Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-114-07 Tartu, 17. detsember 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa AS OG Elektra Tootmine hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastu 634 778 krooni saamiseks. Viru Ringkonnakohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-05688 AS OG Elektra Tootmine kassatsioonkaebus Hageja AS OG Elektra Tootmine, esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Kostja Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu), esindaja vandeadvokaat Mari-Ann Veiermann 19. november 2007. a
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 6. juuni 2007. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-le kassatsioonkaebuselt 4. juulil 2007. a tasutud kautsjon 6347 (kuus tuhat kolmsada nelikümmend seitse) krooni 78 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.4. märtsil 2005. a esitas AS OG Elektra Tootmine (hageja) Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) (kostja) vastu 634 778 krooni saamiseks. Täiendatud hagiavalduses palus hageja tuvastada ka hankelepingute ülesütlemise aluseks olevate asjaolude puudumise. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja Suurtükiväegrupp 21. mail 2001. a riigihangete seaduse (RHS) § 13 lg 1 alusel neljaks aastaks hankelepingud nr 1-8 erinevate toiduainete tarnimiseks kuni
23.aprillini 2005. a. Suurtükiväegrupp ütles 19. novembril 2003. a lepingud üles põhjendusel, et Vabariigi Valitsuse 22. mai 2002. aasta määruse nr 172 alusel moodustati lahingutoetusüksuste väljaõppekeskus Tapa Väljaõppekeskus, mille tõttu 31. detsembril 2003. a lõpeb Suurtükiväegrupp kui juriidiline isik. Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2003. a korraldusega nr 780-k tehti kaitseministrile ülesandeks formeerida alates 1. jaanuarist 2004. a lahingutoetusüksuste väljaõppekeskuse Tapa Väljaõppekeskus eraldiseisvad struktuuriüksused (sh Suurtükiväegrupp) ümber üheks eraldiseisvaks väeosaks - lahingutoetusüksuste väljaõppekeskuseks Tapa Väljaõppekeskus paiknemisega Tapal. Tegemist oli ainult struktuurimuudatustega, mis ei saanud muuta lepingu kehtivust. Lepingu pooleks oli Eesti Vabariik. Suurtükiväegrupp ei saanud lepingut üles öelda, sest ta pole juriidiline isik. Sõlmitud hankelepingud olid kestvuslepingud. Lepingute ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks ei olnud organisatsiooniliste ümberkorralduste tegemine, sest muudatused ei olnud sellised, mis oleksid kaasa toonud kohustuse lõppemise või muutumise. Isikkoosseisu kasv poole võrra ei olnud mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Lepingu
mahu muutumine ei oleks kostjat kahjustanud. Hageja pole lepinguid oluliselt rikkunud. Pakkumise kutse dokumentide p 29 järgi võis ta küll sõlmida allhankelepingu kostja kirjalikul nõusolekul, kuid hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutes sellist tingimust ei ole. Hankelepingud on üles öelnud selleks volitusnormi mitteomav isik ja ilma õigusliku aluseta. Selle tõttu on tekitatud hagejale varaline kahju saamata jäänud tulu ja otsese varalise kahju näol. Hageja, võites riigihanke ja asudes lepinguid täitma, planeeris oma tegevuse pikema aja peale. Eelnimetatust lähtuvalt sõlmis ta AS-ga OG Elektra hankelepingu, milles oli poolte vastutusena ette nähtud leppetrahv, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt. Kuna hageja oli sunnitud lepingu ennetähtaegselt lõpetama, esitas AS OG Elektra pretensiooni ja arve 240 000 krooni suuruse leppetrahvi tasumiseks, mille hageja tasus. Lisaks eeltoodule jäi hageja ilma tulust, mis on arvestuslikult 394 778 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kui Suurtükiväegrupil oli õigus 21. mail 2001. a hankelepinguid sõlmida, siis oli tal ka õigus neid 2003. aastal üles öelda. 