Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
09.novembril 2018.a, Tallinnas
Hagihind
2-17-10474 T. B. ja S. B. hagi Ringvald OÜ ja R. K. vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja avaldus uue juhatuse liikme määramiseks 3 500 eurot
nende Hagejad: T. B. (isikukood xxx, elukoht xxx) S. B. (isikukood xxx, elukoht xxx) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Peeter Ploom ja advokaat Erki Siht (Advokaadibüroo Maria Mägi, Tatari 25, 10116 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostjad: Ringvald OÜ (registrikood 10950518, asukoht Koidu 27, 10136 Tallinn) R. K. (isikukood xxx, elukoht xxx; e- post: xxx) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Hanne-Loore Härma (Advokaadibüroo LEADELL Pilv, Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn; e- post: [email protected]; [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 07.06.2018.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Peeter Ploom ja advokaat Erki Siht Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Hanne-Loore Härma
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata T. B. ja S. B. hagi Ringvald OÜ ja R. K. vastu juhatuse liikme R. K. tagasikutsumiseks.
2.Määrata Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks A. P. (isikukood xxx, Advokaadibüroo Paas & Partnerid, Tondi 51, 11316 Tallinn; e- post: xxx).
3.A. P.’a juhatuse liikme volitused Ringvald OÜ-s kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike poolt.
4.Ringvald OÜ (registrikood 10950518, asukoht Koidu 27, 10136 Tallinn) juhatuse liikmetel on kuni uue juhatuse määramiseni osanike poolt ühine esindusõigus kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa 1 000 eurot. Kanda märge ühise esindusõiguse kohta äriregistrisse (ÄS § 145 lg 1 p 6).
5.Jätta menetluskulud solidaarselt T. B. ja S. B. kanda, v.a Ringvald OÜ juhatuse asendusliikme A. P. tasu, mis jääb Ringvald OÜ kanda (TsMS § 172 lg 6).
6.Tühistada Harju Maakohtu 24.08.2017.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tsiviilasjas nr. 2-17-10474, mille kohaselt määrati Ringvald OÜ (registrikood
10950518, asukoht Koidu 27, 10136 Tallinn) juhatuse täiendavaks liikmeks A. P. (isikukood xxx, Advokaadibüroo Paas & Partnerid, Tondi 51, 11316 Tallinn; e- post: xxx) kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr. 2-17-10474 ja määrati Ringvald OÜ (registrikood 10950518, asukoht Koidu 27, 10136 Tallinn) juhatuse liikmetele ühine esindusõigus kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa 1 000 eurot. Kanti märge ühise esindusõiguse kohta äriregistrisse (ÄS § 145 lg 1 p 6).
7.Kohtuotsus saata peale jõustumist täitmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale (Pikk 32, 44307 Rakvere; e- post: [email protected]) ja A. P.’ale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja põhjendused
1.T. B. ja S. B. esitasid kohtule 07.07.2017.a hagi Ringvald OÜ vastu juhatuse liikme R. K. tagasikutsumiseks ja avalduse uue juhatuse liikme määramiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejad Ringvald OÜ osanikeks alates 2013.a, kuid R. K. ei ole alates S. B.i surmast Ringvald OÜ otsuste tegemisse neid kaasanud. Hagejad on teinud R. K.le ettepaneku võtta vastu otsus, et viimase kõrvale nimetataks juhatuse liikmeks ka üks hagejatest – T. B.. Hagejatele ootamatult keeldus R. K. oma 25.04.2017.a vastuses T. B.t juhatuse liikmeks nimetamast. Hagejatele on saanud teatavaks, et: (1) R. K. on juhatuse liikmeks oleku ajal rikkunud rängalt mitmeid juhatuse liikme kohustusi, (2) tegutsenud Ringvald OÜ juhatuse liikmena ajal, mil