Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hasan Kilinc esitas 15.12.2004 Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus tunnustada 16.08.2004 poolte vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisust ning hageja ja AS Hansa Liising Eesti vahel 29.01.2004 sõlmitud liisingulepingu nr 0072299L kehtivust. Harju Maakohus eraldas 23.04.2007 määrusega Hasan Kilinci hagi Anatoli Stolbniku, Siiri Maaski ja AS Hansa Liising Eesti vastu liisingulepingu kehtivuse tuvastamiseks iseseisvasse menetlusse tsiviilasja numbri 2-07-17300 all. 14.09.2007 kaasati kostjana menetlusse kinnistu uus omanik Anastasia Vahi. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 29.01.2004 AS-ga Hansa Liising Eesti (edaspidi kostja 3) liisingulepingu, mille esemeks oli kinnistu Tallinnas Xxxxxxx xxx x, registreeritud Harju Maakohtu (kuni 01.01.2006 Tallinna Linnakohtu) kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistris registriosa numbri 22507(01) all. Liisingulepingu liisinguvõtjaks oli Hasan Kilinc, kes pidi järgmise 30 aasta jooksul tasuma makseid lepingueseme kasutamise eest. Ühtlasi tekkis hagejal liisingulepingu nõuetekohaselt täitmisel lepingujärgne õigus osta kinnistu AS-lt Hansa Liising Eesti välja. 16.08.2004 võõrandas AS Hansa Liising Eesti lepingu eseme Anatoli Stolbnikule (edaspidi kostja 1) ja Siiri Maaskile (edaspidi kostja 2). Hageja kui lepingu järgi kohustatud isik pidi üle andma lepingueseme otsese valduse kostjatele 1 ja 2. Harju Maakohtu 05.06.2007 otsusega tuvastati eelnimetatud müügilepingu tühisus hageja osas. Kostjad ei ole hagejaga sõlmitud liisingulepingut lõpetanud. Käesolevaks ajal kuulub kinnistu omandiõigus kostjale Anastasia Vahile (edaspidi kostja 4). Hagiavalduses asus hageja seisukohale, et liisinguleping jäi pärast 16.08.2004 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist kehtima koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, kuna kinnistu võõrandamis- ja asjaõigustehingu notariaalne tõestamine oli tühine tõestamisseaduse (TõS) § 17 lg 2 järgi. Hageja on Türgi Vabariigi kodanik, kes ei valda eesti keelt, kuid notariaalakti ei tõlgitud tema jaoks talle arusaadavasse keelde ega teatatud õigusest nõuda kirjalikku tõlget. Notar jättis välja selgitamata hageja tegeliku tahte ja ei selgitanud talle tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi (TõS § 18). Hageja ei saanud aru, et kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisega kaotab ta vaidlusaluse kinnistu omandamise õiguse, mis kuulus talle liisingulepingu alusel. Hageja arvates, kuna liisinguleping kehtib notariaalse tehingu tõestamisseaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmise tõttu, on tal liisingulepingu üldtingimuste p-st 5.1.1 tulenevalt liisinguvõtjana õigus nõuda liisinguandja õiguste ja kohustuste täitmist kinnisasja uuelt omanikult. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Vastuväidete kohaselt võõrandas kostja 3 kinnistu kostjatele 1 ja 2. Lepingujärgse müügihinna tasumisega luges kostja 3 liisingulepingust tulenevad hageja kohustused täidetuks ning liisingulepingu lõppenuks.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 11.12.2007 otsusega hagi rahuldamata ning mõistis enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel hagejalt kostja Anastasia Vahi kasuks välja vajaliku ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest summas 23 010 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb Hasan Kilinci hagi Anatoli Stolbniku, Siiri Maaski, AS Hansa Liising Eesti ja Anastasia Vahi vastu liisingulepingu kehtivuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 363 p 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. 29.01.2004 hageja ja kostja 3 sõlmitud liisingulepingu punktist 15.1 tulenes, et liisinguvõtja võib liisingulepingu ennetähtaegselt täita. Liisingulepingu osaks olevate üldtingimuste punkti 5.1.1 kohaselt liisingueseme omandiõiguse üleminekul liisinguandjalt teisele isikule on liisingulepingust tulenevad liisinguandja õigused ja kohustused siduvad liisingueseme uue omaniku suhtes ning punkti 8.1 kohaselt lõpeb liisinguleping muuhulgas liisingueseme väljaostmisega. Kohtule esitatud kirjaliku tõendiga, 16.08.2004 sõlmitud kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga, on tõendatud, et kostjad 1 ja 2 omandasid kostjalt 3 kinnistu, kinnistusregistri number 22507(01), asukoht Xxxxxxx xxx x Tallinnas. Müügilepingu punktid 2.1, 2.2 ja 2.3 sätestasid kinnistu ostuhinna 1 685 000 krooni tasumise hiljemalt kahe pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kostja 3 luges liisingulepingu lõppenuks lepingujärgse hinna tasumisega kostjate 1 ja 2 poolt ja hageja liisingulepingust tulenevad kohustused täidetuks. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Harju Maakohtu 05.06.2007 otsuses liisingueseme valdust puudutavate sätete tühisuse tuvastamine ei mõjuta lepingu teiste osade kehtivust. Liisingulepingu lõpetamist ei ole kirjalikult vormistatud, kuid vaidlust ei ole selle üle, et hageja ega kostjad ei ole pärast 16.08.2004 liisingulepingut täitnud. VÕS § 186 p 1 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. VÕS § 78 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Liisingulepingust ei tulenenud hagejale kohustust täita leping isiklikult. Eeltoodust järeldas kohus, et hageja kui liisinguvõtja ja kostja 3 kui liisinguandja vaheline liisinguleping ei läinud liisingueseme omandiõiguse üleminekul liisinguandjalt üle lepingu üldtingimuste punkti 5.1.1 järgi kostjatele 1 ja 2 ning pärast liisingueseme omandiõiguse järjekordset üleminekut kostjale 4, vaid leping lõppes punkti 8.1 järgi liisingueseme väljaostmisega. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 11.12.2007 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant palub jätta menetluskulud vastustajate kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja jätkuvalt seisukohal, et Hasan Kilinci ja AS Hansa Liising Eesti vahel 29.01.2004 sõlmitud liisinguleping kehtib koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Harju Maakohtu vaidlustatud otsus ei ole õige. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et liisinguleping lõppes 16.08.2004 müügilepingu järgse hinna tasumisel Anatoli Stolbniku poolt AS-le Hansa Liising Eesti. Samuti jättis Harju Maakohus analüüsimata liisingulepingu kehtivuse küsimuse seoses selle vormiga: liisingulepingu eesmärgiks oli kinnistu omandamine. Hageja vaidlustab kohtukulude jaotuse ning leiab, et kostja Anastasia Vahi kohtukulude väljamõistmine olukorras, kus kohtukulude nimekirja ega kulusid tõendavaid dokumente ei ole menetluse käigus esitatud, ei ole õige. Vastused apellatsioonkaebusele Kostja Anatoli Stolbnik apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud. Kostja Siiri Maask vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja on kindel, et apellant sai liisingulepingu lõpetamisel aru tehingu sisust ja tingimustest. Tehing vastas apellandi tahtele ja tehingu tingimused olid eelnevalt perekonnasiseselt Hasan Kilinci, Inna Kilinci, Siiri Maaski ja Anatoli Stolbniku vahel kokku lepitud. Inna Kilinc on Hasan Kilinci abikaasa ja Anatoli Stolbniku tütar. Kostja AS Hansa Liising Eesti vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta kohtukulud apellandi kanda. Vastustaja leiab, et Harju Maakohtu 11.12.2007 otsus on õige ning apellandi väited materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise kohta on põhjendamata. Vastustaja nõustub kohtuotsuse põhjendustega, mille kohaselt, apellant ei olnud kinnistu võõrandamistehingu osapooleks ning liisinguleping on lõppenud seoses liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmisega. Vastustaja kinnitab liisingulepingust tulenevate kohustuste täielikku täitmist ostjate Anatoli Stolbniku ja Siiri Maaski poolt. Kostja Anastasia Vahi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulud apellandi kanda ning mõista apellandilt Hasan Kilincilt välja kõik Anastasia Vahi menetluskulud vastavalt esitatavatele taotlustele. Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebus põhjendamata. Apellant ei ole osundanud ühelegi õigusnormile, mida esimese astme kohus oleks otsuse tegemisel väidetavalt rikkunud. Vastustaja ei nõustu apellandi argumentatsiooniga, mille kohaselt liisingulepingu kohane täitmine ei too kaasa selle lõppemist. Liisinguleping lõppes VÕS § 186 p 1 ja lepingu p 15.1 järgi kohase täitmisega, kuna Anatoli Stolbnik ja Siiri Maask täitsid liisinguvõtja eest kohustuse. Kolmandatel isikutel ei ole keelatud täita kohustust võlgniku eest. Isegi kui liisinguleping oleks kehtiv, ei tekiks lepingu olemusest (kasutusleping) ja konkreetse lepingu tingimustest tulenevalt sellest apellandile õigust vaidlusaluse kinnisasja omandamiseks. Esimese astme kohtus ei vaidlustatud liisingulepingu kehtivust vormilisel alusel, mistõttu kohus ei pidanud lepingu vormile hinnangut andma. Kui apellant üritab väita, et leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu, siis tühisest lepingust ei saa ka apellandile tuleneda õigusi ega kohustusi. Apellandi väide on ebaõige, et kostja Anastasia Vahi ei esitanud menetluskulude väljamõistmiseks vajalikke dokumente. Asjakohased dokumendid sisalduvad tsiviilasja toimikus.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised Anatoli Stolbniku, Siiri Maaski ja Anastasia Vahi esindaja seisukohad ning tutvunud apellatsioonkaebuse ja toimikus olevate materjalidega, leiab, et otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Apellant Hasan Kilinc ja vastustaja AS Hansa Liising Eesti on kohtuistungi toimumise ajast teadlikud ning palusid arutada tsiviilasja nende osavõtuta. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega hagi rahuldamata jätmises, kuid otsuse põhjendav osa kuulub osalisele tühistamisele. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et liisinguleping lõppes 16.08.2004 müügilepingu järgse hinna tasumisel Anatoli Stolbniku poolt AS-le Hansa Liising Eesti. Kolleegium leiab, et otsuses olev viide liisingulepingu üldtingimuste punktile 8.1.1. ei ole asjakohane, kuivõrd antud tingimus käsitleb liisingulepingu lõppemist seoses liisinguvõtja poolt liisingueseme väljaostmisega, millega antud tsiviilasjas ei ole tegemist. Ka ei ole asjakohane viide VÕS § 78 lg-le 1, sest kolmanda isiku poolt kohustise täitmisel võlgniku eest, peaks võlgnikule üle minema omandiõigus liisinguesemele. Tsiviilasja materjalidest aga ilmneb, et apellant oli nõus liisingulepingut lõpetama ning valduse üle andma. 16.08.2004 kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktist 2.6. ilmneb, et müüja AS Hansa Liising Eesti, kohustatud isik Hasan Kilinc ja ostjad Siiri Maask ja Anatoli Stolbnik leppisid kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse ostjatele üle hiljemalt 20.09. 2004. Eelnimetatud lepingust ilmneb, et apellant oli teadlik liisingueseme võõrandamisest, nõustudes otsese valduse üle andma ostjatele ning kirjutades lepingule alla. 16.08.2004 leping vastab vorminõuetele ning on notariaalselt tõestatud. Liisingueseme üleandmisega uute omanike valdusesse pidi hageja aru saama, et liisinguleping on lõppenud. Liisingulepingu lõppemist kinnitab ka fakt, et AS Hansa Liising Eesti ei esitanud hagejale pärast võõrandamislepingu sõlmimist arveid liisingueseme eest tasumiseks ning hageja ise ei teostanud makseid liisinguandjale. Maakohus tuvastas, et kuigi liisingulepingu lõpetamist ei ole kirjalikult vormistatud, ei ole hageja pärast 16.08.2004 liisingulepingut täitnud. Lepingute osas kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mis annab pooltele õiguse lõpetada leping ennetähtaegselt poolte kokkuleppel. Antud põhimõte on sätestatud VÕS § 13 lg-s 1, mille kohaselt lepingut võib muuta või lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kolleegium leiab, et antud juhul ongi selle asjaoluga tegemist, mil pooled saavutasid kokkuleppe, et liisingueseme võõrandamisel lõpeb ka liisinguleping. Õige on, et liisingulepingu lõpetamine tulnuks vastavalt vormistada, kuid liisingulepingu poolte AS Hansa Liising Eesti ja Hasan Kilinci käitumisest ilmneb, et selline kokkulepe oli pooltel faktiliselt saavutatud ning liisinguleping lõpetati. Arvestades eeltoodut, puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning otsuse tühistamiseks. Apellant ei nõustu kohtuotsusega osas, millega on talt välja mõistetud kostja Anastasia Vahi kohtukulud õigusabi osas 23 010 krooni. Apellandi väide on ekslik, et kohtule ei ole esitatud kuludokumente. Otsuses küll puudub viide esitatud õigusabikulu dokumentidele, kuid kohtule olid need esitatud. Toimiku lk. 328 sisaldab Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.