Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-4705 sõlmitud lepingu koopia, mille punktidest 3.10 ja 6.8 tuleneb, et hageja on kohustatud esitama kostjale hooldustasu ja kommunaalmaksete teatise hiljemalt arvelduskuule järgneva kuu 15. kuupäevaks ning kostja peab tasuma väljastatud arvete järgi hiljemalt arvelduskuule järgneva kuu 30. kuupäevaks. Esitatud on samuti tõend teenustasu arveldustest ajavahemikul 2005.a. juuli kuni 2006.a. veebruar. Tõendist tuleneb, et kostja jättis hagejale maksmata 20.07.2005.a. arve alusel 1617,95 krooni ning 26.09.2005.a. arve alusel 827,60 krooni. Kostja ei võtnud hagi õigeks, tema poolt 22.03.2006.a. esitatud vastusest tuleneb, et hageja ei ole toonud võlgnevuse tekkimise põhjust, kostja sai vastava arve, kuid jättis maksmata kuna sellel puudus osutatud teenuse kirjeldus ja töö tegemise aeg. Hageja esitas 09.06.2006.a. arvamuse, milles jäi oma nõuete juurde. 16.04.2007.a. on kohtule esitatud remondifondi saldo ajavahemikul 01.10.2003.a. kuni 01.10.2005.a., mille kohaselt on tasumata jäetud 24191,75 krooni; aadressi xxx teostatud remonditööde tegemist ning tasude suurust tõendavad dokumendid, nimelt, akt nr 13t/03, mille alusel tuleb maksta 686,70 krooni, akt nr 58/05, mille alusel tuleb maksta 2484,70 krooni, akt nr 6/06, mille alusel tuleb maksta 669,66 krooni, akt nr 122, mille alusel tuleb maksta 302,38 krooni, akt nr 62/08, mille alusel tuleb maksta 724,23 krooni, kokku summale 4867,67 krooni teostatud tööd eest kolme aasta jooksul. 04.12.2007.a. toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et aadressil xxx, Narva asuva maja hooldamiseks tegi hageja kulutusi kogusummas 24191,95 krooni. Lepingust tulenev hooldustasu oli 2,84 krooni korteri pindala ruutmeetri kohta. Tekkinud võlgnevus oli jagatud korteriomanikke vahel vastavalt korterite pindala suurusele ning hagi on esitatud isiku vastu, kes ei ole temale kuuluva osa tasunud. Hageja esindaja selgitas, et ta on nõus minna kostjaga kompromissile ning ta vähendab nõue kuni 1500 kroonini, kuna tal puuduvad vajalike tõendeid. Kohtuistungil leidis kostja, et võlgnevust peab maksma majas tegutsev korteriühistu, mitte tema isiklikult. Kostja tunnistasin hagi osaliselt, nõustus maksma akti nr 122 alusel 302,38 krooni, muude aktide alusel kostja tasumast keeldus, kuna need ei ole allkirjastatud. Kostja leidis, et kuna tema ei viibinud tööde teostamise juures ning teostas töid omal kulul. Kompromissi sõlmimisest kostja keeldus. Kohtuotsuse põhjendused Tutvunud esitatud hagiavaldusega, poolte arvamustega ning kirjalikke tõenditega, leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kostja poolt õigeks võetud ulatuses. Kohtu arvates ei ole hageja poolt kulutuste tegemine kostja omandile tõendamist leidnud. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 3.1. alusel pidi hageja esitama kostjale hooldustasu ja kommunaalmaksete teatise hiljemalt arvelduskuule järgneva kuu 15. kuupäevaks. Kostjale olid poolte väidete kohaselt vastavad teatised esitatud ning kostja maksis hageja poolt märgitud tasud lepingus ettenähtud ulatuses. Seega leiab kohus, et kostja on oma lepingulisi kohustusi täitnud. Vastavalt korteriomandiseaduse § 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Sama

2-06-4705 paragrahvi lg-st 3 tulenev, et korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Eeltoodust tuleneb, et korteriomanik on kohustatud maksma kaasomandi majandamise kulutused üksnes eeldusel, et need kulutused on tehtud ning need on tehtud kaasomandi majandamise jaoks vajalikus ulatuses. Hageja ei ole tõendanud, missugused kulutused on tema poolt kostja kaasomandi osale tehtud, samuti ei selgu kulude vajalikkuse ulatus ega tegemise alus. Kulutuste tekkimine on võimalik üksnes kostja poolt tasutud ettemaksete arvel ja ettemaksu piires, seega ei ole kostjal võlgnevuse tekkimine võimalik. Hageja esitas kohtule aruanne tulude ja kulude kohta elamu xxx haldamisel perioodil alates 01.10.2003.a. kuni 01.10.2005.a. Mainitud dokumentidest tuleneb, et majale tehtud kulutustest on tasumata 24191,75 krooni ning kostja osa selles võlgnevuses on 2959,95 krooni. Esitatud dokumendid ei tõenda aga kostjal võlaõiguslikke kohustuste olemasolu, mida tema peaks hagejale täitma, kuna tegemist on ühepoolsete avaldustega mis ei oma kostja suhtes õiguslikku tähendust. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist, mis tekkis ajavahemikul 01.10.2003.a. kuni 01.10.2005.a. Võttes arvesse eeltoodud lepingu punkt 3.10 oli hageja kohustatud esitama kostjale arvet hiljemalt arvelduskuule järgneva kuu 15. kuupäevaks. Samuti võtab kohus arvesse korteriomandiseaduse § 22 lg 2, mille alusel teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. Juhul, kui kostjal tekkis kohustus hagejale maksma, jättis hageja oma lepingust tuleneva kohustuse täitmata ning ei esitanud arvet õigeaegselt. Selle alusel ei ole kostja lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse rikkunud, kuna ei teadnud oma väidetavast kohustusest. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu põhjendatud, kuna võlaõigusseaduse § 101 lg 1, millele hageja oma avalduses viitab, näeb ette võlausaldaja nõude esitamise eelduseks võlgnikupoolse kohustuse rikkumist. Korteriomandiseaduse § 22 lg 1 näeb ette, et valitseja koostab kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi andmeid ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest, kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid, korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele, kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust, kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust. Majanduskava ja aruande kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega vastavalt korteriomandiseaduse § 22 lg 5. Võttes arvesse korteriomandiseaduse § 21 lg 1 p 1 kaasomandi valitseja ehk antud juhul hageja on kohustatud tegutsema üldjuhul korteriomanikke antud volituste ning kinnitatud majanduskava piires. Kohtule ei ole esitatud majanduskava ega hageja koostatud ja üldkoosoleku poolt kinnitatud aruanne majanduskava täitmise kohta, mistõttu ei ole hageja poolt väidetavalt tehtud kulutuste tegemise kindlaks tegemine võimalik. Seega ei ole kulutuste tegemine kostja kaasomandile tõendatud ning sellest tulenevalt ei ole hageja nõude rahuldamine põhjendatud. Kostja nõustus maksma hagejale aktis nr 122 toodud summa, s.o. 302,38 krooni. Seega leiab kohus, et selles ulatuses on hageja nõue võetud kostja poolt õigeks. Vastavalt

2-06-4705 tsiviilkohtumenetluse seadistiku § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi kostja poolt õigeks võetud ulatuses. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 tuleneb, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus peab vajalikuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Otsus on tehtud eeltoodud põhjenduse alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1, § 440, lg 1, 2, § 434 - § 439, § 441 lg 1, § 442, § 452 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.