R. K.l lasus ärikeeld, (3) võõrandanud Ringvald OÜ põhivara ilma osanike otsuseta (sh enda lähikondsetele) ning (4) viinud Ringvald OÜ vara Ringvaldi omandist välja enda omandisse. R. K. ei ole Ringvald OÜ juhatuse liikmena mitte kordagi kutsunud kokku osanike koosolekut (isegi mitte majandusaasta aruande kinnitamiseks) ega pidanud vajalikuks informeerida osanikke mitte ühestki tehingust (ega saada neilt nõusolekuid), mille Ringvald OÜ on teinud, sh iseendaga tehtud tehingutest ja igapäevase majandustegevuse piirest väljuvatest tehingutest. Seetõttu on R. K. Ringvald OÜ juhatuse liikmena rikkunud nii osanike olulistest asjaoludest teavitamise kui ka raamatupidamise korraldamise kohustust. Ajal, mil hagejad olid juba Ringvald OÜ osanikud (s.o alates 2013 sügisest), on kostja R. K. Ringvald OÜ seadusliku esindajana võõrandanud kokku 18 kinnisasja ehk valdava osa kogu Ringvald OÜ kinnisvaraportfellist, ilma osanikke sellest teavitamata või osanike heakskiitu saamata. 28.01.2015 võõrandas Ringvald OÜ R. K. isikus ilma osanike otsuseta Ringvald OÜ-le kuulunud kinnisasja reg. nr. 26673501 R. K. lähikondsele T. K.ile. 18.12.2015 võõrandas Ringvald OÜ R. K. isikus ilma osanike otsuseta Ringvald OÜ-le kuulunud kinnisasja reg. nr. 26673801 R. K. lähikondsele Osaühingule F. Ühe Ringvald OÜ kinnisasjadest – registriosa number 26674201, on R. K. Ringvald OÜ juhatuse liikmena võõrandanud iseendale. R. K.l kehtis ärikeeld ehitusvaldkonnas ajavahemikul 20.10.2014.a – 14.06.2016.a R. K. ei pidanud vajalikuks Ringvald OÜ kui emaettevõtja kaasosanikke informeerida asjaolust, et tema suhtes on kohaldatud ärikeeldu. Hagejad paluvad menetluskulud jätta R. K. kanda ja välja mõista R. K.’lt riigilõiv summas 550 eurot ja õigusabikulu summas 13 182 eurot. Samuti paluvad
hagejad välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjate Ringvald OÜ ja R. K. vastuväited ja põhjendused
2.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. Hagejatel puudub seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt (kostjatelt) T. B. ja S. B.i määramist Ringvald OÜ juhatuse liikmeteks. Hagejate etteheited seoses nende juhatuse liikmeks määramata jätmisega on alusetud ja põhjendamatud. Kostjad märgivad, et ei nõustu hagejate väitega, nagu tuleks hagejatele ÄS § 154 lg-st 1 õigus saada automaatselt Ringvald OÜ juhatuse liikmeks. Hagejate etteheited, et R. K. on väidetavalt rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, on alusetud ja tõendamata. Hagejad on saanud kostja I osanikeks 25.09.2013.a ning ei ole peale osanikeks saamist enam kui 3 aasta jooksul tundnud mistahes huvi kostja I tegevuse vastu. Hagejate huvi on kostja I tegevuse osas tekkinud alles käesoleval aastal, kui hageja T. B. nõudis kostjalt II enda juhatuse liikmeks määramist ning kostja II palus täpsustada, millised on T. B. juhtimisalased kogemused ja mida ning missugust ärisuunda sooviks hageja äriühingus arendama ja juhtima hakata. Kostjatel puudub kohustus teavitada kostja I osanikke igast kinnisvaraga seonduvast tehingust. Kostja I tegevusalaks on hoonestusprojektide arendus, mis tähendab seda, et kostja I tegevus hõlmab otseselt nii kinnisvara arendust kui ka müüki. Seega ei olegi kostja I tegevuse eesmärgiks kinnisvara mahukas omamine, vaid üksnes selle vahendamine ning kinnistute müügilt tulu teenimine. Ebaõige ja meelevaldne on hagejate käsitlus, et Ringvald OÜ on võõrandanud kaks kinnisasja R. K. lähikondsetele T. K.ile ja OÜ-le F. Kostjad peavad vajalikuks märkida, et asjaolu, et T. K. on olnud kostjaga II teises äriühingus koos osanik ning