Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(6)

2-17-1681

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2(6)

2-17-1681

ASJAOLUD

Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse. Viru Maakohtu 09. veebruari 2017 määrusega võeti menetlusse võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja ajutiseks halduriks nimetati Kristi Relvik. Ajutine haldur esitas kohtule 28. veebruaril 2017 ajutise halduri aruande ja 25. aprillil 2017 täiendava aruande. Kohtuistung Kohtuistungil 02. märtsil 2017 määras kohus nõuda välja võlgniku juhatuse liikmelt raamatupidamisdokumente, mis ei ole ajutisele haldurile esitatud. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele ja ega ajutise halduri tasu osas. Ajutise halduri aruannete kohaselt on kokku võlgnikul varasid väärtuses 0 eurot. Võlgniku kohustused kokku moodustavad 18 873,05 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks majandustegevuse lõpetanud ja kogutud andmete põhjal saab väita, et võlgnikul puuduvad majandustegevuse taaskäivitamiseks vajalikud rahalised vahendid. Samuti ei ole teada, et kolmandad isikud oleksid huvitatud ettevõttesse investeerimisest. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Tagasivõtmise tulemus ei pruugi olla saavutatav. Kuna haldur ei ole saanud tutvuda ühegi võlgniku raamatupidamisdokumendiga ja võlgniku varasemad juhatuse liikmed ei ole võlgniku majanduslikku olukorda kuidagi kommenteerinud, on raske hinnata, kas võlgniku maksejõuetus on püsiv või ajutise loomuga, kuid aruande koostamise käigus kogutud andmed viitavad siiski pigem, et tegemist on alalise maksejõuetusega. Raamatupidamisandmete puudumine viimase kolme aasta kohta ei võimalda täpselt määratleda maksejõuetuse tekke aega ja põhjuseid. Kuna võlgniku juhatus ei ole esitanud äriregistrile kõiki majandusaasta aruandeid ja ajutisele haldurile ei ole esitatud ühtegi raamatupidamisdokumenti, kavatseb ajutine haldur esitada kuriteokaebuse. Ajutise halduri hinnangul esinevad võlgniku endiste juhatuse liikmete tegevuses karistusseadustiku (KarS) § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Kuriteokaebuse saab ajutine haldur esitada nii juhul, kui võlgniku pankrot välja kuulutatakse kui olukorras, kus pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur teeb järgmised ettepanekud: anda võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele võimalus tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa (ajutise halduri ettepanekul vähemalt 3 000 eurot) võlgniku pankroti väljakuulutamiseks; juhul, kui kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat ei tasuta, lõpetada võlgniku pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; pankrotiavalduse menetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks Oleg Nišajev; kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summa, kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutise halduri töö ja kulutuste aruande kohaselt kulutas ajutine haldur pankrotiseaduse §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 19h tundi, mis teeb ajutise halduri tasuks 1 520 eurot (arvestusega 80 eurot üks töötund), millele lisandub käibemaks 20% 304 eurot, kokku 1 824 eurot. Ajutise halduri poolt kantud vajalikud kulutused seoses oma ülesannete täitmisega on 56,12 eurot (kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, sh elekter ja muud kommunaalkulud; fotokoopiad, äriregistri tasulised päringud ja kütusekulu). 3(6)

2-17-1681 Deposiit pankrotimenetluse kulude katteks Kohus avaldas 19. juulil 2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot kohtu poolt määratud ajaks. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Vastavalt pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku kohustused (18 873,05 eurot) ületavad võlgniku vara (0 eurot). Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise halduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise halduri aruandega ning lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 1 kohaselt, juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 201 p 22 kohaselt, osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 8, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel halduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik võlgnik ja likvideerida võlgniku likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. Äriseadustiku § 58 lg 1 ja 4 kohaselt on pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist 4(6)

2-17-1681 dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku endise juhatuse liikme O N. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kohus tuvastas, et võlgniku igasuguse raamatupidamisdokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole võimalik anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustele ning ei ole antud menetluse raames võimalik üheselt kindlalt väita, kas võlgniku juhatuse liikmete tegevuses on kuriteokooseisu ehk et kas juhatuse liikmete tegevus(etus) on põhjustanud äriühingu pankroti. Kohtu hinnangul võivad võlgniku tegevuses ilmneda KarS § 381-1 nimetatud süüteo tunnused (raamatupidamise kohustuse rikkumine). Arvestades ajutise halduri aruandes kajastatut, peab kohus vajalikuks PankrS § 28 lg 1 kohaselt ajutist haldurit kohustada esitama prokuratuurile kuriteoteade. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus vabastab Kristi Relvik võlgniku ajutise halduri kohustustest pärast võlgniku äriregistrist kustutamist. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Ajutise halduri tasu ja kulud Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 19 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 80 eurot tund. Ajutise halduri tasu on 1 520 eurot, millele lisandub käibemaks 304 eurot, kokku 1 824 eurot.

5(6)

2-17-1681 Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 56,12 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud päringutest registritele, kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamisest ning kütusekulust. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1 520 eurot, millele lisandub käibemaks 304 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 56,12 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks 1 520 eurot, millele lisandub käibemaks 304 eurot, kokku 1 824 eurot ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 56,12 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Et võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot pangakontole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu ülejäänud osa 1 123 eurot, millele lisandub käibemaks 224,60 eurot, kokku 1 347,60 eurot ning kulutuste hüvitis 56,12 eurot tuleb välja mõista võlgnikult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.