Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11. detsembril 2007 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu 2-07-17300
Kohtuasi
HK hagi AS, SM, AS-i HL ja AV vastu liisingulepingu kehtivuse tuvastamise nõudes Hageja: HK(isikukood. XXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja adv. Oleg Nišajev Kostja: AS(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja: SM(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja: AS HL(reg kood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja Kaidi Kuusmaa Kostja: AV(isikukood XXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja adv. Toivo Viilup 31. oktoober 2007
Menetlusosalised ja esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord
HKhagi AS, SM, AS-i HL ja AV vastu liisingulepingu kehtivuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata Välja mõista HK kohtukulu 23 010,00 (kakskümmend kolm tuhat kümme krooni) AV kasuks Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmis hageja 29.01.2004 AS-iga HL(edaspidi kostja 3) liisingulepingu, mille esemeks oli kinnistu, kinnisturegistri number 22507(01), asukoht Saariku tee 2 Tallinnas. Liisingulepingu liisinguvõtjaks oli HK, kes pidi järgmise 30 aasta jooksul tasuma makseid lepingueseme kasutamise eest. Ühtlasi on hagejal liisingulepingu nõuetekohaselt täitmisel lepingujärgne õigus osta kinnistu AS-ilt HL välja. 16.08.2004 võõrandas AS HL lepingu eseme ASle (edaspidi kostja 1) ja SMle (edaspidi kostja 2). Hageja kui lepingu järgi kohustatud isik pidi üle andma lepingueseme otsese valduse kostjatele 1 ja 2. 05.06.2007 Harju Maakohtu otsusega tuvastati eelnimetatud müügilepingu tühisust hageja osas. Kostjad ei ole hagejaga sõlmitud liisingulepingut lõpetanud. Käesolevaks ajal kuulub kinnistu omandiõigus kostjale AVle (edaspidi kostja 4). Hageja on seisukohal, et liisinguleping kehtib koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.
Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud, paludes selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt võõrandas kostja 3 kinnistu kostjatele 1 ja 2. Lepingujärgse müügihinna tasumisega luges kostja 3 liisingulepingust tulenevad hageja kohustused täidetuks ning liisingulepingu lõppenuks. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 363 p 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. 29.01.2004 hageja ja kostja 3 sõlmitud liisingulepingu punktist 15.1 tulenes, et liisinguvõtja võib liisingulepingu ennetähtaegselt täita. Liisingulepingu osaks olevate üldtingimuste punkti 5.1.1 kohaselt liisingueseme omandiõiguse üleminekul liisinguandjalt teisele isikule on liisingulepingust tulenevad liisinguandja õigused ja kohustused siduvad liisingueseme uue omaniku suhtes ning punkti 8.1 kohaselt lõpeb liisinguleping muuhulgas liisingueseme väljaostmisega. Kohtule esitatud kirjaliku tõendiga, 16.08.2004 sõlmitud müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga, registri nr. 5652, on tõendatud, et kostjad 1 ja 2 omandasid kostjalt 3 kinnistu, kinnisturegistri number 22507(01), asukoht Saariku tee 2 Tallinnas. Müügilepingu punktid 2.1, 2.2 ja 2.3 sätestasid kinnistu ostuhinna 1 685 000,00 krooni tasumise hiljemalt kahe pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kostja 3 luges liisingulepingu lõppenuks lepingujärgse hinna tasumisega kostjate 1 ja 2 poolt ja hageja liisingulepingust tulenevad kohustused täidetuks. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. 05.06.2007 Harju Maakohtu otsuses liisingueseme valdust puudutavate sätete tühisuse tuvastamine ei mõjuta lepingu teiste osade kehtivust. Liisingulepingu lõpetamist ei ole kirjalikult vormistatud, kuid vaidlust ei ole selle üle, et hageja ega kostjad ei ole pärast 16.08.2004 liisingulepingut täitnud. VÕS 186 p 1 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. VÕS 78 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Liisingulepingust ei tulenenud hagejale kohustust täita leping isiklikult. Eeltoodust saab kohus järeldada, et hageja kui liisinguvõtja ja kostja 3 kui liisinguandja vaheline liisinguleping ei läinud liisingueseme omandiõiguse üleminekul liisinguandjalt üle lepingu üldtingimuste punkti 5.1.1 järgi kostjatele 1 ja 2 ning pärast liisingueseme omandiõiguse järjekordset üleminekut kostjale 4, vaid leping lõppes punkti 8.1 järgi liisingueseme väljaostmisega. Seega tuleb HK hagi AS, SM, AS-i HL ja AV vastu liisingulepingu kehtivuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitati kohtule 16.12.2004. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud
osast kostjale. TsMS § 60 lg 3 sätestas, et kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kohtule esitasid kohtukuludokumendid kostjad AS ja AV. Kohus leidis, et kostja AS kohtukulud ei kuulu välja mõistmisele, kuna esitatud kuludokumentidest ei nähtu, et kulutused oleksid tehtud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Käesolevas vaidluses ei ole kostjat esindanud ega koostanud dokumente esindajad Invictus õigusbüroost ega Advokaadibüroost Entsik & Sillar OÜ. Kostjat esindas käesolevas tsiviilasjas küll advokaat Helen Hääl Advokaadibüroost Concordia OÜ, kuid kohtule esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on need koostatud abielulahutuse ja varade jagamisega seoses ja suhtlemine ja hageja kirjale vastamine on toimunud enne hagi esitamist kohtusse. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust leidis kohus, et hagejalt tuleb kostja AV kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 23 010,00 krooni. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.