äripartner, ei muuda nimetatud isikuid veel lähikondseteks. OÜ F ei ole R. K. 100%-lise kontrolli all olev äriühing nagu püüavad väita hagejad. Asjaolu, et R. K. on olnud OÜ F nõukogu liige aastatel 2005-2009 ehk 6 aastat enne vaidlusaluse müügitehingu sõlmimist, ei tõenda ega kinnita kostjate hinnangul lähikondsust. Lisaks sellele, et viidatud müügilepingute sõlmimine ei väljunud kostja I igapäevasest majandustegevusest, olid mõlemad tehingud sõlmitud ka turuhinnaga. Ringvald OÜ osanikud on xxx nõustunud viidatud tehingu sõlmimisega ning leppinud kokku tehingu tingimustes. Lisaks on tehing sõlmitud kostja I igapäevase majandustegevuse raames turuhinnaga. Viidatud otsuse on võtnud vastu Ringvald OÜ osanikud 15.11.2006.a seisuga S. B. ja F OÜ. Seega esinevad alused, mis välistavad ÄS § 181 lg 3 esimese lause kohaselt tehingu tühisuse. R. K. ärikeeld kehtis üksnes ehitusvaldkonnas. Nii Ringvald OÜ kui ka Ringvald I OÜ tegelevad hoonestusprojektide arendusega, teostamata ise ehitustöid. Seega ei ole kostja II ärikeeldu rikkunud. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hagejate kanda ja välja mõista hagejatelt õigusabikulu summas 8 729,67 eurot. Samuti paluvad kostjad välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, asub seisukohale, et hagejate nõue Ringvald OÜ ja R. K. vastu juhatuse liikme R. K. tagasikutsumiseks rahuldamisele ei kuulu, küll aga on põhjendatud avaldus juhatuse asendusliikme määramiseks.
4.Käesoleval juhtumil on hagejate poolt kohtule esitatud mitu nõuet, s.o kutsuda Ringvald OÜ juhatuse liige R. K. tagasi ja määrata Ringvald OÜ juhatuse liikmeks T. B. või alternatiivselt kohtu äranägemisel muu juhatuse liikme ülesannete täitmiseks sobiv isik (t/l 2). Kuivõrd nõue juhatuse liikme määramiseks on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 hagita asi, siis lahendab kohus esmalt haginõude ja seejärel annab kohus hinnangu avaldusele juhatuse liikme määramiseks. Ka Riigikohus on 17.04.2008.a. lahendis kohtuasjas nr. 3-2-1-12-08 asunud seisukohale, et hagita asja lahendamine hagimenetluses on lubatav ning nimetatu ei saa olla aluseks otsuse tühistamiseks.
5.Tulenevalt Riigikohtu 13.11.2013.a lahendi kohtuasjas nr. 3-2-1-81-13 punktis 20 asutud seisukohale, et asja läbi vaatamisel hagimenetluses, tuleb selle asja lahendamisel järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut, lahendab kohus käesoleva
vaidluse hagimenetluse sätete kohaselt juhindudes juhatuse asendusliikme määramise osas hagita menetluse kohta sätestatud erisustest (TsMS § 477 lg 1).
6.TsMS § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Sama paragrahvi lg 7 alusel ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 02.01.2018.a kohtumääruses (II köide t/l 13).
8.Äriseadustiku (ÄS) 168 lg 1 p 4 kohaselt kuulub osanike pädevusse juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, kui ühingul ei ole nõukogu. OÜ-l Ringvald nõukogu puudub ning seega kuulub osanike pädevusse juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine.
9.ÄS § 184 lg 5 kohaselt kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt.
10.Õiguskirjanduses on märgitud, et ÄS § 184 lg 5 nõude peamiseks eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu. Mõjuva põhjuse olemasolu tuvastamisel tuleb lähtuda VÕS järgse kestvusvõlasuhte ülesütlemise regulatsioonist ja praktikast, eelkõige VÕS §-dest 196 ja 631 (Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt, Margit Vutt. Ühinguõigus I. Lk 127).
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 631 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.
