Elisa Eesti AS hagi Aleksei Varlamovi ja Jevgeni Varlamovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6 391.30 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. detsembri 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elisa Eesti AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Elisa Eesti AS (RK 10178070), esindajad Raido Reinsalu, Eerika Erlach
esindajad
Vastustajad (kostjad): Aleksei
XXXXXXXXXXX),
Jevgeni
XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Varlamov Varlamov
(IK (IK
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
12.detsembri 2007 otsus muutmata. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Elisa Eesti AS kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist
istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Elisa Eesti AS esitas kohtule hagiavalduse Aleksei Varlamovi ja Jevgeni Varlamovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt moodustab Aleksei Varlamovi lepingu nr 0238064 alusel põhivõlg 2 230.50 krooni ja viivisevõlg summas 2 229.50 krooni. Jevgeni Varlamov võlgneb hagejale lepingu 0334320 alusel 12 781.60 krooni, milles põhivõlg moodustab 6 432.90 krooni ja viivised 6 390.30 krooni. Võlgnevus on tekkinud ajavahemikul 18.09.2001-18.12.2001.
2.A. Varlamov ja J. Varlamov palusid kohaldada aegumist. Kostja J. Varlamov palus jätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata, kuna tema ei ole hagejaga liitumislepinguid sõlminud. Liitumisleping on sõlmitud ilma tema teadmata tema venna poolt.
3.Hageja esitas kohtule hagi aluse muutmise ja hagihinna vähendamise taotluse. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt palus hageja J. Varlamovi menetlusest välja arvata, kuna isik ei ole lepingulistes suhetes hagejaga. Hageja palus kostjalt A. Varlamovilt välja mõista võlgnevuse 6 391.30 krooni ning viivitusintressi.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus lõpetas 12. detsembri 2007 otsusega menetluse J. Varlamovi vastu võlgnevuse nõudes, kuna hageja on haginõudest tema suhtes loobunud ning jättis haginõue A. Varlamovi vastu rahuldamata. Otsuse kohaselt tuleb vastavalt hageja taotlusele lõpetada menetlus kostja J. Varlamovi suhtes, kuna hageja loobus haginõudest. Kostja palus kohaldada aegumist. Hageja vastuväiteid aegumise kohaldamisele kohtule esitanud ei ole. Hageja palus kohaldada seadust, mis kehtis võlgnevuse tekkimise ajal. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-ile 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemikuks on juuli 2001 kuni detsember 2001, seega perioodil, mis eelneb 01.07.2002, mistõttu kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele kehtinud TsK §-d 173 ja 174. TsK § 173 lg 1 kohaselt kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingu sätetele.
Vastavalt TsK § 174 ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kooskõlas TsK §-ga 81 (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks isikule, kelle õigusi on rikutud, kehtestatakse kolm aastat. Vastavalt TsK §-le 86 hagi aegumise tähtaja kulgemine algab hagemisõiguse tekkimise päevast; hagemisõigus tekib päeval, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Võlgnevuse nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust. Hageja on ise väitnud, et esitas igakuuliselt kostjale arveid. Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik juba selle tekkimisel. Enne 01.07.2002 kehtinud TsK § 86 järgi oli haginõude aegumistähtaeg 3 aastat. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. VÕSRS § 9 1. lõike järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002. VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 01.07.2005 (TsÜS § 135). Hageja nõue on aegunud, kuna kohtule on hagi esitanud 30.05.2007. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Seega jättis kohus hagi rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Elisa Eesti AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. detsembri 2007 otsuse tühistamist osas, mis käsitleb haginõuet A. Varlamovi vastu rahuldamata jätmist ja menetluskulude hageja kanda jätmist ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista A. Varlamovilt välja kahjuhüvitis 6 391.30 krooni, 28.12.2007 sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 1 134.22 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,0082% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 29.12.2007. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti tuginetud TsK §-dele 173-174, mis reguleerivad lepingulist võlasuhet, ning ebaõigesti kohaldatud TsÜS § 146 lg-t 1, mis sätestab tehingulise nõude aegumistähtajaks 3 aastat. Hagi aluse muutmise taotluses on apellant välja toonud TsK § 448 lg 1, mille kohaselt kuulub isiku varale tekitatud kahju täies ulatuses hüvitamisele. Vastustaja enda poolt apellandile esitatud avalduse alusel on kindlaks tehtud, et lepingulist suhet lepingute nr 0334320, 0334321 alusel ei tekkinud. Vastustaja on kirjalikus avalduses kinnitanud, et kasutas temale mittekuuluvat isikutunnistust ning sõlmis lepingu kolmanda isiku nimel. Tuginedes võlasuhte relatiivsuse põhimõttele, ei saa kolmandale isikule lepingu alusel kohustusi võtta. Kohus ei ole eristanud lepinguõiguslikku ja deliktilist vastutust. Asjas oleks tulnud asi lahendada kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi; 2) sätestab VÕSRS § 9 lg 1, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kahju
õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TsÜS § 150 lg 1). Apellant sai kahju tekitanud isikust teada seoses vastustaja poolt 30.05.2006 tehtud avaldusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
12.detsembri 2007 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Maakohtu 12. detsembri 2007 otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohtu lõpetas menetluse J. Varlamovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks seoses hagist loobumisega ja seetõttu ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 alusel ei kontrolli selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
7.Maakohus on õigesti nõude aegumistähtaja arvutamisel kohaldatud TsÜS § 146 lg-t 1 ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. TsÜS § 146 sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja. Asja materjalide hulgas on hageja avaldus hagi aluse muutmiseks ja hagihinna vähendamiseks (tl 69-71). Viidatud hagi aluse muutmise avalduse kohaselt lähtub hageja oma nõudes A. Varlamovi vastu kahju õigusvastasest tekitamisest. Hageja väitel sai ta A. Varlamovi poolt talle kahju õigusvastasest tekitamisest teada 30.05.2006 A. Varlamovi avaldusest, mille kohaselt A. Varlamov tunnistab asjaolu, et ta võttis J. Varlamovi passi ja sõlmis selle alusel J. Varlamovi nimel liitumislepingu nr 0334320 (tl 20). Hageja väite kohaselt sai ta 30.05.2006 avaldusest teada ka seda, et A. Varlamov sõlmis J. Varlamovi nimel liitumislepingu nr 0334321. Lähtudes hageja poolt esitatud hagi alusest, võib tuleneda hageja nõue A. Varlamovi vastu poolte vahel 23.07.2001 sõlmitud suulisest lepingust. A. Varlamov on sõlminud 23.07.2001 kirjaliku liitumislepingu hagejaga J. Varlamovi nimel, omamata selleks volitust. Sel ajal kehtinud TsÜS 103 lg 1 kohaselt tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust, on tühine. Seega on leping, mille A. Varlamov sõlmis J. Varlamovi nimel, tühine. Kuna tehing on tühine, siis tekkis hagejal liitumislepingu tagasitäitmise nõue, samas aga ei ole J. Varlamov midagi liitumislepingu järgi saanud. Hageja poolt osutatud teenust kasutas A. Varlamov ning tema poolt kasutatud teenuse eest esitati ka arved, seetõttu saab eeldada, et hageja ja A. Varlamovi vahel oli suuline leping.
8.Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti kohaldanud nõude aegumist ning arvestanud TsÜS §-s 146 sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega. Nähtuvalt asja materjalidest, on nõude aluseks olnud võlgnevus 6 391.30 krooni tekkinud ajavahemikul september 2001 kuni detsember 2001. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta oli seaduses sätestatud lühem aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldatud. 01.07.2002 hakkas kehtima TsÜS uus redaktsioon, mille § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.
Antud juhul on TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg lühem (3 aastat) kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt (10 aastat) ning seetõttu tuleb hakata arvestama TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tähtaega alates 1. juulist 2002. Seega sai hageja enne 2002. aasta 1. juulit tekkinud võlgnevuse nõude esitada kuni 01.07.2005. Hagi on kohtule esitatud 30.05.2007, s.o pärast aegumistähtaega.
9.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tuleb TsMS § 173 lg 3 ja 4 alusel jätta maakohtus ning ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Elisa Eesti AS kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.