Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

18.06.2005.a. (2599 päeva), kokku summas 3850.12 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 987.59 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 987.59 krooni, viivise summas 987.59 krooni, riigilõivu summas 140.00 krooni, õigusabikulude katteks 98.76 krooni ning kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu summas 100.00 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 20.04.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid ning Nõude loovutamise lepingu nr XXX, arvete kordusväljatrükid ning Mobiilside teenuse lepingu tingimused ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostjale toimetati hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega kätte avalikult 12.06.2007.a väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 23.12.1997.a. sõlmitud tähtajatu Q GSM Leping nr XXX, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Vastavalt 23.12.1997.a. pakkumisele on kostja tasunud AS-ile Ritabell 148.00 krooni, mille moodustas kuumaks Q15. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 23.03.1998.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 14.04.1998.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 20.04.1998.a. esitatud lõpparve nr 135247, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 374.61 krooni ja kõneteenused summas 612.98 krooni. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et 20.04.1998.a. lõpparve nr 135247 on kostjale väljastatud ja et kostja on nimetatud arve reaalselt kätte saanud. 2(3)

Kohtule esitatud perioodil 23.12.1997.a. kuni 20.04.1998.a. väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke, mille hulgas on ka väidetavalt kostjale väljastatud lõpparve, ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud Tele 2 Eesti AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS-i Ritabell ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001.a., seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele 2 Eesti AS-ile. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku summas 987.59 krooni. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 210.36 krooni ulatuses (3 % x 987.59 krooni x 7,1 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1197.95 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 105.00 krooni ning samuti kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu summas 100.00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50.00 krooni. Osaliselt jõustunud Taimi Kollom Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.