12.Riigikohus on 13.06.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-13032 punktis 12 leidnud, et käsunduslepingute puhul kohaldatav VÕS § 631 on samasisuline VÕS § 196 lg-ga 1, mis sätestab üldise aluse kestuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (vt ka Riigikohtu 7. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-09, p 11). Sellest sättest tuleneva üldreegli kohaselt võib kumbki pool kestuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ka VÕS § 196 lg 1 kohta on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et selle sätte kohaselt on poolel õigus kestusleping erakorraliselt üles öelda ka muul mõjuval põhjusel kui lepingu rikkumine teise poole poolt, sealhulgas erakorralistel asjaoludel ka sellisel mõjuval põhjusel, mis on tingitud lepingut ülesütlevast poolest endast (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-07, p 11). Eelnevast tulenevalt ei ole piiratud nende asjaolude ring, mis võivad olla VÕS § 631 alusel käsunduslepingu ülesütlemise aluseks. Seejuures ei ole välistatud, et lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olev mõjuv põhjus seisneb lepingu sõlmimise asjaoludes.
13.Vaidluse all ei ole asjaolu, et hagejad on Ringvald OÜ osanikud alates 18.11.2013.a ning
hagejatele kuulub ühisomandi osa suuruses 1 278 eurot (I köide t/l 9-11). Lisaks on Ringvald OÜ osanikuks X S.A. osa suurusega 1 278 eurot (II köide t/l 145). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kostja R. K. on Ringvald OÜ juhatuse liige alates 11.06.2003.a (I köide t/l 11).
14.Hagejad tuginevad R. K. juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisel järgmistele asjaoludele:
on rikutud teavitamis- ja raamatupidamiskohustust (I köide t/l 3) on võõrandatud OÜ-le Ringvald kuuluv kinnisvara ilma osanike otsuseta (I köide t/l 3) on võõrandatud OÜ-le Ringvald kuuluv kinnisvara enda lähikondsetele ilma osanikke teavitamata (I köide t/l 3 pöördel) on võõrandatud OÜ-le Ringvald kuuluv kinnisvara iseendale ilma osanikke teavitamata (I köide t/l 3 pöördel-4) on rikutud kehtivat ärikeeldu (I köide t/l 4 pöördel) on rikutud lojaalsuskohustust OÜ Ringvald ees (I köide t/l 5) on rikutud teavitamiskohustust (I köide t/l 5) on rikutud huvide konflikti vältimise kohustust (I köide t/l 5) on rikutud hea usu põhimõtet (I köide t/l 5 pöördel) on rikutud hoolsuskohustust (I köide t/l 5 pöördel).
15.Kostjad vaidlevad hagejate etteheidetele vastu ning leiavad, et alused R. K. juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumiseks puuduvad.
16.Kuivõrd hagejatel on mitmed erinevad etteheited OÜ Ringvald senisele juhatuse liikmele, annab kohus neile kõigile eraldi hinnangu.
17.Hagejad leiavad, et R. K. on rikkunud teavitamis- ja raamatupidamiskohustust, kuivõrd ei ole alates 2013.a sügisest kutsunud kokku osanike koosolekut ega informeerinud osanikke ühestki OÜ Ringvald tehingust (I köide t/l 3). Kostjad leiavad, et R. K. ei ole rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust ning paljasõnaline on hagejate väide selle kohta, et rikutud on osanike olulistest asjaoludest teavitamise kohustust (I köide t/l 166).
18.ÄS § 168 lg 1 p 5 kohaselt kuulub osanike pädevusse majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. ÄS § 171 lg 1 ja 2 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui: 1) osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus või 2) seda nõuab nõukogu või audiitor või 3) seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist.
19.Õiguskirjanduses on leitud, et juhatuse spetsiifilisteks kohustusteks on: 1) informatsiooni andmisega seotud kohustus; 2) osanike koosoleku kokkukutsumise ja ettevalmistamisega seotud kohustused; 3) raamatupidamise korraldamise ja aruandlusega seotud kohustused; 4) pankrotiavalduse esitamise kohustus; 5) osakapitaliga seotud kohutused ja 6) osanike nimekirja pidamisega seotud kohustused (Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt, Margit Vutt. Ühinguõigus I. Lk 135-138).
20.Hagejate etteheited selles osas, et äriühingu juhatuse liige R. K. ei ole täitnud osanike koosoleku kokkukutsumise ja ettevalmistamisega seotud kohustusi, ei ole kohtu hinnangul ainuüksi piisavad selleks, et kutsuda nimetatud isik juhatuse liikme kohalt tagasi. Seda enam, et tegemist on juhatuse liikmega, kes on osalenud äriühingu juhtimises pikema aja jooksul ning kohtuliku asja arutamisel ilmnenud asjaolude kohaselt on ta äriühingut edukalt juhtinud ja ühing on alates 2013.a. püsinud kasumis (I köide t/l 177, 184, 190).
21.Kohtu ette toodust nähtub, et hagejad on pöördunud alles peale kohtumenetluse algust, s.o
11.07.2017.a, 19.07.2017.a, 26.07.2017.a, 19.10.2017.a, 26.10.2017.a, 09.01.2018.a, 18.01.2018.a Ringvald OÜ poole teabe saamiseks, kuid ei ole väidetavalt vastuseid oma küsimustele saanud (II köide t/l 26-28, 30-31, 32, 35, 36).
22.Hagejad tuginevad hagiavalduses ÄS § 180 lg 5, mille kohselt peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka osaühinguga samasse kontserni kuuluvate äriühingutega seotud asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada osaühingu tegevust.
23.Kohus leiab, et kostja Ringvald OÜ juhatuse liikmel on kohustus anda osanikele teavet äriühingus toimuva osas, kuid antud juhul ei ole informatsiooni saamise aluseks ÄS § 180 lg
5.Nimetatud säte kohaldub kohtu hinnangul juhul, kui osaühingul on olemas nõukogu. Antud juhul sellist olukorda ei esine.
24.Kohtule hagejate poolt esitatud e- kirjadest nähtub, et osaliselt on hagejatele informatsiooni antud, kuid mitte hagejaid rahuldavas mahus. Kohus selgitab hagejatele, et kui kostjate poolt avaldatav informatsioon ei ole piisav või antud teabe hulk ei rahulda hagejaid, on viimastel õigus pöörduda ÄS § 166 lg 3 tulenevalt kohtu poole ning hagejad on nimetatud õigust ka kasutanud (tsiviilasi nr. 2-17-17181) (II köide t/l 56, 114-116).
25.Kohus leiab, et hagejate etteheited kostjale R. K.le raamatupidamiskohustuse rikkumise osas on alusetud, kuivõrd kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Ringvald OÜ on esitanud registripidajale 2014.a, 2015.a ja 2016.a majandusaasta aruanded, mis on ÄS § 179 ja § 183 tulenevalt juhatuse ülesanne (I köide 171-190).
26.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejate rahulolematus teavitamis- ja raamatupidamiskohustuse täitmise osas ei ole aluseks R. K. tagasikutsumiseks Ringvald OÜ juhatuse liikme kohalt.
27.Hagejad tuginevad oma nõudes ka sellele, et R. K. on võõrandatud OÜ-le Ringvald kuuluva kinnisvara ilma osanike otsuseta enda lähikondsetele ja iseendale ilma osanikke teavitamata (I köide t/l 3-4).
28.ÄS § 181 lg 2 kohaselt on juhatuse liikmed osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
29.Riigikohus on 26.04.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-26-17 punktis 10 märkinud, et ÄS § 181 lg 3 esimene lause näeb ette, et osanike nõusolek peab tehingu tegemiseks olema juhul, kui tehingu teiseks pooleks on osaühingu juhatuse liige.
30.Eelpool viidatud lahendi punktis 13 on Riigikohus märkinud, et seaduses ei ole küll täpsustatud, mida saab pidada osaühingu igapäevaseks majandustegevuseks, kuid hindamaks seda, kas tehing on tehtud igapäevases majandustegevuses või seda ületades ÄS § 181 lg 3 teise lause mõttes, saab mh arvestada kõnealuse tehingu iseloomu ja mahtu (vt ka Riigikohtu
13.aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16, p 36). Samuti saab selleks, et hinnata, kas tehing on tehtud igapäevases majandustegevuses, juhinduda ÄS § 317 lg-st 1, mis sätestab aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust ületavate tehingute avatud loetelu. Kuigi eelnimetatud säte reguleerib olukordi, millal aktsiaseltsi juhatusele on tehingute tegemiseks eelduslikult vaja nõukogu nõusolekut, saab selle normi abil sisustada ka ÄS § 181 lg 3 teist lauset ja hinnata, mida saab pidada osaühingu igapäevaseks majandustegevuseks ja mida mitte.
