lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-20667/17

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 12.12.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-20667/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1043
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-07-20667

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2007, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Evi Kool

Kohtuasi

Elisa Eesti AS hagi A. V.`i ja J.V.`i vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Elisa Eesti AS (RK xxx)

Hageja esindaja:

Lindorff Eesti AS esindaja R. R., E. E.(volikirja alusel)

Kostja:

A.V. (IK xxx)

Kostja:

J. V. (IK xxx)

Resolutsioon Lõpetada menetlus J. V.`i vastu võlgnevuse nõudes, kuna hageja on haginõudest tema suhtes loobunud. Jätta haginõue A. V.`i vastu rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

1.Hageja esitas kohtusse hagi kostja A. V.`i vastu võlgnevuse 8 621,80 krooni ja viiviste 3 248,85 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 20.06.2001 ja 22.06.2001 sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutati kostjale teleteenust. Hageja esitas ajavahemikul 18.07.2001 kuni 18.10.2001 kostjale arveid kogusummas 2 230,50 krooni nõudes. Kostja lepingulisi kohustusi täitnud ei ole. Seisuga 19.12.2001 kuni 14.05.2007 on kostja viivisevõlgnevus kokku seisuga 1 (4)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

14.05.2007 3 248,85 krooni. Hageja palub rahuldada hagi ning välja mõista võlgnevus ning menetluskulud.

2.Kuna hagiavalduse lisatud dokumentide kohaselt oli ühe lepingu sõlminud J. V.tegi kohus järelpäringu, kas hageja ei soovi kaasata kaaskostjat.
3.Hageja esitas kohtule hagiavalduse A. .i ja J. V.`i vastu. Hagiavalduse kohaselt moodustab A. V. lepingu nr 0238064 alusel põhivõlg 2 230,50 krooni ja viivisevõlg summas 2 229,50 krooni. J. V. võlgneb hagejale lepingu 0334320 alusel 12 781,60 krooni, milles põhivõlg moodustab 6 432,90 krooni ja viivised 6 390,30 krooni. Võlgnevus on tekkinud ajavahemikul 18.09.2001 kuni 18.12.2001. Hageja palub hagi kostjate vastu rahuldada ning välja mõista võlgnevus koos menetluskuludega. Kostjate vastus
4.Kostjad esitasid kohtule vastuse, milles paluvad kohaldada aegumist, kuna nõue tuleneb tehingust.
5.Kostja J. V. esitas kohtule täiendava vastuse, milles palub tema vastu hagi jätta rahuldamata, kuna tema ei ole hagejaga liitumislepinguid sõlminud. Liitumisleping on sõlmitud ilma tema teadmata tema venna poolt . Hagi aluse muutmine
6.Hageja esitas kohtule hagi aluse muutmise, hagihinna vähendamise taotluse. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt palub hageja J. V.`i menetlusest välja arvata, kuna isik ei ole lepingulistes suhetes hagejaga. Hageja palub kostjalt A. V.`ilt välja mõista võlgnevus 6 391,30 krooni ning viivitusintress. Asja käik
7.Kohus määras, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja.
8.Menetlusosalised kohtule täiendavaid dokumente esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
10.Vastavalt hageja taotlusele lõpetab kohus menetluse kostja J. V.`i suhtes, kuna hageja loobus haginõudest.
11.Kohus tuvastas, et A. V.`i ja hageja vahel on sõlmitud liitumisleping /tl. 8-9/ Kostjale on 2001 aastal saadetud arveid ajavahemiku juuli kuni oktoober 2001 /tl. 17/11-12/. Kohtule esitatud hageja ja J. V.`i vahel sõlmitud liitumislepingud /tl 20,21/, mille kohta on A. V. kirjalikult tunnistanud, et kasutas J. V.`i dokumenti ning sõlmis liitumislepingud ilma viimase teadmata /tl. 22/. Nimetatid lepingu alusel on saadetud arveid ajavahemikus september 2001 kuni detsember 2001 /tl. 23-30/.
12.Kostja palub kohaldada aegumist. Hageja vastuväiteid aegumise kohaldamisele kohtule esitanud ei ole.

2 (4)

13.Hageja palub kohaldada seadust, mis kehtis võlgnevuse tekkimise ajal. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § - le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemikus on juuli 2001 kuni detsember 2001 seega perioodil, mis eelneb 01.07.2002.a. ajale, mistõttu kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele kehtinud TsK § 173, § 174. TsK § 173 lg 1 kohaselt kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingu sätetele. Vastavalt TsK § 174 ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kooskõlas TsK § 81 (kuni 01. juulini 2002 kehtinud redaktsioon) hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks isikule, kelle õigusi on rikutud kehtestatakse kolm aastat. Vastavalt TsK § 86 hagi aegumise tähtaja kulgemine algab hagemisõiguse tekkimise päevast; hagemisõigus tekib päeval, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Võlgnevuse nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust. Hageja on ise väitnud, et esitas igakuuliselt kostjale arveid. Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik juba selle tekkimisel. Enne 01. juulit 2002. a kehtinud TsK § 86 järgi oli haginõude aegumistähtaeg 3 aastat. Alates
01.juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 146 lg 1kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Viidatud paragrahvi 1. lõike järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01. juulit 2002. a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01. juulit 2002. a kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01. juulit 2002. a. VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 01.07.2005. a (TsÜS § 135). Hageja nõue on aegunud, kuna kohtule on hagi esitanud 30. mail 2007.a. TsÜS § 114 lg 2 kohaselt kohaldab kohus aegumist ainult huvitatud poole nõudel. Kui hagi esitatakse pärast aegumistähtaja möödumist (hagi aegumist) ja huvitatud pool nõuab hagi aegumise kohaldamist, jätab kohus hagi rahuldamata. Alates 01.07.2002.a. kehtiva TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi rahuldamata ja ei analüüsi nõude kehtivust puudutavaid väiteid. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 3 (4)

TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjus otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja oma vastuses palub hagejalt välja mõista menetluskulud. Haginõue jäeti täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja