukulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Krista Kirspuu Kohtunik
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.