31.Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks artikkel 10 lg 1 kohaselt äriühingu organite tehtud toimingud on äriühingule siduvad ka juhul, kui nimetatud toimingud ei vasta äriühingu eesmärkidele, välja arvatud juhul, kui sellised toimingud ületavad volituste piire, mis on neile organitele seadusega antud või mida seadus lubab neile anda.
32.Hagejad leiavad, et registriosadesse nr. 26673401, 26673701, 26673801, 26674101, 26674401, 26674501, 26674301, 26674001, 26673901, 26673601, 26673501, 9472001, 4404650, 4404550, 4404450, 4404350, 13363402, 26674201, 26673501 kantud kinnisasjad on võõrandatud ilma osanikke sellest teavitamata või osanike heakskiitu saamata (I köide t/l 15-33).
33.Kohus nõustub antud juhul kostjate seisukohaga, millise kohaselt on hagejate etteheited kinnisasjade võõrandamisel ilma osanike nõusolekuta alusetud (I köide t/l 166). Kohtu ette toodud asjaoludest tuleneb, et Ringvald OÜ tegevuse eesmärgiks ei ole kinnisvara mahukas omamine, vaid üksnes selle vahendamine ning kinnistute müügilt tulu teenimine. Seega ei ole olnud eelpool viidatud kinnisasjade võõrandamine väljaspool Ringvald OÜ igapäevast majandustegevust ning osanike nõusolek ei olnud iga tehingu tegemise jaoks vajalik.
34.Ringvald OÜ poolt registripidajale esitatud majandusaasta aruannetest nähtub, et 2014.a toimusid ettevalmistused X kinnistute müügiks ja esimene müügitehing on prognoositud 2015.aasta jaanuaris. 2015.aastal õnnestus müüa 10 kinnistut ja viimaste kinnistute müügiks 2016.aasta esimesel poolel on kokkulepped sõlmitud. 2015.a alustati X kinnistute II etapi detailplaneeringu esitamiseks vajalike toimingute ettevalmistamisega. 2016.aastal müüdi X I etapi kinnistuid ja alustati X II etapi detailplaneeringu menetlemiseks vajalike toimingutega (I köide t/l 172, 179, 186).
35.Samuti leiab kohus, et hagejate etteheited R. K.le, et viimane on teinud tehiguid enda lähikondsete ja iseendaga, on käesoleval juhul põhjendamatud. Kohtu ette ei ole hagejate poolt toodud selliseid asjaolusid, millistest järelduks, et R. K. poolt tehtud tehingud on kahjustanud äriühingu huve. Ainuüksi asjaolu, et kinnisasja võõrandamisel on väidetavalt olnud teiseks lepingu pooleks R. K. lähikondne või R. K. ise, ei tähenda automaatselt, et tegemist on äriühingule kahjuliku tehinguga.
36.Kohus leiab, et hagejate poolt viidatud ÄS § 317 loetletud tehingute tegemiseks on nõukogu või siis käesoleval juhul osanike otsust vaja juhul, kui tegemist on igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingutega (vt. Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt, Margit Vutt, Ühinguõigus I. Lk 373, äärenumber 1873). Antud juhul sellist olukorda ei esinenud, kuivõrd kinnisasjade võõrandamine on olnud Ringvald OÜ igapäevane majandustegevus.
37.Hagejad leiavad, et R. K. on Ringvald OÜ juhatuse liikmena rikkunud kehtivat ärikeeldu (I köide t/l 4 pöördel). Kostjad vaidlevad sellele vastu.