19. novembri 2003. a lepingute ülesütlemise avaldust on Suurtükiväegrupp põhistanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg-ga 1. Lepingupooltest sõltumatu väeosade ümberformeerimise tõttu ja poolte huvisid kaaludes oli võimalik eeldada, et lepingu täitmine oli muutunud Suurtükiväegrupi jaoks võimatuks. 19. novembri 2003. a ülesütlemisavalduse alusel lõppesid kõik poolte sõlmitud hankelepingud 1. jaanuarist 2004. a. Suurtükiväegrupi 23. detsembri 2003. a kirja võib vaadelda eksitusena ning see poolte õigussuhteid ei lõpetanud ega võtnud tagasi 19. novembri 2003. a ülesütlemisavaldust. Hageja ei ole arvestanud riigihangete eripära. Riigihangete seaduse alusel sõlmitud lepingu olulisi tingimusi oluliselt muuta ei saa. Kui oleks olnud võimalik lepinguid üle võtta, oleksid muutunud hankelepingute mahud ja hinnad. Võlaõigusseadusest ja ülesöeldud lepingutest ei tulene alust hageja kahjunõude esitamiseks. Leppetrahvi kui kahju nõue ei ole põhjendatud. Hageja pidi täitma lepingulised kohustused isiklikult, st et mis tahes allhankijaid ei võinud lepingute täitmisel kasutada. Pakkumise kutse dokumentide p 29 järgi võis hageja kasutada allhankijat ainult Suurtükiväegrupi kirjalikul nõusolekul. Kuna Suurtükiväegrupp ei ole hagejale andnud allhankelepingu sõlmimiseks kirjalikku nõusolekut, siis on allhankeleping sõlmitud vastuolus riigihangete seaduse ja pakkumise kutse dokumentidega. Ka juhul, kui allhankeleping oleks sõlmitud Suurtükiväegrupi kirjalikul nõusolekul, oleks kostja seisukohal, et hageja ja AS OG Elektra vahel 2. jaanuaril 2002. a sõlmitud lepingu p-s 5.1 toodud leppetrahvi sätet on kohaldatud ebaõigesti. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahv kõrvalkohustus, mida kohaldatakse üksnes lepingu rikkumise eest. Asjaolu, et Suurtükiväegrupp kasutas seadusest tulenevat õigust lepinguid üles öelda, ei saa mõjuda hagejale selliselt, et viimane oleks olnud kohustatud leppetrahvi maksma, sest ka hagejal oli õigus VÕS § 196 lg 1 alusel lepinguid erakorraliselt üles öelda. Ka kahju arvestus ei ole piisavalt põhjendatud ja tõendatud. Raamatupidamislikult on tõendamata hageja tulukuse protsent (7%). Näiteks tuleks vee, elektrienergia ja kütuse hindade tõus tulukuse protsendist maha arvata. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud (tööjõukulu, maksud, transpordikulu jms). Hageja ei ole selgitanud, miks ta on oma nõude
arvutanud 2003. a keskmise netomüügikäibe summade järgi ega ole arvesse võtnud lepingute täitmise varasemat aega. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks ta on 2003. a netomüügikäibesse arvestanud ka kaitseväe ajateenijate 2003. a väljaõppeürituse "Kevadtorm" müügikäibe u 900 000 krooni, kuigi sel juhul ei olnud tegemist 2001. a hankelepingute kohase toiduainete tarnimisega, vaid Kaitsejõudude Peastaabi poolt eraldi suulise kokkuleppe alusel ajateenijate väljaõppeürituse tarbeks toiduainete tarnimisega.
3.Viru Maakohus jättis 7. juuli 2006. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli Suurtükiväegrupil kui hankelepinguid sõlminud asutusel õigus ka neid lõpetada. Sõlmitud hankelepingud olid kestvuslepingud. Seega tuleb neile alates 1. juulist 2002. a kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 196 sätestab lepingu erakorralise ülesütlemise võimaluse. Lepingud öeldi üles mõjuval põhjusel eelkõige seetõttu, et see ei olenenud Suurtükiväegrupi kui lepingupoole suvast, vaid oli tingitud riigi kaitseväe struktuuri muudatustest. Kaitseväe struktuuriüksuste ümberformeerimise tulemusena üks lepingupool enda tahtest sõltumata kadus. VÕS § 179 järgi ei olnud võimalik lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda, kuna lepingud põhinesid riigihangete seadusel. Olemasolevaid lepinguid polnud samadel tingimustel võimalik enam säilitada. Järelikult tuli lepingud lõpetada. Lepingu ülesütlemine oli seadusest tulenev õigus ja selle õiguse kasutamine ei ole lepingu rikkumine. Ülesütlemisavaldus on hagejani jõudnud ja lepingud on lõppenud alates 1. jaanuarist 2004. a.
