Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.12.2007.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-30727
Tsiviilasi
ASja PS`i hagi EKAS-i vastu saamata jäänud palga ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja I – AS(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II – PS (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate esindaja – Katrin Sarap (Labour Consulting OÜ, XXX) Kostja – EKAS (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja esindaja – Ivo Viires (XXX)
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse (vaheotsuse) peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja hagejate nõue 21.08.2007.a. esitasid ASja PS hagi EKAS-i vastu saamata jäänud palga ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja I ASja kostja vahel 05.03.1998.a. sõlmitud tööleping nr 3/1998, mis lõppes 29.05.2007.a. Töölepingu punkti 3.1 kohaselt töötas hageja I täistööajaga (40 tundi nädalas). Töölepingu punkti 4.1 kohaselt oli hageja I palk perioodil 05.08.1998.a. – 01.02.2006.a. sõltuv ainult kostja poolt makstavast provisjonitasust. Provisjonitasu sõltus omakorda hageja I poolt sõlmitud kindlustuslepingutest. Töölepingu punkti 4.5 kohaselt oli hageja I põhipalgaks ehk palgamääraks 01.07.2006.a. – 01.01.2007.a. 2000 (kaks tuhat) krooni. Hageja II PS`i ja kostja vahel oli 29.10.1997.a. sõlmitud tööleping nr 1/97, mis lõppes
29.05.2007.a. Töölepingu punkti 3.1 kohaselt töötas hageja II täistööajaga (40 tundi nädalas). Töölepingu punkti 7.1 kohaselt oli hageja II palk perioodil 29.10.1997.a. – 01.01.2002.a. sõltuv ainult kostja poolt makstavast provisjonitasust. Provisjonitasu sõltus omakorda hageja II poolt sõlmitud kindlustuslepingutest. Töölepingu punkti 7.1 kohaselt oli hageja II põhipalgaks ehk palgamääraks alates 01.07.2002.a. 1015 (üks tuhat viisteist) krooni ja alates 01.08.2005.a. – 01.01.2007.a. 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära kehtestamisega ei maksnud kostja hagejatele vastavalt palga alammäära ega tõstnud hagejate põhipalka ehk palga alammäära vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatule ja palgaseaduse (PalS) § 4 lg-le 2. Tööandja (kostja) täitis eelpool nimetatud kohustust alles 01.03.2007.a. tagasiulatuvalt alates 01.01.2007.a. Lähtuvalt eeltoodust paluvad hagejad hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista saamata jäänud palga ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga. Samuti paluvad hagejad jätta kostja kanda kõik kohtukulud. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu ja ei tunnista seda. Lisaks palub kostja asjas teha vaheotsus aegumise kohaldamiseks. Hagejad on esitanud hagis selgituse, et nad loevad, et nad said oma õiguste rikkumisest teada 01.03.2007.a. – so hetkel, kui kostja suurendas nendele makstavat töötasu. Hagejad järeldavad sellest, et sellel hetkel nad tajusid, et nendele on eelneval tasutud vähem, kui oleks nende arvates tulnud tasuda. Seega seovad hagejad ekslikult aegumise küsimuse oma subjektiivse teadmise tekkimisega, järeldades et kui kostja hakkas neile alates 01.03.2007.a. maksma kõrgemat töötasu, et siis oleks pidanud seda ka eelnevalt tegema. Hagejad leiavad, et sellest hetkest hakkaski kulgema nõude esitamise tähtaeg. Kostja sellise seisukohaga ei nõustu. Kehtiv materiaalõigus ei seosta nõude esitamise tähtaja kulgema hakkamist isiku subjektiivsete hinnangute tekkimisega. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Seega aegumise kohaldamisel ei ole oluline isiku subjektiivse teadmise tekkimine, vaid oluline on see, millal isik pidi oma väidetavast õiguse rikkumisest teada saama. Mõlemad hagejad tuginevad saamata jäänud palga nõudele, mille aluseks olevast väidetavast tööandja (kostja) poolsest rikkumisest olid nad tegelikult teadlikud juba alates hetkest, kui nendega sõlmiti töölepingud, so üle kolme aasta tagasi (ITLS § 6 lg 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat). Seega oli hagejal I aega oma väidetavast õiguste rikkumisest teada anda 9 aastat ja hagejal II vastavalt 10 aastat ning sellises kontekstis on väär ja vastuoluline hagejate selgitus, et