38.Tsiviilasjas nr. 2-14-4990 on 20.10.2014.a kohtumäärusega kohaldatud R. K. suhtes ärikeeldu ja keelatud tegutseda ehituse valdkonnas juriidilise isiku juhtorgani liikmena kuni F OÜ pankrotimenetluse lõppemiseni (I köide t/l 46-48).
39.Kuivõrd äriregistri teabesüsteemist nähtub, et Ringvald OÜ põhitegevusala 2014.a puudus, 2015.a oli põhitegevusalaks hoonestusprojektide arendus ning 2016.a oli tegevusalaks hoonestusprojektide arendus, siis ei ole rikutud 20.10.2014.a kohtumäärusega kohaldatud ärikeeldu (I köide t/l 9-11, 190 pöördel).
40.Hagejad heidavad R. K.le ette, et viimane on rikkunud lojaalsuskohustust, huvide konflikti
vältimise kohustust, hea usu põhimõtet ja hoolsuskohustust (I köide t/l 5). Kostjad vastavate etteheidetega ei nõustu.
41.ÄS § 154 lg 1 kohaselt tuleb osanikke võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.
42.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
43.Riigikohus on 31.03.2010.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-7-10 punktis 31 leidnud, et aktsionäridel on nii omavahelises suhtes kui ka suhtes aktsiaseltsiga kohustus vastavalt panustada aktsiaseltsi juhtimisse ja mitte kahjustada aktsiaseltsi või teiste aktsionäride õigustatud huve. Selle kohustuse kui seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine võib mh kaasa tuua aktsionäri vastutuse VÕS § 115 lg 1 alusel. Seda kinnitab erinormina ÄS § 289 lg 1, mille järgi vastutab aktsionär just aktsionärina nii aktsiaseltsile kui ka teisele aktsionärile süüliselt tekitatud kahju eest. See ei välista aga VÕS § 1044 lg 1 järgi vastutust deliktiõiguse alusel, st paralleelselt saab nõude esitada ka VÕS § 1043 alusel.
44.Õiguskirjanduses on leitud, et hea usu põhimõtte järgimise kohustuse sisuks on osaniku kohustus panustada osaühingu juhtimisse ning mitte kahjustada osaühingu ega teiste osanike huve. Eelnimetatud üldiste kohustustega seonduvad eelkõige alljärgnevad kohustused: kohustus hääletada teatud viisil, informatsiooni andmise kohustus ja keeld omandada eeliseid enda või kolmanda isiku kasuks ning ühtlasi osaühingu või teiste osanike kahjuks (Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt, Margit Vutt. Ühinguõigus I. Lk 221).
45.Riigikohus on 15.04.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-29-15 punktis 14 märkinud, et äriühingute kohta on seaduses selgelt väljendatud osanike, aktsionäride ja liikmete võrdse kohtlemise põhimõte. Selline põhimõte on näiteks sätestatud äriseadustiku §-s 85, § 154 lg-s 1 ja §-s 272, samuti tulundusühistuseaduse §-s 25. Viidatud sätete kohaselt tuleb kõiki osanikke, aktsionäre ja liikmeid võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Osanike, aktsionäride ja liikmete võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering.
46.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hagejate poolt kohtu ette toodud etteheited sellised, millistest nähtuks, et R. K. on tahtlikult rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Tõendeid selle kohta, et viimase tegevuse tulemusena on kahjustada saanud äriühingu või osanike huvid kohtule esitatud ei ole. Ringvald OÜ 2016.a majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingul on jaotamata kasumit 1 066 052 eurot (I köide t/l 190). Ainuüksi hagejate poolt kohtule 03.09.2018.a menetlusdokumendis esitatud tõenditest ei saa järeldada, et Ringvald OÜ juhatuse liige on tahtlikult rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust (II köide t/l 117122).
47.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagejate nõue kutsuda Ringvald OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi R. K. põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
48.Hagejad on palunud ka nimetada Ringvald OÜ juhatuse liikmeks T. B. või alternatiivselt kohtu äranägemisel muu juhatuse liikme ülesannete täitmiseks sobiva isiku.
49.Kohus leiab, et hagejate eelpool nimetatud alternatiivne nõue kuulub rahuldamisele.