23.detsembril 2003. a esitatud avaldus ei ole käsitatav teistkordse ülesütlemisena ega muuda
19.novembri 2003. a ülesütlemisavaldust. Hageja kahjunõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Tunnistaja F. Seppingu ütluste järgi esitati toidukaupade tellimused vaid paar päeva ette. Tunnistaja R. Luhavälja ütluste järgi oli oluline pooltoodete saamine, sest Suurtükiväegrupil puudus korralik köök. Pooltooteid pole pikaajaliselt ette valmistada võimalik. Hageja ei ole arvestanud riigihangete eripära. Tulenevalt riigihangete seadusest juba täidetava lepingu olulisi tingimusi oluliselt muuta ei saa. Riigihangete seaduse § 52 sätestab, et hankeleping sõlmitakse pakkumise kutse dokumentide alusel. Neist lähtuvad pooltele siduvad ja olulised tingimused (lepingu ese, kogused, tarnetähtajad, garantiid, kvaliteedinõuded, hind jms). Kaitseväeüksuse ümberformeerimisega üheks uueks üksuseks kadus Suurtükiväegrupp lepingu poolena, muutusid hankelepingute mahud ja hinnad. Leppetrahvi hüvitamise nõue kahjunõudena ei ole põhjendatud. Kui hageja ja AS OG Elektra vahel olidki lepingulised suhted, siis nende lepingute tingimusi ei saa üle kanda poolte sõlmitud lepingutest tulenevatele suhetele. Hankelepingud ei sisalda sätteid allhanke kohta. Kui hageja kandis oma hankelepingutest tulenevad kohustused üle allhanke korras mõnele muule ettevõttele, siis polnud see kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 24. Allhange oli lubatud vaid ostja kirjalikul nõusolekul, mida kohtule ei ole esitatud. Õppuse "Kevadtorm" jaoks hangiti kaupa eraldi ning seda ei saa kahjunõude kindlaksmääramisel arvestada. Kuna lepingud lõpetati kooskõlas VÕS §-ga 196, siis pole hüvitise nõudmine põhjendatud.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja 634 778 krooni.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Viru Ringkonnakohus jättis 6. juuni 2007. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kestvuslepingut on võimalik lõpetada lepingu ülesütlemisega. Lepingu erakorraline ülesütlemine on sätestatud VÕS § 196 lg-s 1, mille kohaselt kumbki lepingupool võib kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega, et praegusel juhul oli kostjal kestvuslepingute ülesütlemiseks mõjuv põhjus, mistõttu lepingute ülesütlemine oli põhjendatud. Kuna lepingute ülesütlemine oli põhjendatud, ei ole vajalik hinnata apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad kahju tekkimist ja selle suurust.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega kassatsioonkaebus rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 634 778 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud ebaõigesti võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja lepingu sõlmimise ajal kehtinud riigihangete seaduse sätteid. Kohus on oluliselt rikkunud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1 ja § 438 lg-t 1. Lepingute ülesütlemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Lepingut saab üles öelda ainult juhul, kui lepingu täitmist ei ole võimalik jätkata. Lepingu p 11.3 kohaselt võib lepingut lõpetada, teatades sellest ette 1 kuu, kui teine pool rikub lepingu tingimusi ja teda on kirjalikult hoiatatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest; kui ostja ei nõustu müüja pakutud uute hindadega; kui müüja ei ole täitnud punkte 2.3 ja 2.5; kui müüja ei ole reageerinud ostja korduvatele reklamatsioonidele toodete kvaliteedi ja koguselise puudujäägi kohta. Muid ülesütlemise aluseid leping ei sisalda. Kostja oli hankemenetlust korraldades ennast ise asetanud olukorda, kus ammendavalt olid loetletud ülesütlemise alused ning vääramatule jõule ei olnud võimalik toetuda. Ringkonnakohus kohaldas vääralt VÕS § 196 lg-t 1. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja kahjunõue ei ole põhjendatud ega tõendatud ning et ei ole tõendatud, et hageja oleks teinud pikaajalisi plaane ja ettevalmistusi lähtuvalt sõlmitud hankelepingu tähtajast. Kui erakorralise ülesütlemise tahteavaldus on tühine, loetakse, et sellist avaldust pole tehtud. Kuna kostja keeldus ilma seadusliku aluseta täitmast hagejaga 2001. aastal sõlmitud hankelepinguid, siis on tegemist täitmata jätmisega VÕS § 100 mõttes. Selle tõttu tekkis hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. VÕS § 128 lg 4 kohaselt peab kahjustatud pool tõendama üksnes neid asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus. Hagejal oli alus uskuda lepingute kestmisse hankelepingus kokku lepitud tähtajani. Sellest tulenevalt on ta õigustatud saama toiduainete müügist saadavat tulu nende 16 kuu eest, mil see tegelikult saamata jäi. Hageja esitas kohtule ka vastavasisulised kalkulatsioonid ning kohus ei põhjendanud, miks need ei ole piisavaks tõendiks. Hageja on tõendanud TsMS § 272 lg-s 1 sätestatud
