Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja põhjendused AS Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja sõlmisid 07.05.2001 tähtajalise Q Lepingu nr 10121984 (tähtajaga 18 kuud), mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 02.04.2002 oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees 2 617,35 krooni. AS Tele2 Eesti loovutas nõude hagejale. Vastavalt Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.5 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid vähemalt 60 krooni kokku. Hageja arvestas viivist 02.04.2002-18.06.2005 (1 171 päeva), kokku 3 719,13 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 2 617,35 krooni, viivised 2 617,35 krooni, riigilõivu 420 krooni ja õigusabikulude katteks 261,74 krooni. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis Erkki Rootsilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja 2 320,62 krooni, sellest põhivõlgnevusena 2 117,35 krooni ja viivisena 203,27 krooni. Kohus mõistis Erkki Rootsilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 330 krooni. Kohus määras hagi menetlemise TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Hagimaterjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 07.05.2001 tähtajalise Q Lepingu nr 10121984 (tähtajaga 18 kuud), mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 07.05.2001 ettemaksu arve nr TR 02549 alusel tasus kostja AS-ile Ritabell 243 krooni, millest liitumistasu (SIM kaart) on 99 krooni, kuumaks DYNAMO on 45 krooni ja 199 krooni mobiiltelefoni Motorola TA 180 maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 17.01.2002 teatest. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt lõpetati leping kostjaga ühepoolselt 11.02.2002. Saldo kinnitusest nähtuvalt esitati kostjale väidetavalt 18.03.2002 lõpparve nr 11732255, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 629,88 krooni, kõneteenused summas 1 487,47 krooni ja leppetrahv summas 500 krooni. Nimetatud arvet hageja kohtule ei esitanud ega tõendanud, et 18.03.2002 lõpparve nr 11732255 on kostjale väljastatud. Kohus jättis tähelepanuta hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete kordusväljatrükid, kuna ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 18.03.2002 esitatud lõpparvega nr 11732255. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi, mille tuginevad nii viivise arvestus kui ka leppetrahv, ei pidanud kohus usaldusväärseks tõendiks, kuna tingimustest ei nähtu nende tegelik kehtivuse aeg (väidetav kehtivuse kuupäev on peale kirjutatud kellegi poolt käsitsi), seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 2 117,35 krooni.

2(5)

Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised 203,27 krooni (3 % x 2117.35 krooni x 3,2 aastat). Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba 2002.a., kuid hagi esitati alles juunis 2005, seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viivised arvestati põhivõlalt kuni hagi esitamiseni. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Aktiva Finants palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada leppetrahvi nõude rahuldamata jätmise osas ja viiviste osas ning teha uue otsuse, millega rahuldada leppetrahvi nõue 500 krooni ja viiviste nõue 2 117,35 krooni ning mõista kostjalt välja riigilõiv 560 krooni. Hageja esitas 02.05.2007 teate lisana mobiilsideteenuste kasutamise tingimused, mis kehtisid 01.03.2001-03.10.2001. Tulenevalt 07.05.2001 sõlmitud Q lepingust nr 10121984 olid nimetatud tingimused Q lepingu lahutamatuks osaks ning kostja kohustus neid täitma. Kostja hagile ei vastanud. Vaidlust ei ole lepingu sõlmimise, selle lahutamatuks lisaks olevate mobiilsideteenuste kasutamise tingimuste ning võla tasumata jätmise osas. Mobiilside kasutamise tingimuste p 11.10 kohaselt jõustusid tingimused 01.03.2001. Seega on nimetatud tingimused ja nende alusel sätestatud poolte õigused ja kohustused kohaldatavad. Vastavalt samade tingimuste p-le 8.1 oli kostja kohustatud tasuma leppetrahvi ja leppetrahvi nõue 500 krooni on põhjendatud. Kohus mõistis ebaõigesti välja viivised TsK § 231 lg 1 sätestatud määras 3% aastas ja jõudis väärale järeldusele, et poolte vahel ei olnud kokkulepet viiviste osas. Kostja võlgnevus hageja ees on 2 117,35 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisaks olevate mobiilsideteenuste kasutamise tingimuste p 7.5 kohaselt arvestatakse tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,15 % päevas. Tegutsedes heas usus vähendas hageja viivisenõuet põhivõlgnevuse summani 2 117,35 krooni. Nimetatud ulatuses viiviste kostjalt väljamõistmine on põhjendatud. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 560 krooni ning tagastada apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 250 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Erkki Roots apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Vaidlust ei ole asjaolus, et AS Ritabell ja Erkki Roots sõlmisid 07.05.2001 tähtajalise Q-Lepingu nr 604956 (kliendi nr 10121984), mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Vastavalt lepingule on selle lahutamatuks lisaks Q-tingimused. Asja materjalidest nähtuvalt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 11.02.2002 põhjusel, et kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Vastavalt saldo kinnitusele (t lk 12) moodustab hageja võlgnevus 2 617,35 krooni, mis koosneb telefonimaksetest 629,88 krooni, kõneteenustest 1 487,47 krooni ja leppetrahvist 500 krooni. Hagiavalduse kohaselt lisanduvad nimetatud summale viivised vastavalt mobiilsideteenuste üldtingimustes kokkulepitule. Kostja ei ole nimetatule vastu vaielnud.

