OÜ Aktiva Finants hagi Yulia Myatas (end Kobzar) vastu 1975,18 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.09.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja OÜ Aktiva Finants esindaja Külliki Tammik kostja Yulia Myatas.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.09.2007 otsus osaliselt viivise ja menetluskulu väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
2.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: Välja mõista Yulia Myataselt (ik xxxxxxxxxxx) 1975 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend viis) krooni 18 senti, millest põhivõlg on 987,59 krooni ja viivis 987,59 krooni OÜ Aktiva Finants (reg kood xxxxxxxx) kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Välja mõista Yulia Myataselt menetluskulud 488 (nelisada kaheksakümmend kaheksa) krooni ja 76 senti OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Aktiva Finants palus Yulia Myataselt välja mõista 1975,18 krooni, millest põhivõlg on 987,59 krooni ja viivis samuti 987,59 krooni. Nõue tuleneb AS Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 23.12.1997 sõlmitud tähtajatust Q GSM lepingust nr 10019898, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu oli seisuga 05.05.1998 kostja põhivõlgnevus AS Tele 2 Eesti ees 987,59 krooni.
2.Vastavalt Q GSM-i mobiilside teenuse lepingu tingimuste p-le 4.1.1 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 %, alates
05.05.1998-18.06.2005 (2599 päeva), kokku 3850,12 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõudis kostjalt viivise 987,59 krooni tasumist.
3.Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja 1197,75 krooni, millest põhivõlg on 987,59 krooni ja viivis 210,36 krooni.
5.Kohus kohaldas vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 alusel enne 01.07.2002 kehtinud seadust, so tsiviilkoodeksit (TsK). TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalist nähtuvalt on poolte vahel 23.12.1997 sõlmitud tähtajatu Q GSM leping nr 10019898, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 23.03.1998 teatest. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 14.04.1998. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 20.04.1998 esitatud lõpparve nr 135247, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed 374,61 krooni ja kõneteenused 612,98 krooni. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et nimetatud lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle kätte saanud. Kohus jättis tähelepanuta ka perioodil 23.12.1997 kuni 20.04.1998 väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükid, kuna arvetel on näidatud Tele 2 Eesti AS arveldusarved, kuhu kostja pidi väidetava võla kustutama. Äriregistri andmetel on AS Ritabell ärinime kustutuskanne tehtud 20.04.2001, seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele 2 Eesti AS-ile. Seega on põhjendatud ja tõendatud põhivõlg telefonimaksete ja kõneteenuste eest 987,59 krooni.
6.Kohus leidis, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 210,36 krooni ulatuses (3% x 987,59 krooni x 7,1 aastat). Seega tuleb kostjalt kokku välja mõista 1197,95 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.OÜ Aktiva Finants palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt viivise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi 987,59 krooni viivise saamiseks.
8.Hageja leidis, et kohus mõistis ebaõigesti kostjalt viivise välja TsK § 231 lg-s 1 sätestatud määras (3% aastas), jättes tähelepanuta, et poolte vahel oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Seega kohus kohaldas kohtuotsust tehes materiaalõiguse normi vääralt ja kohtuotsus põhineb õigusnormi rikkumisel.
9.Hageja tugines viivisenõuet esitades mobiilside teenuse lepingu tingimuste p-le 4.1.1, mille kohaselt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise, selle lahutamatuks lisaks olevate mobiilside teenuse lepingu tingimuste ja nendega kindlaksmääratud viivise protsendimäära osas. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis poolte kokkuleppe viivise protsendimäära kohta arvestamata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagiavaldusele, selles märgitud viivise nõudele ega vaidlustanud pooltevahelist kokkulepet viivise protsendimäära kohta. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja selle eest oli lepingus ette nähtud viivise arvestamine
0,5% päevas (Q GSM lepingu tingimuste p 4.1.1). Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ja need ei olnud vaidluse all. Hageja vähendas viivisenõuet põhisummani, seega käitus ta viivise arvestamisel heauskselt ja mõistlikult. Põhjendatud on viivise väljamõistmine maakohtu tuvastatud põhivõla suuruses, so 987,59 krooni. Ühtlasi palus hageja välja mõista riigilõivu täismäära 140 krooni ning apellatsioonkaebuse rahuldamisel tagastada kaebuselt makstud riigilõivu 250 krooni.
10.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulu väljamõistmise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
12.TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud juhul oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune protsendimäär – 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus ei lugenud viivise kokkulepet tühiseks, mille tulemusena võiks tõusetuda seadusejärgse viivise väljamõistmise küsimus.
13.Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja see kokkulepe on kehtiv, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu tuvastatud põhivõla – 987,59 krooni ulatuses. Kostja viivise vähendamise taotlust ei esitanud.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud – hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 140 krooni, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ning TsMS § 61 lg 1 alusel õigusabikulud, arvestades seaduses sätestatud 5% piirmäära, mis hõlmab kõiki kohtuastmeid, so 98,76 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista menetluskulud 488,76 krooni.
U. Loonurm
A. Tänav
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.