vormis tõenditega oma võimalust tulu teenida, mistõttu on kohus vääralt kohaldanud VÕS § 128 lgt 4. Väeosade ümberformeerimine ei pidanud tooma kaasa sõlmitud hankelepingute ülesütlemist, sest Suurtükiväegrupp kui struktuuriüksus jäi alles. Hankelepingute sisuks oli toidukaupade hankimine kaitseväelaste toitlustamiseks ja selline hankimine jätkus ning jätkub ka praegu. Seega oli võimalik lepinguid edasi täita. Poole enda põhjustatud asjaolusid ei saa lugeda vääramatu jõu asjaoludeks. Kostja jaoks ei saa tema enda antud korraldus olla vääramatuks jõuks. Seega on kohus vääralt kohaldanud VÕS § 103 lg-t 1. Hankelepingutes allhanget keelavat punkti ei ole. Pooltele saab siduvaks lugeda ainult nende vahel sõlmitud lepingut. Kostja teadis, et tegelik olukord nõudis allhankelepingu sõlmimist, kuid ei esitanud sellele vastuväiteid. Seega pidi kostja arvestama ka võimalusega, et lepingu rikkumisel võib allhankija hageja vastu esitada leppetrahvi nõude. Maakohtu otsusest ei nähtu, milliste tõendite põhjal jõudis kohus järeldusele, et õppuse "Kevadtorm" jaoks hangiti kaupa eraldi raha eest ja see andis hagejale ka eraldi tulu ega ole seega saamata jäänud tulu kindlaksmääramisel arvestatav. Ka ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu hageja väitele, et maakohus ei ole viidanud tõenditele, mis maakohtu sellise järelduseni viisid. Kassatsiooniastmes olid hageja õigusabikulud koos käibemaksuga 10 620 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud.
7.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kassatsiooniastmes olid kostja õigusabikulud koos käibemaksuga 8850 krooni. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
9.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuna 21. mail 2001. a sõlmitud lepingud olid kestvuslepingud, tuleb neile VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
10.Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus leidis, et lepingud öeldi üles mõjuval põhjusel seetõttu, et kaitseväe struktuuriüksuste ümberformeerimise tulemusena Suurtükiväegrupp kui lepingupool enda tahtest sõltumata kadus. Ringkonnakohus nõustus maakohtu selle seisukohaga. Kolleegium leiab, et see seisukoht ei põhine seadusel. Vaidlusaluste hankelepingute sõlmimise ajal, 21. mail 2001 kehtinud RHS § 5 lg 1 p 1 kohaselt on
ostja sama seaduse tähenduses muu hulgas riigiasutus. Sel ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 järgi on täidesaatva riigivõimu asutused valitsusasutused ja valitsusasutuse hallatavad riigiasutused. Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg 2 kohaselt on valitsusasutused ametiasutusteks avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses. Avaliku teenistuse seaduse § 2 lg 2 p 8 järgi on riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, muu hulgas kaitsejõudude väeosad. Järelikult oli Suurtükiväegrupil riigihangete seaduse alusel õigus hankelepinguid sõlmida. See asjaolu ei muuda aga Suurtükiväegruppi sõlmitud hankelepingute pooleks. Tsiviilõigusi ja -kohustusi saab omada vaid füüsiline või juriidiline isik. Hankelepingute sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 lg 3 kohaselt oli juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis vastab samas seaduses sätestatud eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud nõuetele. TsÜS § 6 lg 3 sätestas, et riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Riigiasutustel võib seaduse järgi olla küll õigus lepinguid sõlmida, aga lepingupooleks on ka sellisel juhul riik kui juriidiline isik. Seega oli vaidlusaluste lepingute pooleks Eesti Vabariik kui avalik-õiguslik juriidiline isik, mitte Suurtükiväegrupp. Eelnevast tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et kaitseväe struktuuriüksuste ümberformeerimise tulemusena üks lepingupool kadus ning see oli mõjuvaks põhjuseks, et vaidlusalused lepingud erakorraliselt üle öelda. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata tõendeid, poolte väiteid ja seda, kas kostjal oli vaidlusaluste hankelepingute erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus, s.t kas Eesti Vabariigilt ei võinud kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingute jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani.