50.TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
51.TsMS § 602 lg 1 kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti
erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Kuigi viidatud säte on õiguslikuks aluseks väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määramiseks, on kohus kõiki asjaolusid arvesse võttes antud juhtumil seisukohal, et äriühingule tuleb määrata juhtorganisse täiendav juhatuse liige ning seda järgnevatel põhjendustel.
52.Kohtule esitatust nähtub, et äriühing on olnud kahe äripartneri võrdses osaluses ning juhatuse liikmed on alates 11.06.2003.a kuni 02.10.2013.a olnud R. K. ja osanik S. B. (I köide t/l 911). Peale S. B.’i surma 25.09.2013.a. on äriühingu juhatuse liige üksnes R. K. (I köide t/l 11, 12). Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad on S. B.’i pärijad (I köide t/l 12).
53.Kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et Ringvald OÜ-d on juhtinud pikka aega kaks juhatuse liiget ühiselt, siis on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud, et ka käesoleval juhul on hagejatel kui Ringvald OÜ osanikel õigus olla kaasatud äriühingu juhtimisse. Seda enam, et hagejad on seda ka ise soovinud (I köide t/l 14). Osanikud vastavat otsust vastu võtnud ei ole ning sellest tulenevad erimeelsused on tinginud muuhulgas ka käesoleva kohtuasja. Nimetatu aga ei teeni äriühingu ega ka osanike huve.
54.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on määrata Ringvald OÜ juhatuse asendusliige. Kohus ei pea mõistlikuks nimetada juhatuse liikmeks hagejat T. B.’t, kuivõrd selle tulemusena võib muutuda äriühingu igapäevane juhtimine võimatuks menetlusosaliste erimeelsuste tõttu. Ka TsMS § 604 lg 1 viimase lause järgi ei ole kohus isiku määramisel avaldusega seotud.
55.Kooskõlas ÄS § 168 lg 1 p 4 on juhatuse liikmete valimine osanike koosoleku pädevuses. Arvestades asjaoluga, et menetlusosaliste vahel on tekkinud erimeelsused juhatuse liikme määramise osas, leiab kohus, et põhjendatud on määrata täiesti erapoolik isik Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks kuni äriühingu osanikud valivad uue juhatuse. Nimetatu aitab ära hoida menetlusosaliste vahel tekkida võivaid lahkhelisi vältimaks uusi võimalikke vaidlusi.
56.Kohtule on andnud nõusoleku hakata Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks A. P. (II köide t/l 147-148), kes on käesoleval ajal kohtu poolt hagi tagamise korras määratud äriühingu juhatuse liikmeks. Kohus peab asendusliikme määramisel hindama, kas ja kuidas on tagatud juhatuse tegevus ning otsustusvõimelisus. Arvestades A. P.’a kvalifikatsiooni ning töökogemust, asub kohus seisukohale, et tema juhatuse asendusliikmeks nimetamisega on vastavate eesmärkide saavutamine tagatud.
57.A. P. tuleb määrata Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks kuni osanikud on valinud uue Ringvald OÜ juhatuse. Kooskõlas ÄS § 145 lg 1 p 6 ja § 181 lg 1 piirab kohus Ringvald OÜ juhatuse liikmete esindusõigust selliselt, et juhatuse liikmetel on kuni uue juhatuse määramiseni osanike poolt ühine esindusõigus kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa 1 000 eurot.
58.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
59.Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus 24.08.2017.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (I köide t/l 125-126). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
60.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
61.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 2 ja § 172 lg 1 jäävad menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et on teinud menetlusosalistele ettepaneku sõlmida käesolevas tsiviilvaidluses kompromiss, kuid hagejad sellega nõustunud ei ole (II köide t/l 84-85). Samuti on kostjad teinud omapoolse kompromissettepaneku, mis
hagejatele ei sobinud (II köide t/l 86).
62.Äriühingu juhatuse asendusliikme A. P.a tasunõue jääb kooskõlas TsMS § 172 lg 6 Ringvald OÜ kanda.
63.Kohus selgitab, et määrab käesolevas otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse, kuid ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
64.TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
65.Eelnevast tulenevalt kohus selgitab, et menetlusosalistel on õigus esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest iseseisev avaldus kohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.