nad said oma väidetavast õiguste rikkumisest teada alates hetkest, kui tööandja suurendas nendele makstavat töötasu, so alates 01.03.2007.a. Tegelikult olid nad nendega sõlmitud töötasu kokkuleppest teadlikud juba arvates töölepingute sõlmimise hetkest. Igal aastal uuendati kokkuleppel töötasu, st hagejad allkirjastasid kõik töötasu kokkulepped. Kuna hagejad pole oma väidetavat õiguste rikkumist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud ja vastavat nõuet esitanud, siis on nende nõue aegunud. Kostja soovib seega, et kohus kohaldaks aegumist. Hagejate vastus aegumise kohaldamisele Hagejad leiavad, et nõue ei ole aegunud ning kostja esitatud seisukohad on ebaõiged. Hageja I töölepingus ei olnud perioodil 05.05.1998.a. kuni 01.06.2006.a. üldse kokku lepitud põhipalka. Alates 01.07.2006.a. maksis kostja hagejale I põhipalgana 2000 (kaks tuhat) krooni kuus. Ning töölepingus puudus kokkulepitud summa, mis oleks olnud piisav tagamaks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära. Samuti ei olnud hageja II töölepingus perioodil 29.10.1997.a. kuni 01.07.2002.a. üldse kokku lepitud põhipalka. Alates 01.07.2002.a. maksis kostja hagejale II põhipalgana 1015 (üks tuhat viisteist) krooni (lähtuvalt hageja II töölepingu lisast nr 6) ning alates 01.08.2005.a. kuni 01.01.2007.a. maksis kostja hagejale II põhipalgana 2500 (kaks tuhat viissada) krooni 2(4)
(töölepingu lisa nr 8). Seega puudus töölepingus kokkulepitud summas, mis oleks olnud piisav tagamaks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära. Hagejad on seisukohal, et neile makstud provisjonitasu ei saa mingil viisil käsitleda hagejate palgamäärana ega põhipalgana. Alles alates 01.03.2007.a. hakkas kostja hagejatele maksma Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgamäärale vastavat palka. 01.03.2007.a. koostas kostja hagejatele töölepingu lisad, mille kohaselt hakkas kostja hagejatele tagasiulatuvalt maksma Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärale vastavat palka, samas jäid töölepingus kokkulepitud provisjonitasud endistes suurustes kehtima. Kohtuotsuse põhjendused Käesolev otsus on vaheotsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 järgi ning käsitleb ainult hagi aegumist. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ning esitatud tõenditega, hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooltevaheline lepinguline suhe tuleneb hageja I ja kostja vahel 05.03.1998.a. sõlmitud töölepingust, milline lõpetati 29.05.2007.a. ning hageja II ja kostja vahel 29.10.1997.a. sõlmitud töölepingust, milline lõpetati 29.05.2007.a. Kostja palub kohaldada aegumist. Kostja leiab, et aegumistähtaeg on 3 aastat hagejatega töölepingute sõlmimisest (vastavalt 05.03.1998.a. ja 29.10.1997.a.) ning kuna tegemist on saamata jäänud palga nõudega, siis aegumise suhtes kuulub kohaldamisele ITVS § 6 lg 3. Hagejad leiavad, et hagi ei ole aegunud ning kostja esitatud seisukoht on ebaõige. Hagejad on seisukohal, et neile makstud provisjonitasu, milles lepiti kokku hagejatega sõlmitud töölepingutes, ei saa mingil viisil käsitleda hagejate palgamäärana ega põhipalgana. Ning kuna kostja hakkas hagejatele maksma Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgamäärale vastavat palka alles alates 01.03.2007.a. (tagasiulatuvalt alates 01.01.2007.a.), võib 01.03.2007.a. lugeda momendiks, millal hagejad said teada oma õiguste rikkumisest, st asjaolust, et kostja ei ole neile maksnud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud palga alammäärale vastavat palka. ITVS § 6 lg 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. ITVS § 7 lg 1 järgi algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Hagejate rahalised nõuded (vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammääradele) kostja vastu on järgmised:
Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et haginõuded tervikuna ei ole aegunud. Seega ei ole põhjendatud kostja taotlus hagi suhtes aegumise kohaldamiseks. Kohus jätab aegumise kohaldamata ja jätkab tuginedes TsMS § 449 lg-le 3 menetlust. 3(4)
Mare Kõlvart Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.