3(5)

Tele2 Eesti AS (AS-i Ritabell õigusjärglane) loovutas nõude 20.04.2005 hagejale (t lk 19, 45-49, 50). Maakohus luges mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, mille tuginevad hageja viiviste ja leppetrahvi nõue, põhjendamatult ebausaldusväärseks tõendiks. Kohus leidis, et tingimustest ei nähtu nende tegelik kehtivuse aeg; väidetav kehtivuse kuupäev on peale kirjutatud käsitsi. Hageja esitatud mobiilsideteenuste kasutamise tingimuste (t lk 83-84) p 11.10. kohaselt kehtivad nimetatud tingimused alates 01.03.2001. Vastavalt 07.05.2001 Q-Lepingule nr 604956 on nimetatud tingimused lepingu lahutamatuks osaks. Seega kuuluvad nimetatud tingimused kohaldamisele ja olid kostjale täitmiseks kohustuslikud. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Antud juhul oli Mobiilsideteenuiste kasutamise tingimuste p-s 7.5 kindlaks määratud teistsugune protsendimäär – 0,15% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja see kokkulepe on kehtiv, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu tuvastatud põhivõla – 2 117,35 krooni suuruses. Kostja viivisearvestusele vastu ei vaielnud ja viivise vähendamise taotlust ei esitanud. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele leppetrahv vastavalt mobiilsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 8.1. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p-s 8.1 leppisid pooled kokku, et teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni tagastamata jätmise või mittetöökorras mobiiltelefoni tagastamise eest on tarbija kohustatud maksma leppetrahvi 500 krooni juhul, kui tähtajaline leping lõpetatakse tähtaja esimese poole möödumise järel. Hageja ei tuginenud leppetrahvi nõudes asjaolule, et kostja poolt jäi teenuspaketis sisalduv mobiiltelefon hagejale tagastamata või et kostja tagastas hagejale mittetöökorras mobiiltelefoni. Seega ei ole hageja leppetrahvi nõude aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega neid tõendatud ning nõue tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud. Hageja palus apellatsioonkaebuses kostjalt välja mõista riigilõivu täismäära 560 krooni. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt vastas hagi hinnale kuni 6 000 krooni riigilõivumäär 420 krooni. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja nimetatud suuruses riigilõivu hagilt ka tasunud (t lk 23). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv võrdeliselt hagi rahuldatud osale summas 339,75 krooni. Õigusabikuludena tuleb välja mõista TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi 211,70 krooni. Kokku tuleb välja mõista menetluskulu 551,45 krooni.

4(5)

Eelviidatud normide alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv vastavalt apellatsioonkaebuse rahuldatud osale summas 198,20 krooni.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.