Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Hageja nõue, põhjendused 2004. aasta juulis ostis hageja Tallinnas, XXXmajas korteri nr. XXX, mis asub elamu I korrusel. Korter oli renoveeritud ning heas seisukorras. Umbes nädal peale korteri ostmist toimus veeleke läbi vahelagede toas, esikus ja dušširuumis. Suure vaevaga õnnestus II korruse korter XXX omanikule VE selgeks tehtud, et tema korteris on veetorustik katki ning tal tuleb see ära parandada. Hageja tegi oma korteris uuesti osalise remondi. Ülalmärgitud kostjate korteris elab VE antisanitaarsetes tingimustes, seal on suur hulk koduloomi. Hageja korterisse ja rõdule on siginenud prussakad, kellest on võimatu lahti saada. Hageja ei julge oma korteri tagumise toa akent avada, sest mitmel korral on ülemise korruse aknast (krt. XXX) tühjendatud uriinianumat nii, et hageja korteri aken oli üleujutatud haisva uriiniga. 07.09.2004 pöördus hageja KÜ juhatuse poole avaldusega ja palus abi korter nr. XXX elanike korralekutsumiseks ning antisanitaarse olukorra likvideerimisel. 02.06.03 aastal ühistu üldkoosolekul korteriomanikud nõudsid korteri nr. XXX sanitaarnormidega vastavusse viimist, kuid tulemusteta. 2004. aastal pöördusid 4 sama trepikoja korteriomanikku KÜ juhatuse poole eesmärgiga kutsuda korrale korter XXX omanikku – VE, et ta tagaks korteris normaalse sanitaarse korra. 27.07.04 arutati üldkoosolekul sama korteriga seonduvaid küsimusi. Koosolekul tehti otsus ja ettepanek kostjatele vabatahtlikult võõrandada oma korter ning kolida korterist välja ja anti tähtaeg kuni 01.11.2004. Otsus pandi VE posti. Olukord ei ole muutunud. Korteris on 4 kassi, keda lastakse joosta mööda trepikoda ja väljas õues. Kassid märgistavad territooriumi trepikojas ja paljunevad keldris, olles sellega kirpude levitajaks ja sanitaartehnilise süsteemi ja isolatsiooni kahjustajaks. Korteris nr. XXX elavate naabritega on kooselu võimatu. Kostjad rikuvad korteriomandiseaduse § 11 lg.1, 2 sätestatud nõudeid. 27. märtsi 2006. aasta korteriomanike üldkoosolekul, millel osales üldkokkuvõttes enamus korteri omanikke, otsustati pöörduda kohtusse korteri nr. XXX omanike vastu. Üldkoosoleku otsusest teavitati kõiki korteri omanikke, sealhulgas ka kostjaid nende postkasti kaudu. KÜ juhataja GV tahtis lahendada küsimust kostjatega korteri nr. XXX võõrandamisest kohtuvälises korras. Selle eesmärgiga juhatuse liikmed kutsusid kostjaid vestlusele 13 veebruaril 2007 aastal. Vestlusest võttis osa ainult TN, kes teatas, et on nõus juhatuse ettepanekuga korteri võõrandamiseks kohtuvälises korras. Märgitud vestlusele ei ilmunud VE. XXX.02.2007 arutas ühistu juhatus ja kostja TN samal eesmärgil ent EV arutelule ei tulnud. Pooled koostasid akti . Hageja peab võimatuks kooselu kostjatega ja nende edaspidist KÜsse kuulumist ning seetõttu palub kohustada kostjaid võõrandame neile kuuluv korteriomand nr XXXXXX Tallinn XXX ja anda tähtaeg vabatahtlikuks võõrandamiseks kaks kuud alates otsuse jõustumise päevast ning kui kostjad vabatahtlikult tähtaja jooksul ei võõranda korteriomandit siis määrata korteriomandi võõrandamise viisiks võõrandamine enampakkumise teel. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Tõendid: kinnisturegistriosa väljavõtted, KÜ XXX koosoleku protokoll 02.06.03 nr 1, OL avaldus juhatusele, koristaja JS avaldus juhatusele, elamu XXX II trepikoja korterite nr XXX,XXX,XXX,XXX,XXX,XXX,XXX,XXX,XXX,XXX,XXX,XXX elanike avaldused, hageja avaldus juhatusele, akt veekahjustuste kohta, korteriomanike üldkoosoleku protokoll 27.07.04 nr 1, 27.3.2006, akt XXX.02.07. Kostjate vastuväited VE ei ole hagile vastuväiteid esitanud. TN hagile vastu ei vaielnud ja on nõus korteri võõrandamisega. Vastuses märkis, et ta on proovinud mitu korda teise kaasomanikuga tekkinud olukorda lahendada, kuid teine kaasomanik ei ole selle reageerinud. 2003.a pakkus abi EVle, et korter korrastada, kuid ta keeldus. EV korterisse ei lase. Menetluskulud peaks kandma EV, kuivõrd on sellise olukorra põhjustanud.

Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja on Tallinnas XXX asuvas majas vastava korteriomandi XXX omanik (reaalosa vastavalt korter nr XXX) ning kostjad on vastavalt korteriomandi nr XXXXXX kaasomanikud (reaalosa nr XXX) selliselt et VE kuulub 3⁄4 mõttelist osa suuruses kaasomandist ning TN vastavalt 1⁄4 mõttelist osa kaasomandist. Nimetatud asjaolud on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud kinnisturegistriosa väljavõtetega. Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega ning lg 2 järgi on korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Samas vastab sellele õigusele ka vastav kohustus ning KOS 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. VEei ole hagile vastuväiteid esitanud, seega leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 230 lg 2, 4 järgi on ta hagis märgitud ajaolud omaksvõtnud ja seega on leidnud tõendamist asjaolu, et korteris XXX, milles ta elab ja millise korteriomandi (mille raalosaks on märgitud korter) kaasomanik ta on, on antisanitaarne olukord, mille mõjutused häirivad teisi sama elamu elanikke ja korteriomandite omanikke. Nimetatud asjaolude tõendamiseks on hageja esitanud ka vastavad ühistu üldkoosolekute protokollid 02.06.03, kus on arutatud korteriomanike avaldusi seoses korteris nr XXX valitseva antisanitaarse olukorraga, samuti on esitanud teiste korteriomanike avaldused ja kaebused mainitud korteri sanitaarprobleemidega ning et nimetud olukord häirib teiste omanike igapäevast elu ja nimelt peab EV hulganisti kasse, kelle üle puudub kontroll ja kes elavad ja mustavad maja koridori, korteris on parasiitputukad, kelle hävitamisele ta kaasa ei aita. Eeltooduga on leidnud tõendamist, et korteris nr XXX on sellise antisanitaarese olukorraga, mis tähendab, et kostja ei ole hoidunud kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ja mis tähendab, et ta on rikkunud KOS § 11 lg 1 p1 tulenevat kohustust. Seda, et kostja TN ei ole õnnestunud märgitud olukorda muuta, TN ei vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt kannab ta samasugust vastutust kui teine kaasomanik EV teiste ülejäänud omanike ees. KOS § 14 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Kostja EV ei ole vaidlustanud asjaolu, et talle on tehtud ettepanek oma korteriomandi osa võõrandada vabatahtlikult kohtuväliselt, et ta on sellisest korteriomanike otsusest 27.03.2006 teadlik, et teda on kutsutud märgitud probleemide, mis seostavad tema korteri antisanitaarse olukorraga,

aurutusele, kuid ei ole sinna tulnud. Nimetatud asjaolude kinnituseks on hageja esitanud vastava korteriomanike enamuse otsuse 27.03.2006, millega otsustati teha ettepanek vabatahtlikult omand ära müüa hiljemalt 01.11.04, kuivõrd omanik on oma kohatusi korduvalt rikkunud ning vastasel korral kui korteriomandit vabatahtlikult ära ei müüda, pöörduda kohtusse ning otsuse kohtusse pöördumiseks on omanikud teinud 27.03.2006. KOS § 14 lg 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel (KOS § 14 lg 3) ning kuivõrd ka selles vaidlus puudus, siis on täidetud märgitud 27.03.2006 ja 27.07.2004 tehtud otsuse eeldused ning kohtu arvates on tõendatud, et korteriomandite omanikel oli kooskõlas KOS 14 lg 1 õigus kostjatelt nõuda nendele kuuluva korteriomandi võõrandamist. Kuivõrd korteriomand nr XXXXXXXX on siiani võõrandamata, on hageja kui korteriomandi nr XXX omanik õigustatud nõudma KOS 14 lg 5 alusel, et kohus võõrandamise otsustaks. Nimelt sätestab KOS § 14 lg 5 et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kuivõrd vaidluses on leidnud tõendamist, et kostjad on jätnud täitmata KOS § 11 lg 1p 1 tulenevad kohustused korduvalt, korteriomandi nr XXXXXX reaalosa (korter XXX) kasutamise toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ja kuivõrd omanikud on otsustanud nõuda kohustusi rikkunud omanikelt vastava omandi võõrandamist, siis leiab kohus, et korteriomand nr XXXXXX (kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa) tuleb võõrandada ning kohustada kostjaid märgitu võõrandama. TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema arusaadav ja täidetav. TsMS § 445 lg 1 alusel võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palus määrata kindlaks, et kostjatel on kohustus võõrandada korteriomand kahe kuu jooksul arvates otsuse jõustamisest ning kui seda vabatahtlikult ei täideta, määrata kindlaks, et omand võõrandamine toimub täitemenetluses enampakkumise teel. Märgitule ei olnud kostjatel vastuväiteid ning seega määrab kohus kindlaks ka otsuse täitmise aja ja viisi hageja poolt taotletud ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb kostjatel korteromand nr XXXXXX võõrandada kahe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest ning otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral määrata omandi võõrandamise viisiks enampakkumine täitemenetluses. Vastavalt TsMS § XXX2 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § XXX5 lg 1 järgi siis kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele jäävad hageja menetluskulud kostjate kanda kohtu määramisel järgmiselt: VE kanda jäävad menetluskulud 90% osas ja TN kanda 10% osas.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.