11.Kolleegium märgib, et ainuüksi asjaolu, et Eesti Vabariik kui lepingupool formeeris ümber oma kaitseväe struktuuriüksused, ei anna alust VÕS § 196 lg 1 alusel vaidlusaluseid hankelepinguid erakorraliselt üles öelda. Kaitseväe struktuuriüksuste ümberformeerimisega peab kaasnema olukord, mis on kvalifitseeritav lepingute ülesütlemise mõjuva põhjusena VÕS § 196 lg 1 mõttes. Ka toiduainete tarnevajaduse suurenemine ei anna iseenesest alust juba sõlmitud hankelepingute erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna juurdevajatavate toiduainete ostmiseks võib näiteks olla vajadusel võimalik korraldada uus riigihange. Kolleegium leiab, et erakorralistel asjaoludel võib kestvuslepingu erakorraliselt üles öelda ka mõjuval põhjusel, mis on tingitud lepingut ülesütlevast poolest endast. Sellisel juhul võib aga lepingut ülesütleva poole käitumine olla käsitatav lepingu rikkumisena ning seetõttu võib ülesöelnud poolel tekkida kahju hüvitamise kohustus (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-06, p 18).
12.Kohus on otsuses tuginenud ka VÕS §-le 179. Selle paragrahvi 1. lõike kohaselt võib lepingupool teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna vaidlusaluste lepingute pooleks oli Eesti Vabariik, siis ei saa praegusel juhul kõne alla tulla Suurtükiväegrupi
õiguste ja kohustuste üleandmine Tapa Väljaõppekeskusele ning tuginemine VÕS §-le 179 ei ole asjakohane.
13.Kahjunõude kohta peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Hageja väitel seisneb tema kahju leppetrahvis, mida hageja oli kohustatud tasuma AS-le OG Elektra, kellega ta oli vaidlusaluste lepingute täitmiseks sõlminud hankelepingu, ning saamata jäänud tulus. 21. mail 2001. a sõlmitud lepingud on riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingud. Vaidlusaluste hankelepingute sõlmimise ajal kehtinud RHS § 52 lg 2 kohaselt peavad hankelepingu tingimused vastama pakkumise kutse dokumentides ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele. RHS § 52 lg 3 järgi on hankeleping, mis ei vasta sama paragrahvi lõikes 2 sätestatule, tühine. Pooled ei vaidle selle üle, et pakkumise kutse dokumentide p 29 järgi võis hageja sõlmida allhankelepingu kostja kirjalikul nõusolekul ning AS-ga OG Elektra hankelepingu sõlmimiseks hagejal kirjalikku luba ei olnud. Hageja väitel polnud kirjalikku luba vaja seetõttu, et vaidlusalustes hankelepingutes sellist tingimust ei olnud. Kolleegium juhib tähelepanu hankelepingute p-le 11.5 (toimiku I kd, lk-d 9-32), mille kohaselt on lepingute lahutamatuteks osadeks lepingute lisadena riigihanke loetelu, pakkumise vorm, müüja hinnapakkumised ja hinnakiri. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja kohtule esitanud pakkumise kutse dokumendid (I kd, lk-d 60-81). Kui pakkumise kutse dokumentide p-s 29 nimetatud tingimus oli lepingute osaks, siis ei saa hageja selle tingimuse rikkumise tõttu talle endale tekkinud kahju hüvitamist kostjalt nõuda. Saamata jäänud tulu nõude kohta leidis ringkonnakohus, et tulu kaotamine jäi hagejal tõendamata. Kolleegium leiab, et see järeldus on põhjendamata, sest kohtuotsuse põhjendustest ei järeldu, et hankelepingute ülesütlemise tõttu hageja tulust ilma ei jäänud. Asjaoludest, et toidukaupade tellimused esitati vaid paar päeva ette ning et hageja pooltooteid pikka aega ette ei valmistanud, ei saa teha järeldust, et hageja tulu ei kaotanud. Kui ringkonnakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et vaidlusaluste hankelepingute ülesütlemine oli õigustühine, tuleb ringkonnakohtul anda hinnang ka kahju tekkimist ja selle suurust puudutavatele poolte väidetele ja tõenditele. Seejuures tuleb arvestada, et VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Samuti tuleb ringkonnakohtul sel juhul hinnata ka seda, kas õppuse "Kevadtorm" jaoks hangiti kaupa vaidlusaluste hankelepingute alusel või mitte, et välja selgitada sellest saadud tulu arvestatavus kahju suuruse kindlakstegemisel.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt otsustab poolte kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu väljamõistmise asja lõplikult lahendav kohus, juhindudes asja sisulise lahendamise tulemusest. Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.